Uudistaja 21. juuni 2017

 Uudistaja


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Eesti Metsa suvenumber kõneleb Rail Balticust ja metsast

Kuna keegi ei taha Rail Balticut oma õuele, rajatakse see suures osas metsa. Raudtee rajamisega kerkib üles palju küsimusi, millele praegu ei olegi veel vastuseid. Metsaomanikud, kelle maa jääb raudtee alla ja tsooni, tahavad teada, kuidas maid asendatakse või millistel tingimustel välja ostetakse. Muret teeb ka see, mis saab veerežiimist ja kuivendussüsteemist ning kuidas loomad raudteest üle hakkavad pääsema.

Käime külas Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimehel Aira Tossul. Aira on läbi ja lõhki metsandusinimene, pärit Ehrpaiside suguvõsast, kus on põlvest põlve töötatud metsanduses. Sestap seisab Aira südikalt metsameeste eest, kui keegi sotsiaalmeedias nende pihta taas teravaid kriitikanooli pillub – see pole praegu üldse harv nähtus. Aira pajatab oma metsade majandamisest, metsanduse õppimisest ja veendumustest.

Uudistame lähemalt korvipunumise kunsti. Pole palju neid, kes oskaks vitstest korvi punuda. Viljandimaa mees Priit Retsep oskab seda ning jagab oma teadmisi heal meelel ka Eesti Metsa lugejale. Priit teeb korve peamiselt toomingast, vahel ka pajust.

Ühtlasi vaatame suvenumbris, kuidas toimetavad Ahto ja Õnnela Neidek oma turismitalus Ohepalu külas. See on talu, kus saab end täiesti metsainimesena tunda, seal pole isegi elektrit. Ja lähikonnas jagub põnevaid kohti, kus matkata.

Suvel armastame Eestis grillida, ent ei pruugi oma „ufos“ süüdata kodumaist grillsütt, kuna meie söetootjail tuleb konkureerida odava importkaubaga. Ometi on turule jäänud tootjad visalt vastu pidanud. Mismoodi on see õnnestunud, sellest ongi artiklis juttu.

Kõne all on ka metsamasinistide õpe Luua metsanduskoolis, metsanduslikud kutsevõistlused, uuendused metsanduses, nõukogudeaegne plaan luua metsanduslikud keelualad ja palju muud.

Eesti Mets

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


 

Õitsev laukapuu (foto: Hagen Graebner / Wikimedia Commons)

Selle Uudistaja toimetamise päevil õitses haljasaladel arvukalt tänavuse aasta puu, liigi- ja sordirohke viirpuude perekonna toredaid kultuurvorme

 

Eesti juubeli aasta puu on valitud

Aasta puu tulevasel Eesti Vabariigi juubeli aastal on laukapuu (Prunus spinosa).

See teravate asteldega põõsas, teise kaitsekategooriasse kuuluv luuviljaline, on looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Teda on kasutatud ploomi pookealusena ning kaunite õite ja siniste viljade tõttu ilupõõsana, seetõttu on metsistunud laukapuu leiukohti teada ka Eesti mandriosast. Visa ja vastupidav laukapuu sümboliseerib hästi põhjamaise looduse kargust, eestlaste püsimist ja loodushoidlikku mõtteviisi.

Aasta puud on ajakirja Eesti Loodus toimetus valinud alates 1996. aastast, kui aasta puu oli kadakas. Tänavuse aasta puu on viirpuu, mille tutvustus ilmus Eesti Looduse juuni-juulinumbris. 16. juunil said huvilised käia õpperetkel Tartu botaanikaaias, kus viirpuid tutvustas nende parim asjatundja Ivar Sibul.

 


 

 

Loodusajakirjad maakodusse!

Kõik loodusajakirjade tellijad saavad suveks ajakirjad maakodu või suvila aadressile suunata. Nii saab ka puhkuse ajal ajakirju nautida. Ajakirjade ümbersuunamise soovist palume teada anda hiljemalt 30. juunil meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee (tellija nimi, uus ja vana aadress, suunamise periood) või telefonitsi 6104 105.

 


 

Inna Jürjo räägib homme Kukus tule tähendusest keskajal (foto: erakogu)

 

Loodusajakiri Kukus: tulest ja ürgmerest

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri“ tuleb sel nädalal, 22. juunil juttu jaanipäeva-eelsesse aega hästi sobival teemal, nimelt tulest. Tallinna ülikooli ajaloo-, arheoloogia- ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ ning räägib tulest kui keskaegsest abimehest ja vaenlasest ka saates.

Järgmisel nädalal astume sisse Eesti loodusmuuseumisse ja vaatame koos kuraator Sander Ologa üle muuseumi väga menukaks osutunud näituse „Müstiline ürgmeri“, mis peaks varsti saama olulise täienduse. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

 


Loodusajakiri nüüd ka Elmaris

Juunikuus on loodusajakirjades ilmunud lugusid kajastanud raadio Elmar oma päevaintervjuudes. 10. juunil kell 8.15 rääkis Eesti Looduse peatoimetajaToomas Kukk aasta puust viirpuust, 19. juunil kell 14.15 Tartu ülikooli entomoloogiaprofessor Toomas Tammaru liblikatest. 26. juunil kell14.15 saab kuulata intervjuud äikeseuurija Sven-Erik Ennoga, kes räägib sellest, kuidas äikese ajal käituda jm. Kõik intervjuud on järelkuulatavad.



 

Loodusajakirja Tallinna toimetus tegutseb rahvusraamatukogu hoones, …

 

… Tartu toimetus aga Baeri majas Veski tänaval

 

Toimetuste lahtiolekuajad suvel

Meie Tartu ja Tallinna toimetus on suvel lahti E-N 10–16.

Tartu toimetus (Veski 4) on puhkuse tõttu kinni 3.–23. juulil.

Tallinna toimetus (Endla 3) on kinni 10. juulist 7. augustini.

Ajakirju, raamatuid ja heliplaate saab endiselt tellida meie e-poest www.loodusajakiri.ee/pood. Ajavahemikus 3.–23. juuli esitatud tellimused postitatakse alates 24. juulist.

 

EESTI UUDISED


 

Art Villem Adojaan koos oma juhendaja Kalev Rattistega välitöödel (kuvatõmmis videost http://bit.ly/2rGeJ4U)

 

Tartu koolipoiss pälvis INESPO-l kuldmedali

Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane, Tartu loodusmaja vilistlane Art Villem Adojaan võitis Hollandis peetud 8. rahvusvahelisel 13–18-aastaste õpilaste keskkonnauurimistööde ja projektide võistlusel (INESPO) kuldmedali.

Art Villem Adojaani uurimus pääses rahvusvahelisele võistlusele Eesti üleriigilise keskkonnauurimistööde võistluse tulemuste põhjal. Kokku osales olümpiaadil 140 keskkonnauurimust 35 riigi õpilastelt. Esimest korda toimus INESPO digitaalselt: tööde autorid ise Hollandisse ei sõitnud, nende töid hinnati kolmes voorus töö kokkuvõtte, uurimistöö enda, vaatmiku ja video põhjal. Üldse anti välja 10 kuld-, 20 hõbe- ja 30 pronksmedalit. Kuldmedali saajate hulgas oli peale Art Villemi kaks Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia ja Horvaatia õpilast ning üks Vietnami, Filipiinide ja Taivani esindaja. Kümme kuldmedalisaajat kutsutakse septembris Hollandisse osalema viiepäevases INESPO programmis.

Art Villem Adojaani uurimuse teema on „Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest“, selle kokkuvõtlikku videot saab vaadata võrgupaigas http://bit.ly/2rGeJ4U. Tööd juhendas Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur, elupõline kalakajakauurija Kalev Rattiste.

Alates 2009. aastast peetud üle-eestilist võistlust korraldab Tartu keskkonnahariduskeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga.

Tartu keskkonnahariduskeskus / www.inespo.org / Uudistaja

 


 

Fotomeenutusi Tartu loodusfestivalist

Kolmas Tartu loodusfestival peeti 7.–10. juunil. Ilmataadiga oli saadud kenasti kokkuleppele: nelja päeva jooksul sadas ühel ennelõunal, just siis, kui olid kavas tubased tegevused.

Sellest, mis oli loodusfestivalil kavas, oleme kirjutanud Uudistaja eriteates 3. juunil (www.loodusajakiri.ee/uudistaja-eriteade-02-06-2017/).

Festivali avanud linnalooduse päeval Tartu kesklinna pargis oli üks populaarsemaid üritusi Ahhaa teadusteatri veeteemaline etendus

 

Töötubade valikust pidi piisama igale maitsele

 

Jääajakeskusel oli kaasas mammutipoeg

 

Oma väljaannetega oli kohal ka Loodusajakiri

 

Neidi Kompuse juhatusel sai roheluses teha tutvust akrojoogaga

 

Eesti põllumajandusmuuseum pakkus lastele ponisõitu

 

Laupäeva programmis oli Tartu BioBlitz, mille käigus püüti Toomemäel ja Emajõe-äärsetel haljasaladel nutiseadmete rakendusi kasutades kindlaks teha nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Fotol on BioBlitzi staap



 

Remo Savisaar oma fotoga autasustamisel

 

Fotovõistluse „Metsik linn“ võitis Remo Savisaare valuline foto hukkunud luigest

Tartu loodusfestivali avapäeval 7. juunil kuulutati Tartu kesklinna pargis välja TÜ loodusmuuseumi ja Eesti loodusmuuseumi fotovõistluse „Metsik linn“ võitjad. 151 autorilt võistles kokku 312 fotot, neist 79 fotot laste ja noorte kategoorias.

Üldkategoorias valiti parimaks Remo Savisaare foto „Veelindude toitmisel on oma hind“: kurb pilt luigest, kes oli kaotanud elu, süües inimeste pakutud sobimatut toitu. Remo Savisaar sai ka teise koha fotoga „Rivaal“, kolmanda koha pälvis Helen Mänd („Naabrid“).

Laste ja noorte kategoorias meeldis žüriile kõige rohkem Martin Vesbergi foto „Öös on asju“. Ka Martin sai veel ühe auhinna: kolmanda koha tõi foto „Uue elu algus …“, teine koht kuulus Christian Koitvele („Harilik-leethiir“). Delfi „Noorte hääle“ publikupreemia sai Liset Suurmetsa foto „Kuidas töö, nõnda palk! “, Seto Folgi eriauhinna pälvis Helen Männi foto „Naabrid“.

Fotosid hindas žürii koosseisus loodusemees ja fotograaf Rein Kuresoo, loodusnäituste kuraator Lennart Lennuk, kujundaja Margot Sakson, fotograaf Sven Začek ning kujundaja Eve Valper.

Parimaid töid saab kuni 31. augustini näha Tartu loodusmaja (Lille 10) pargis.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed / Uudistaja

 


 

Eestis on rohkesti neid, kes meie metsa pärast muret tunnevad (foto: Heikki Valve / Wikimedia Commans)

 

EKO hoiatab: puidurafineerimistehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud

Plaan rajada Emajõe ja Tartu lähedale suur puidurafineerimistehas ajendas kümmet keskkonnaorganisatsiooni ühendavat Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) avaldama 13. juunil avaliku pöördumise.

Selle autorid möönavad, et arendajate esitatud hinnang tehase prognoositava mõju kohta Eesti majandusele (näiteks SKP kasv 1,1–1,4%) avaldab küll muljet, kuid „ .. samas on oluline kohe alguses selgelt aru anda, et ka potentsiaalne mõju keskkonnale on tohutu. Ühelt poolt seisab mõjude hindamise ja leevenduste otsimise etapp alles ees, ent teiselt poolt tuleb meeles pidada, et selliseid näiteid meil sisuliselt pole, kus oluline tööstuse või taristu investeeringu objekt oleks jäänud tegemata liialt suureks hinnatud keskkonnamõju tõttu“.

EKO toob esile viis suuremat tehase rajamisega seotud ohtu: Emajõe ja Peipsi järve vee seisund jääb senisele halvale tasemele või halveneb veelgi, Eesti metsade seisund halveneb veelgi, tehase puiduvarumise poliitika pole vastutustundlik, eriplaneeringu keskkonnamõjude hinnang (keskkonnamõju strateegiline hindamine) ei anna adekvaatseid tulemusi ning tehase tegevusega seotud keskkonnanõudeid ja regulatsioone võidakse tulevikus leevendada. Nimetatud ohtude eri tahke on pöördumises täpsemalt selgitatud.

Neid riske ning keskkonnamõju hindamise käigus selguvaid ohte ja võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale ei tohi EKO hinnangul ignoreerida. Riik ja tehase arendajad peaksid tegema koostööd, et ohud välistada või vähendada neid nii palju kui võimalik. EKO on kindel, et ainult siis võib osutuda võimalikuks rajada puidurafineerimistehas keskkonda ohvriks toomata.

Vt täpsemalt Eestimaa looduse fondi veebilehelt http://bit.ly/2sFZMUZ.

EKO/Uudistaja

 


 

Allikas: ut.ee

 

Geenivaramu infopäeva salvestist saab veebis vaadata

TÜ Eesti geenivaramu korraldas 14. juunil TÜ aulas geenivaramu infopäeva, kus sai teada, mida on võimalik geeniandmetega peale hakata ja kuidas saab teadustöös kogutud andmetest väärtuslik teave tavainimesele.

Ligi 5% Eesti täisealisest elanikkonnast ehk 52 000 inimest on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramusse hoiule, et panustada teaduse arengusse, ühtlasi lootes oma tervise kohta kasulikku teavet vastu saada. Kuni 2011. aastani oli geenivaramu põhieesmärk luua ulatuslik andmebaas ja teha sellel põhinevaid teadusuuringuid, et leida seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi, sh haiguste vahel. Ent tänavu sai Eesti geenivaramus alguse suurprojekt, mis võimaldab täielikult määrata kõigi geenidoonorite genotüübi.

Saadud andmekogu alusel koostatakse geenidoonoritele personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused hinnata haigusriske ja neid asjaosalisele soovi korral selgitada. Nii saab koostada igale inimesele võimalikult hästi sobiva ennetus- või raviplaani. Teades oma pärilikke riske, saab ise muuta oma tervisekäitumist, vähendades riske.

Infopäeval tutvustas professor Andres Metspalu projekti „Tagasiside geenidoonorile“ ning TÜ vanemteadurid Neeme Tõnisson, Krista Fischer ja Lili Milani projekti valdkondi. TÜ vanemteadur Elin Org rääkis peagi algavast mikrobioomiprojektist ja geenivaramu teabejuht Annely Allik projektiga liitumise võimalustest.

Infopäeva salvestist saab järelvaadata aadressil www.uttv.ee/naita?id=25841.

TÜ/Uudistaja

 


 

Küllap püüab Tartugi pürgida Euroopa kultuuripealinnaks

 

Eesti saab 2024. aastal jälle valida Euroopa kultuuripealinna

Euroopa Parlament kiitis heaks riikide nimekirja, kes nimetavad Euroopa kultuuripealinnad ajavahemikuks 2020–2033.

Igal aastal nimetavad kaks EL liikmesriiki Euroopa kultuuripealinna. Esimest korda saavad seda teatud tingimustel teha ka Euroopa majanduspiirkonna lepingu sõlminud Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni (EFTA/EMP) riigid. Kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja EFTA/EMP riikide linnad võivad kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks igal kolmandal aastal

Kuus aastat enne seda, kui saabub riigi kord nimetada Euroopa kultuuripealinn, korraldab see riik konkursi. Sõltumatutest Euroopa ja riiklikest ekspertidest koosnev komisjon koostab esialgse nimekirja kandidaatidest. Konkursi järgmises faasis valib eksperdikomisjon ühe linna igast riigist, hinnates koostatud kultuuriprogrammi, millel peaks olema tugev Euroopa mõõde ja kestev positiivne mõju majanduslikule, kultuurilisele ja sotsiaalsele arengule.

Euroopa kultuuripealinnade meetme eesmärk on edendada vastastikust arusaamist ja kultuuridevahelist dialoogi ning rõhutada ühist kultuuripärandit. Samuti tahetakse toetada kultuuri rolli linnade ja nende lähipiirkondade arukas, jätkusuutlikus ja kaasavas arengus.

Eesti saab Euroopa kultuuripealinna nimetada 2024. aastaks.

Euroopa Parlamendi pressiteenistus / Uudistaja

 


 

Sellel prooviala majal on soojakaod selgelt nähtavad: heledam toon seinal näitab seina soojust, tumedam külmust. Taustal on renoveeritud korterelamu fassaad, millelt soojalekkeid ei leia (foto: Erkki Jõgi)

 

1950.–1960. aastate kortermajadest tehtud termopildid näitavad suuri soojakadusid

Tartu nutika linnaosa projekti käigus tehti 22-st proovialal asuvast 1950.–1960. aastate kortermajast termopildid, mis näitavad olulisi soojakadusid. SmartEnCity projekti, Tartu linna ja KredExi toetuste kaasabil on kavas need elamud renoveerida liginullenergiahooneteks.

Tartu regiooni energiaagentuuri eksperdi Kalle Virkuse kinnitusel saab termograafia abil kindlaks teha nii sooja- kui ka külmalekkeid. Termofotodele jäädvustatakse nähtava valguse lainepikkuste asemel infrapunalainepikkused, mis on tegelikult soojalained. Nii on pildil korraga näha kogu seina temperatuur.

Nn hruštšovkadest tehtud termopildid näitavad, et suurimad soojakaod on külmasildades akende ümbruses, radiaatorite kohal akende all, paneelivuukides, tellisseintes seotisridade kohal ja rõdude kinnituskohtades. Hästi on näha kohad, kus soojustus puudub või on halvasti paigaldatud. Renoveeritud ja renoveerimata hoonete termopiltide erinevus on silmatorkav.

Tartu nutika linnaosa SmartEnCity projektiga on ühinenud 22 kesklinnas asuva prooviala korteriühistut, kes soovivad oma 1950.–1960. aastail ehitatud maja rekonstrueerida liginullenergiahooneks. Projektiga liitunud ühistud on jõudnud projekteerimisetappi. Kõigil on sõlmitud lepingud tehnilise konsultandi ja rekonstrueerimistööde projekteerijaga.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini.

Vt www.facebook.com/tarktartu/

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 


 

Loomapoeg tahab kasvada looduses, mitte vangistuses (foto: Tõnu Talvi / keskkonnaamet)

 

Metsloomade pojad vajavad oma vanemate, mitte inimese tuge

Keskkonnaamet meenutab 13. juuni pressiteates, et loodusest leitud looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi, sageli võib inimese sekkumine neile pigem kahju tuua.

Varasuvel on loomadel käsil järglaste kasvatamise aeg, seetõttu võib looduses liikuv inimene kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ja hüljatud mulje. Kui inimene satub vastamisi linnupesa või noorloomaga, tuleks kohe rahulikult taanduda. Pikem peatus leitud loomapoegade juures muudab olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad liiga vara pesast lahkuda.

Ka liikluses tuleb praegu arvestada tavalisest sagedamini teedele sattuvate loomapoegadega, mistõttu eriliselt tähelepanelikud peavad olema kõik maanteedel liiklejad. Oma iseseisvat elu alustavad loomapojad on kohmetud, kogemusteta ja uudishimulikud. Vältimaks kokkupõrkeid loomadega, on liiklejail vaja olla hoolikas ja ettevaatlik, eriti varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel, kui loomi on rohkem liikvel.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et kui märkate selgelt vigastatud või hätta sattunud metslooma või -lindu, tuleb leiust teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnaamet/Uudistaja

 


 

Raudkull maiustab tuviga. Kui röövlinnud kaovad, väheneb linnalinnustiku fülorikkus tunduvalt. Mõned röövlinnud tunnevad end linnades aga väga koduselt (foto: Veljo Runnel / www.linnuvaatleja.ee)

 

Linnadest kaob lindude fülorikkus

Sellist pealkirja kannab Margus Otsa loodud portaali www.linnuvaatleja.ee järjekordne teadusuudis. Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Linnade kasvades väheneb keskkonna üheülbastumise tõttu sealne liigirikkus. Seepärast on hakatud üha enam tähelepanu pöörama ka fülogeneetilisele mitmekesisusele ehk n-ö fülorikkusele, mis kätkeb peale liikide mitmekesisuse nende evolutsioonilist ajalugu.

Fülo- ja liigirikkuse vähenemine on omavahel seotud: iga liigi kadumisega jääme ilma ka mitme miljoni aasta vanusest evolutsioonilisest pärandist. Suuremat mõju avaldab fülorikkusele aga see, kui kaovad terved liigirühmad. Linnakeskkonnaga halvasti kohanevate liikide (näiteks röövlindude) kadumise mõju on seda suurem, mida kaugemal nad teistest liikidest evolutsiooniliselt asuvad.

Loe edasi http://bit.ly/2sJckey.

www.linnuvaatleja.ee/Uudistaja

 


 

 Riia tänava kergliiklussilla ja -tunneli ideekonkursi võitja on pakkunud keskkonda kenasti sobiva lahenduse (allikas: Tartu linnavalitsus)

 

Tartusse Riia tänavale ehitatakse sindlikattega kergliiklussild

Riia ja Vaksali tänava ristmikule ehitatava kergliiklussilla ja -tunneli arhitektuurivõistluse on võitnud töö märgusõnaga „Sindlinahk“. Linnavalitsus kinnitas läinud nädalal žürii otsuse.

Linn kuulutas jaanuaris välja arhitektuurivõistluse, et leida  parim võimalik lahendus Riia tänavat ületavale kergliiklussillale ja raudteeviadukti alt läbi minevale kergliiklustunnelile. Žürii valis konkursi esimeses etapis välja kolm projekteerijate rühma, keda kutsuti esitama võistlustöö. Teises etapis esitatigi kolm eripalgelist tööd, mille vahel žürii pidi otsuse langetama.

Võidutöös on lahendusena pakutud raudbetoonist silda ja avara sissepääsuga tunnelit, mis on kaetud sindlitega. Teise ja kolmanda koha vääriliseks tunnistati kavandid märgusõnaga „Unicorn“ ja „Kaheksas“. Kõigi kolme võistlustöö autoreid premeerib linn 3000 euroga.

Ideekonkursi võitjaga sõlmitakse hankeleping, millega tellitakse silla ja tunneli eelprojekt; ehitus on plaanitud järgmisesse aastasse.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 


 

Tulp ’Queensda’ (foto: botaanikaaed.ee)

 

Video tulbihaigustest

Ajakirja Maakodu ja Tallinna botaanikaaia koostöö tulemusena valmivad õpetlikud videod, kus botaanikaaia kogenud spetsialistid jagavad näpunäiteid, kuidas kasvatada ilupuid, -põõsaid ja püsikuid, ravida haigeid taimi, tõrjuda kahjureid jms.

Esimeses videos räägib Tallinna botaanikaaia vanemaednik Marit Mäesaar tulpide haigustest ja viirustest ning annab nõu, mida sellisel puhul taimedega ette võtta. Vt http://bit.ly/2scAdu0.

Tallinna botaanikaaed / Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora) ’Arkadij Gaydar’ (foto: botaanikaaed.ee)

 

Botaanikaaia lõhnade öö

21. ja 27. juunil muutub Tallinna botaanikaaed maagiliseks paigaks, sest lõhnavad taimed paljastavad oma saladused. Kõigil on võimalik läbida botaanikaaias lõhnaretk koos giidiga või hoopis kaardi abil ja iseseisvalt. Lõhnade öö ajal on botaanikaaia pargiala lahti kuni 23-ni, kasvuhooned 22-ni.

Täna kell 19 on kavas lõhnaretk koos Urmas Laansooga, 18.30–22 tutvustab Eesti aroomteraapia ühing aroomteraapia olemust, eeterlike õlide kasutusvõimalusi ja ohtusid. Kahe euro eest saab kaasa osta eeterlike õlide segu, tutvustatakse ka aroomteraapilisi looduskosmeetika ja hügieenitooteid, käsitööd ja muud põnevat.

27. juunil juhatab kell 19 lõhnaretke Krista Kaur, kell 20.30 algab Aleksei Turovski ja Urmas Laansoo vestlusring „Lõhnade roll taimede ja loomade elus“.

Kes ekskursioonile ei soovi minna, võib lõhnaretke läbida iseseisvalt kaardi abil, mille saab küsida kassast.

 


 

Helilooja ja muusikateadlane Alo Põldmäe on kirglik fotograaf (foto: www.emic.ee)

 

Alo Põldmäe loodusfotode näitused puudest

on huvilistele vaadata Tartu loodusmajas kuni 12. augustini. Väljapaneku „Öised polaarpäeva kased“ fotod on tehtud 370 km põhjapolaarjoonest põhja pool, Soome, Rootsi ja Norra riigipiiri ristumise kohas, Kilpisjärvi järve ääres polaarpäeva öösel kääbuskaskede võlumetsas.

Näituse „Muusikaline Neeruti“ fotod on tehtud muusiku maakodu lähedal Neeruti mägede metsade isemoodi puudest, mis meenutavad pille ja muusikamärke.

Tartu loodusmaja (Lille 10) on lahti teisipäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 11–16.

 


 

Allikas: bit.ly/100objectsPRESS

 

Rändnäitus „100 Soome asja“

on kuni 20. augustini väljas Tallinnas Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe lossi tallihoones. Näituse korraldaja on Soome instituut ning selle kuraatorid on tuntud soome kirjanik ja kunstiloolane Anna Kortelainen ja disainer Pekka Toivanen. Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoone on näituse teine peatuspaik Helsingi disainimuuseumi järel. Helsingis oli näitus väga populaarne, seda käis vaatamas üle 22 000 inimese. Eestist rändab näitus Oslosse, Madridi ja Riiga. Näitus on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–18.

 


 

Dana Tarba foto „Summer“ (kuvatõmmis veebilehelt www.supplychainge.org)

 

MTÜ Mondo toiduteemaline näitus „Sa oled, mida sööd“

on Tartu turuhoones kuni 26. juunini. 16 fotot on valitud üleeuroopalisele võistlusele esitatud tööde seast, kus on jäädvustatud õiglaselt ja säästlikult toodetud toit. Fotode juures on toiduteemaline info; näitus hõlmab ka kolm Eesti finalisti pilti.

Vt fotosid ja lisateavet http://bit.ly/2rsqw7Q.

 


 

Üks näituse eksponaate: Helena Tuudelepa „Eine põõsas“

 

Vabaõhunäitusele andis tõuke Eesti loodusmuuseumi väga menukaks kujunenud näitus „Müstiline ürgmeri“,  mis viib seiklusele sadade miljonite aastate tagusesse merepõhja

 

„Mis oleks kui…?“

on kahe Eesti kunstiakadeemia keraamikamagistrandi Oksana Tedre ja Helena Tuudelepa skulptuurinäitus Eesti loodusmuuseumi hoovis (Lai 29a). Autorid iseloomustavad näitust kui värviküllast väljapanekut, mis ärgitab kujutlusvõimet, loob lõbusat äratundmist ja ajendab uusi mõttemänge.

Näitust „Mis oleks kui…?“ saab Eesti loodusmuuseumi hoovis vaadata suve lõpuni. Inspiratsiooni on noored skulptorid ammutanud näitusest „Müstiline ürgmeri“, mis on Eesti loodusmuuseumis lahti 2018. aasta märtsini.

 


 

Väikese jalutuskäigu kaugusel Eesti loodusmuuseumist on Tornide väljak, kuhu on taas loodud juba kenaks traditsiooniks saanud Tallinna lillefestivali aiad. Tänavused teemad on „Ühevärviline aed“ ja „Pereaed“; aiad on vaadata 25. augustini. Fotol on  maastikuarhitekti Maali Roometi „Torujüri marjaaed“. Roomet pälvis mullu rahva lemmiku auhinna

 


 

Rahvariideid näeb ka ERM-i püsinäitusel

 

Suur rahvarõivanäitus,

väidetavalt Eesti kõigi aegade suurim, avatakse homme, 22. juunil ERM-is. 150 rahvarõivakomplekti pärinevad kõigist Eesti kihelkondadest ja kajastavad rahvarõivaste mitmekesisust geograafiliselt ja aasta ringi. Näitus on jaotatud aastaaegade järgi neljaks teemaruumiks, kus jutustatakse ja näidatakse rahvarõivaid suvel ja talvel, kevadel ja sügisel. Ühtlasi jagatakse teavet rahvarõivaste ja nende kandmise kultuuri kohta: väljapanekus on arvukalt raamatuid, katalooge ja juhendmaterjale; saab osaleda õpitubades.

Näituse kuraator on Reet Piiri, kujundaja Iir Hermeliin.

 


 

Allikas: orhideefestival.ee

 

Viienda Saaremaa orhideefestivali

neljas, viimane tsükkel „Neiuvaipade pidu“ kestab 30. juunist 2. juulini. 30. juunil on kavas XXII Kihelkonna kirikumuusika päevad, kell 21 jaaniaja öine orhideeretk Loode tammikusse Maie Meiusi juhatusel. 1. juulil on Erkki Otsmani kontsert Kihelkonna rahvamajas, 2. juulil aga orhideeretk Kihelkonna rahvamajast Erkki Otsmani juhatusel.

 


 

Liis Treimanni foto, allikas: www.botaanikaaed.ut.ee

 

Näitus „Õlipalm ja palmiõli – rohelise katku jälgedes“,

mis on TÜ botaanikaaias lahti veel 1. juulini, otsib vastuseid küsimusele, miks tootjad eelistavad palmiõli ning kas tarbijal on võimalik oma valikutega loodust säästa.

Poelettidel leidub rohkesti tooteid, mis sisaldavad palmiõli. Ent selleks, et rajada õlipalmiistandusi, raiutakse maha vihmametsi, mis on meie planeedi liigirikkaimad paigad. Üha jõulisemalt kerkib üles küsimus, kui kauaks see nii jääb, kui palmiõli kasutus suureneb.

Näituse raames saab 30. juunil kell 20 botaanikaaia õppeklassis vaadata 2016. aastal Hollywoodi parimaks dokumentaalfilmiks tunnistatud filmi „Before the Flood“, mille üks produtsent on Oscari pälvinud näitleja Leonardo DiCaprio. Filmil on eestikeelsed subtiitrid; seanss on tasuta.

 


 

Robert Brendeli sinise käokinga taimemudel (fragment )(allikas: www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt)

 

TÜ loodusmuuseumi juuni objekt on Robert Brendeli mudel sinisest käokingast

Muuseumi veebilehel saab juunis uurida Robert Brendeli 1870. aastal valmistatud taimemudelit sinisest käokingast.

Robert Brendelil (1821–1898) oli spetsiaalne taimemudelite valmistamise vabrik, kus tehti papjeemašeest, klaaspärlitest, traadist ja teistest materjalidest taimemudeleid. Õigetes proportsioonides suurendatud taimede mudelid olid botaaniliselt nii täpsed, et sobisid õppematerjaliks nii ülikoolidele kui ka amatöörbotaanikutele.

Sinist käokinga ja teisi Tartu ülikooli loodusmuuseumi haruldasi objekte saab 3D-mudelina uurida veebilehel www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt/. Ainulaadseid muuseumieksponaate tutvustava virtuaalnäitusega tähistab loodusmuuseum oma 215. aastapäeva.

 

MAAILMAST


 

Albaania Vjosë, Kreeka Aoös, on üks viimaseid suuri looduslikke jõgesid Euroopas (foto: EWS)

 

Vjosë jõgi on (esialgu) paisuohust päästetud

2015. aastal refereerisime ajakirja Loodusesõber 2. numbris portaali balkanrivers.net artiklit kolme looduskaitsevabaühenduse, Riverwatchi, EuroNaturi ja EcoAlbania võitlusest Vjosë jõgikonda ähvardava ohu vastu. Raportis kirjutati, et Euroopa väidetavasti viimasele veel täiesti looduslikus seisundis suurele jõele olevat kavandatud 33 hüdroelektrijaamade paisu, 27 Albaanias ja 6 Kreekas, kus jõgi kannab nime Aoös (Αώος).

Albaanias on see projekt põhjustanud suure vastuseisu. 272 kilomeetri pikkusel Pinduse mägedest algaval ja Aadria merre suubuval jõel, millest esimesed 80 kilomeetrit voolavad Kreekas, ülejäänud Albaanias, on kohati kuni kahe kilomeetrini avarduv säng. Nii jõgi ise kui ka tema lisajõed on seni täiesti loodulikus seisundis. Teist samaväärset jõge Euroopas ei ole.

Nüüd on sama portaal avaldanud uudise: Albaania pealinnas Tiranas tegi riigi administratiivkohus otsuse, mille järgi ei tohi kavandatava Poçemi hüdroelektrijaama paisu ehitada. Jaama oli kutsutud rajama üks Türgi kompanii. Kohus leidis, et keskkonnamõjude hinnang on vigane ja avalikustatud täiesti puudulikult: kohalike elanikega pole asja üldse arutatud. Selgus, et paisust mõjutatud alal ei olegi välitöid tehtud, seal elavaid-kasvavaid liike pole uuritud ja 60% hinnangu aruandest on lihtsalt teistest hinnangutest maha kirjutatud. Ometi leidis riigi valitsus, et tehtud töö on piisav, ja kutsus türklased paisu ehitama. Kas kohtu otsus kaevatakse edasi ja kuidas vaidlus edasi kulgeb, pole esialgu veel teada.

Vjosë kaitse on tegelikult vaid osa suuremast rahvusvahelisest kampaaniast Balkani jõgede kaitseks. Sloveeniast Albaaniani on teada kokku lausa 630 hüdrojaamapaisu ehitamise kava.

balkanrivers.net/Uudistaja

 


 

Prantsuse Polüneesia Rikitea linnakeses kasvas sademete hulk 1960. aastatest 1990ndateni 50% (foto: AlphaGalileo)

 

Osoonikihi muutused mõjutavad ka troopika ilma

Berni kliimauurijad on jõudnud järelduseni, et Antarktika kohal laiuv osooniauk mõjutab sademeid ka Vaikse ookeani troopikavööndis, 10 000 kilomeetrit eemal.

Tulemuslikku võitlust selle nimel, et osooniauk Antarktikas igal kevadel ei avaneks, peetakse rahvusvahelise keskkonnapoliitika üheks kõige suuremaks saavutuseks. Kui 1980. aastate lõpus hakati märkimisväärsel määral piirama osooni lagundavate ainete tarvitust, hakkas osoonikiht püsivalt taastuma; kui taastumine kulgeb samal moel edasi, on maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) prognoosi järgi osoonikiht lõplikult taastunud 2050. aastaks.

Šveitsis Berni ülikooli juures tegutseva Oeschgeri kliimamuutuste uurimiskeskuse teadlased on töötlenud eri kliimamudelite ja statistilise analüüsi meetoditega viimase 60 aasta kliimaandmeid ja teinud kindlaks, et osooniauk tekitas sellise hoovuste ja tuulte muutuse, mis põhjustas niigi sademerohkes Vaikse ookeani konvergentsivööndis veel palju vägevamaid vihmahooge. Näiteks Prantsuse Polüneesias Gambier’ saarte keskuses Rikiteas suurenes sajuhulk 30 aastaga, 1960. aastatest 1990ndateni 50% ning uuringud kinnitavad, et see kasv on suurel määral tingitud just osooniaugust tingitud muutusest. Kui osooniauk nüüd kaob, hakkavad sajuhulgad lähikümnenditel taas vähenema.

Juba varem oli teada, et osooniauk mõjutab tuuli Vaikse ookeani lõunaosas. Nüüd tehti esimest korda selgeks, et osoonikihi kadu on kliimamuutustes võtmetähtsusega ka hoopis kaugemal, Vaikse ookeani troopikavööndis.

AlphaGalileo/Uudistaja

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee