Uudistaja 22.06.2015

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

22. juuni  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Loodusesõber otsib linnast kanakulli

Ajakirja Loodusesõber kaaneloo autorid on nüüdsest arvanud Tallinna püsielanike hulka ka kaugete laante linnu kanakulli, kaitsealuse ja varjulise pesitseja. Nii uskumatu, kui see ka pole, on linnapargid osutunud kullile sobivaks elukeskkonnaks ja nende pesitsemist on jälgitud juba mitu aastat, nõnda et nüüd võib täie kindlusega öelda: kanakull elab linnas. Nii teadlased kui ka linnuhuvilised on võrdselt üllatunud, et pesaleide on juba üle viieteistkümne. Ajakirjast Loodusesõber võite lugeda veenvaid arutluskäike kanakullide linnastumise kohta.

Suve hakul tutvustame ajakirjas üht vähe viljeldud loodusvaatlust: pilvevaatlust. Kas teadsite, et Eestis on ilusamad pilved kui Inglismaal ning Moskva ümbruses omakorda ilusamad kui Eestis? Et pilvi hinnata, ei pea muidugi välismaale sõitma, esmalt lihtsalt jälgima õppima. Pilvevana usub, et pilvevaatlus on sobilik algus inimesele, kes tahaks loodust vaadelda, aga ei ole matkal käimise harjumust ega oska õieti millestki peale hakata. Ajapikku võib sellisel inimesel pilvevaatlusest kujuneda sügavam loodusehuvi. „Edasijõudnuid“ ootab siis ka äikesematk ehk teadlik pilvede tagaajamine mööda maad. Kust Eestis üldse tormipilvi kindla peale leida? Ajakirja matkalehekülgedel anname sellele vastuse ning lisaks tutvustame mitmesuguseid matkavõimalusi suvel Eestis ja kajastame ka kevadist roheliste rattaretke „Kuidas elad, Haanjamaa?“. Ühtlasi kõneleme uuest ettevõtmisest, nimelt Eesti rahvusmaastike valimisest, milles lähiaastatel igaüks saab kaasa rääkida.

Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja

 


 

 

Eesti Mets: igale metsahuvilisele midagi

Eesti Metsa suvenumbri avaloos kõneldakse Eesti-Vene riigipiiri puhastamisest, mida RMK riikliku kohustusena parajasti teeb. Looduskaitse vallas antakse teada hiljutisest lendoravale pühendatud arutelust, kus osales rohkesti metsanduslikke huvirühmi. Erametsandusteemaline reportaaž heidab seekord valgust Eesti suurimale erametsaomanikule – osaühingule Tornator Eesti, kellele kuulub üle 50 000 hektari metsa.

Metsateadust esindab teadlaste rühm, kes annab ülevaate uusimatest puu kõrguse mõõtmise meetoditest. Metsaharidust puudutab kaks artiklit: ühes on kõne all võistlus „Noored Euroopa metsades“ ja teises kvalifikatsioonitasemed metsanduses. Metsandusajaloo huvilistele on kindlasti põnev tutvuda 1925. a valuutalangi eraldamise tagamaadega. Eesti kroon oli just käibele tulemas ja riigimets pidi tagama uue rahaühiku usaldusväärsuse.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata artiklile, mis käsitleb Eesti Metsa auväärset ajalugu. Täpsemini mõttekäigule, kui vana on Eesti Mets võrreldes teiste eestikeelsete ajakirjadega, mis on sama nime all ilmunud tänini. Sel teemal kirjutab Tartu ülikooli ajakirjanduse ajaloo teadur Rosmarii Kurvits. Ilmneb, et vanim on baptistide häälekandja Teekäija, kuid kõigi Eesti ajakirjade seas vanuselt järgmine on 1921. aastast ilmunud Eesti Mets. Ühtlasi on Eesti Mets meie vanim loodusajakiri.

Eesti Mets

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Oskar Öpiku tütretütar Christa Kõressaar annab oma vanaisa teenetemärgid välisministeeriumi muuseuminurgas kantsler Alar Streimannile (foto: http://blog.vm.ee)

 

Ilus lõppakord intervjuule Andres Öpikuga

8. juunil andis diplomaat Oskar Öpiku tütretütar Christa Kõressaar välisministeeriumi muuseumile oma vanaisa teenetemärgid ning mõned haruldased dokumendid. Selle sündmusega tähistati ka Oskar Öpiku 120. sünniaastapäeva. Horisondi toimetusel on hea meel tõdeda, et infot vahendas endine diplomaat ja suursaadik, ent ühtlasi Horisondi toimetaja Toomas Tiivel, kes on ajakirja märtsi-aprillinumbri jaoks intervjueerinud professor Andres Öpikut – kuulsa Öpikute suguvõsa teadlasliini esindajat.

Kuidas siis Horisondi intervjuu professor Andres Öpikuga aitas kaasa sellele, et diplomaat Oskar Öpiku teenetemärgid jõudsid Eestisse?

Toimetaja Toomas Tiivel: „Tehes Horisondi tarvis intervjuud akadeemik Andres Öpikuga, tulid jutuks Öpikute kuulsa teadlastedünastia (vanaonud astronoom Ernst Öpik, geoloog Armin Öpik jt) pärand ja memuaarid ning seegi, kui vähe me ikkagi teame oma rahva suurmeestest. Paljud Öpikute suguvõsa liikmed olid sunnitud Teise maailmasõja lõpus ka Eestist lahkuma.

Mõne aja möödudes kirjutas Andres Öpik ja küsis, kas ja kes võiks olla huvitatud tema vanaonu ja Eesti Vabariigi suursaadiku ning teeneka diplomaadi Oskar Öpiku teenetemärkidest ning mõnedest dokumentidest, mis on tema tütretütre Christa Kõressaare käes Norras ja mida perekond tahaks anda mõnele Eesti arhiivile või muuseumile. Olles analoogsete juhtumitega korduvalt tegelenud nii välisministeeriumis kui ka suursaadikuna Riias ja Stockholmis, leidsin, et sobiv koht oleks välisministeeriumi muuseum. Kujunesid kontaktid ja nii saigi see Horisondile tehtud-antud intervjuu veel ühe ilusa järelloo.“

Horisont



 

Eesti Metsa peatoimetaja Hendrik Relve (foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia)

 

Kuku tutvustab Eesti Metsa

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on tutvustusjärg jõudnud Eesti Metsa suvenumbrini. Ajakirja peatoimetaja Hendrik Relve tutvustab värske väljaande olulisemaid kirjutisi sellel ja järgmisel neljapäeval, 25. juunil ja 2. juulil. Seejärel hakkame rääkima Eesti Looduse ja Loodusesõbra viimastest numbritest. Nii saab 9. juulil sõna akadeemik Karl Pajusalu, kes räägib Eesti Looduse Liivimaa erinumbrist.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Roosta talu Eesti vabaõhumuuseumis (foto: www.kul.ee)

 

Vabaõhumuuseum sai EL kõrge muinsuskaitse auhinna

11. juunil peeti Norra pealinnas Oslos 2015. aasta Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna ja Europa Nostra auhindade tseremoonia. Eesti vabaõhumuuseum pälvis ühe Europa Nostra peaauhindadest haridus- ja koolitusprojektide ja teadlikkuse edendamise kategoorias, millega kaasneb ka 10 000 euro suurune rahaline preemia.

EL kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad on Euroopa kõige kõrgem tunnustus muinsuskaitse vallas. 2015. aastal said tunnustuse kokku 28 projekti, mis olid valitud välja 263 kandidaadi seast. Peaauhindu, grand prix’sid, anti välja seitse. Auhindu jagati neljas kategoorias: kultuuripärandi säilitamine, teadustegevus ja digiteerimine, erilised teened kultuuripärandi hoidmisel ning haridus- ja koolitusprojektid ja teadlikkuse suurendamine. Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus pälvis EL kõrgeima muinsuskaitse auhinna grand prix’ projektiga „Praktilised koolitused maamajade omanikele“. Eestit on varem tunnustatud maineka Europa Nostra auhinnaga viiel korral: õppefilmi „Kalamaja – puitlinna võimalus“ eest, Jaan Vali uurimuse eest Eesti ajaloolistest tuletornidest, aga ka Tartus asuva Tammekannu villa, Tallinna Raekoja ning Lennusadama angaaride eeskujuliku restaureerimise eest.

Kultuuriministeerium/Uudistaja

 


 

TanDEM-X satelliit (foto: www.dlr.de)

 

Uudne metoodika lubab satelliidilt mõõta vilja ja rohu kõrgust

Eesti teadlased arendavad koostöös Saksa kosmosekeskuse ja Eesti talunikega uudset metoodikat, mis võimaldab satelliidilt mõõta vilja ja rohu kõrgust. Saksa kosmosekeskuse TanDEM-X satelliit mõõdab kõrgust 700 km kauguselt kosmosest umbes 10 cm täpsusega.

Tartu teadlased on ühed vähestest maailmas, kelle käsutusse satelliidi andmed jõuavad. Sel suvel tehakse nende abil eksperiment Rannu katsealal. Peale satelliidipiltide tehakse koostöös Eesti maaülikooli ja Rannu katseala talunikega hoolikaid mõõtmisi välitöödel, mille käigus mõõdetakse rohu- ja põllukultuuride kõrgust, kuiva ja märga biomassi ning mullaniiskust. Andmete kogumisele järgneb sügisel põhjalik analüüs, mille tulemusel täiustatakse kõrguse hindamiseks vajalikku andmetöötluse metoodikat.

Tulevikus saab sellest oluline komponent täppisviljeluse rakendusteks, et talunikud saaksid oma põldudest parema ülevaate ja saadud info põhjal targemaid otsuseid teha. Teadlaste hinnangul on teenuse sihtrühm eelkõige suurtalunikud. Tartu observatooriumi teaduri Kaupo Voormansiku sõnul pole põldude olukorrast pildi saamiseks just kõige kuluefektiivsem tegevus põlde ükshaaval läbi käia. Eestis talud on pindalalt üsna suured, nii et sellise rakenduse kasutus tasub ennast ära.

TanDEM-X oli algul planeeritud peamiselt kaardistama seni täpseimat ülemaailmset kõrgusmudelit. Peagi selgus, et satelliitide signaal läbistab taimestikku arvatust paremini ning ilmnesid metsandus- ja põllumajandusrakenduste arendamise võimalused. Metsa kõrguse mõõtmise rakendus on ennast juba viimaste aastate eksperimentides tõestanud.

Arendustöö õnnestumisse annavad oma panuse Tartu observatoorium, tarkvaratehnoloogia arenduskeskus, Tartu ülikool, Eesti maaülikool ning Eesti põllumajandusettevõtted, osaühingud Rannu Seeme ja Rannu Mõis.

TanDEM-X kohta loe http://www.dlr.de/dlr/en/desktopdefault.aspx/tabid-10378/566_read-426/#/gallery/345.

Tartu ülikool / Tartu observatoorium / Uudistaja

 


 

Kelchi pärn (foto: loodus.keskkonnainfo.ee)

 

Tallinn sai Euroopa puupealinna tiitli

19. juunil peeti tänavuse Euroopa puupealinna tiitli andmise tseremoonia Tallinna vanima puu, Niguliste kiriku kõrval kasvava 350-aastase Kelchi pärna juures. Tseremoonia käigus avati Kelchi pärna seitsmemeetrise raadiusega sepispiire ja infotahvel.

Tallinn sai selle tiitli Euroopa puuhoolduse nõukogu (European Arboricultural Council, EAC) otsusega. 19.–21. juunil Tallinnas üldkoosolekut pidanud EAC leidis, et Tallinn on olnud tubli linnapuude istutaja, hooldaja ja säilitaja ning annab teistele Eesti linnadele puuhoolduse vallas eeskuju.

Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul avaldas žürii liikmetele muljet see, kuidas linnas on korraldatud raieloa või hoolduslõikusloa menetlus. Kahtlemata tekitas suurt huvi ka linna veebipõhine infosüsteem, kus kõik väljastatud load koos ekspertiisi tulemustega on avalikult kättesaadavad. Küllap avaldas Euroopa ekspertidele erilist muljet Tallinnas kehtiv asendusistutuste kohustus, mille kohaselt tuleb iga langetatud väärtusliku puu asemele istutada teatav arv uusi puid.

Euroopa puupealinna valimine sai alguse 2007. aastal. Varem on tiitli saanud Valencia (2007), Torino (2008), Malmö (2009), Praha (2010), Turu (2011), Amsterdam (2012), Kraków (2013) ja Frankfurt (2014).

Raepress/Uudistaja

 


 

Veebikaamerakaader ERM uue hoone ehitusest  (allikas: www.erm.ee)

 

Soovitusi Tartule: uuest sillast Eesti muinasjuttude teemapargini

5. juunil esitleti Tartus rahvusvahelise linnaplaneerijate töötoa soovitusi Tartu kesklinna ja Raadi piirkonna sidumise ning arendamise kohta. Raadi arengu on Tartus fookusse tõstnud eelkõige sinna rajatav ning 2016. aastal valmiv ERM uus hoone, millest kujuneb üks Eesti tähtsamaid kultuurirajatisi ning Tartu oluline tõmbekeskus.

Linnaplaneerijate rahvusvahelise organisatsiooni CUPA (Co-operative Urban Planning Approaches) kolmepäevase töötoa lähteülesanne oli leida lahendused, mis võimaldaksid siduda Raadile suunduva turistide voo tihedamalt Tartu linna ja siinse kultuuritaustaga.

Sidumaks jalakäijate tsoone kahel pool jõge, pakkusid töötoas osalejad võimaluse asendada Kaarsild uue, Raekoja platsiga samas laiuses puusillaga, mis viiks Emajõe väljakule Ülejõe pargis. Ühtlasi tuleks tasakaalustada autodele ja jalakäijatele antav aeg Kaarsilla-esisel ülekäigul. Ülejõe pargi väljaarendamiseks soovitati rajada mõnele poole hoonestus, mis osalt kattuks Teise maailmasõja eelse hoonestusfrondiga.

Pakuti võimalust rajada Roosi tänava ülemisse ossa lasteaed ja kool, mille naabruses paikneks laste loomaaed, kus võiks tutvuda Eestis tavaliste koduloomadega. Rajooni tervikuna võiks ekspertide arvates kasutada n-ö eluslaborina Tartu ülikoolide projektides, nii nagu on tehtud ülikoolilinnades mitmel pool Kesk-Euroopas. Tänavat ennast saaks kasutada suurnäituste esitlemiseks.

Kuna ERM mastaabid on linnaga võrreldes suured, on tähtis selle integreerimine linna ellu. Nii näiteks on praegu kavandatud ERM näitusehoone lähedale talispordiala, kuid sama piirkond võiks olla kasutusel ka suvel Eesti muinasjuttude teemapargina.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 


 

Lehekülg määrajast (allikas: http://linnud.loodus.ee)

 

Linnumääraja poeb nutitelefoni

Eesti ornitoloogiaühing on koostöös ettevõtetega 5D Vision ja Walk & Learn loonud nutika linnumääraja. See aitab algajal linnuhuvilisel looduses kohatud linnuliiki tuvastada silma hakanud tunnuste, näiteks suuruse, noka kuju, värvuse, elupaiga vm järgi.

Määraja sisaldab 267 Eesti linnuliiki ehk kõik siin regulaarselt pesitsevad, talvitavad ja läbirändavad linnud ning ka mõned haruldused. Iga liigi kohta on määrajas kirjeldus, pildid, helisalvestis, levikukaart jm. Määrajast on valminud veebikeskkond ja õues kasutamiseks nutirakendus „Eesti linnud“. Nii veebimääraja kui ka rakendus on kõigile tasuta.

Linnumääraja veebikeskkond on osa uuest portaalist eLoodus, kus peale lindude on ka taimede, kalade, imetajate jt liigirühmade määrajad. Portaali aluseks on Soome LuontoPortti OY veebikeskkond NatureGate, mille Eesti versioon on loodud ettevõtte 5D Vision juhatusel. Linnumääraja veebiversioonis saab liikidega tutvuda fotode vahendusel, nutirakendus põhineb joonistustel. Portaalist leiab ka näidistöölehti õppetööks, üldinfot lindude kohta ja mõne lisafunktsiooni.

Nutika linnumääraja veebikeskkond asub aadressil http://linnud.loodus.ee. Nutirakendust „Eesti linnud“ saab Androidi süsteemi nutiseadmetele alla laadida Google Play kaudu. Rakenduse suurus on umbes 35 MB, selle kasutamiseks on vajalik Android OS 4.0 või uuem süsteem. Rakendus töötab ilma internetita, seda on soovi korral vaja vaid lisafunktsioonideks (helid ja kaardid). Apple’i toodete kasutajad leiavad oma rakenduse peagi AppStore’ist. Varsti tuleb välja ka spetsiaalselt tahvelarvutitele optimeeritud versioon.

Nutikat linnumäärajat täiendatakse ja parandatakse võimalust mööda pidevalt, võttes aluseks kasutajate tagasiside. Tähelepanekud ja soovitused palutakse saata aadressil riho.kinks@eoy.ee.

EOÜ/Uudistaja

 


 

Saula siniallikad (foto: Jarek Jõepera / RMK)

 

Eesti pikim matkatee on nüüd 820-kilomeetrine

13. juunil avas RMK Eestit läbiva matkatee võrgustiku 193 km pikkuse lisalõigu Perakülast Aegviitu. Sellega on valmis saanud RMK matkatee teine haru ehk 820-kilomeetrine teekond Läänemaalt Lõuna-Eesti kuplite vahele.

Teekond Perakülast Aegviitu sobib esmajoones jalgsi liikujale ja sellel on muude paikade seas laulva liivaga Nõva ja Keibu rand, türkiissinise veega Rummu karjäär, Padise kloostri varemed, Harjumaa sügavad metsad ja iidse pühapaigana tuntud Saula siniallikad.

Kokku kulgeb RMK vaheldusrikas 820-kilomeetrine Peraküla–Aegviidu–Ähijärve rada läbi üheksa maakonna. Matkateel on praegu kaks haru: Peraküla–Aegviidu–Ähijärve 820 km pikkune haru ning 2012. aastal valminud 375 km pikkune Oandu–Aegviidu–Ikla haru. Järgmisena hakkab RMK rajama kolmandat haru Kirde-Eestist Lääne-Eestisse. See loodetakse valmis saada 2018. aastaks, mil Eesti vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva. Matkatee kõikide harude sõlmpunkt on Aegviidu.

RMK/Uudistaja

 


 

TÜ botaanikaaia samblaaed (foto: Toomas Jüriado)

 

Eesti kaunimate kodude hulgas auhinnati ka TÜ botaanikaaeda

16. juunil kinnitas Tartu linnavalitsus konkursi „Eesti kaunis kodu 2015“ tulemused.

Tiitli „Eesti kaunis kodu 2015“ omanikud on eramud Eha 25 ja Väike kaar 23 ning Tartu ülikooli botaanikaaed, Lai 38/40. Tiitli „Tartu kaunis kodu 2015“ pälvisid eramud Kesakanni 1 ja Kuljuse 9, mõlemad esitatakse ka siseministri tänukirja saajatena Eesti kodukaunistamise ühendusele. Eripreemia huvitava pinnakattetaimedega aiakujunduse eest sai eramu Räni 15.

Komisjoni üldhinnangul on konkursil osalenud aiad kõik väga heal tasemel, sobitudes hästi nii hoone arhitektuuri kui ka linnaosa miljööga. Mitme kinnistu puhul tõdeti, et aiakujundaja ehk spetsialisti abi aia planeerimisel on taganud tervikliku ja meeldiva tulemuse.

TÜ botaanikaaeda hinnates rõhutati, et aial on linna avalike haljasalade seas suur tähtsus ning peale teadus- ja õppetöö kasutatakse seda väga aktiivselt ka meeldiva puhkekohana. Mõeldud on ka lastele, kellele on rajatud oma mängunurk. Viimastest suurematest ettevõtmistest võib esile tuua palmihoone renoveerimise (2014), samblaaia (2013) ning maitse- ja ravimtaimede osakonna avamise (2011).

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 


 

Tallinna ülikooli Astri õppehoones (Foto: Toomas Jüriado)

 

Ülikoolis saab ka luiskama õppida

Tallinna ülikoolis avatav uus bakalaureuseastme õppekava „Integreeritud loodusteadused“ on Eestis uuenduslik nii sisu kui ka vormi poolest.

Olenevalt üliõpilase valikutest on võimalik õppida näiteks taimi ja loomi määrama, rakendusi programmeerima, taevatähti tundma, roboteid ehitama, saasteaineid määrama, vikatiga heina niitma (seega ka vikatit teritama ehk luiskama!), savimaja ehitama, aga ka maakaarte tegema.

Erinevalt teistest Eestis pakutavatest loodusteaduste õppekavadest ei pea tudengiks pürgija olema enne sisseastumist lõplikult otsustanud, milline on tema kitsam eriala. Piisab, kui ta näeb tulevikku seotuna loodusteadustega. Samas sobivad integreeritud loodusteadused juba väga selge plaaniga üliõpilaskandidaatidele.

Integreeritud loodusteaduste õppekava loomise põhjus on tõsiasi, et tööturul kasvab vajadus asjatundjate järele, kelle oskused ja teadmised on mitme klassikalise loodusteaduste valdkonna ülesed, kellel on infotehnoloogiaoskusi ning kes suudavad pakkuda suurte sotsiaalmajanduslike ja ökoloogiliste probleemide lahendusi.

Vastuvõtuavalduste esitamine Tallinna ülikooli algab sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee 26. juunil ja kestab 7. juulini.

Tallinna ülikool/Uudistaja

 


 

 

„Eesti kividel kasvavad suursamblikud 

on läinud reedel TÜ botaanikaaias esitletud uue raamatu pealkiri. Ohtralt illustreeritud käsiraamatu autorid on Tiina Randlane, Andres Saag, Ljudmilla Martin ja Liis Marmor.

Kividel kasvavaid suursamblikke on Eestis 108 liiki. Raamat on samas formaadis nagu 2011. aastal ilmunud ülevaade puudel kasvavatest suursamblikest, mis sisaldas infot 120 Eesti liigi kohta. Mõlemad raamatud on kolmes keeles (eesti, inglise ja vene) ning sisaldavad oskussõnastikku. Liikide kindlakstegemist võimaldab pildiline määraja; kui liigi nimetus on teada, leiab tema kohta lisateavet raamatu põhiosa liigilehtedelt.

Raamatud põhinevad varasematel elektroonilistel määrajatel, liigikirjeldustel ja pildibaasil; levikuandmed on enamjaolt pärit Eesti samblike andmebaasist, kasutatud on ka muid allikaid. Mõlema samblikerühma kohta on saadaval nii Androidi kui iOS-i nutiseadmete rakendused.

TÜ/Uudistaja

 


 

Paarinädalane metskitselaps (foto: Jan Bo Kristensen / Wikimedia)

 

Keskkonnaamet: loomapoegade kodu on looduses

Keskkonnaamet tuletas 10. juuni pressiteatega meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning enamikul juhtudel võib inimese sekkumine tuua pigem kahju kui kasu.

Varasuvi on looduses järglaste kasvatamise aeg ja looduses liikuv inimene võib kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ning hüljatud mulje. Sellised loomad on aga tihti vaid näiliselt üksi, sest enamasti on inimene nende vanemad ajutiselt eemale peletanud. Kui inimene satub vastamisi linnupesa, noorlooma või pesakonnaga, tuleks kohe tuldud teed pidi rahulikult taanduda. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad emaloomad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad pesast välja hüpata.

„Looma- või linnupoegade teisaldamine katkestab kontakti poegade ja vanemate vahel. Sellise tegutsemisviisiga seab inimene loomapoegade edasise elu ohtu. Lisaks ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. Seetõttu ongi kõige õigem leitud looma- või linnupoegadest kohe eemalduda,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet tuletab meelde, et kui leitakse vigastatud loom või lind, tuleb sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Seejärel edastab valveoperaator teate pädevale isikule, kes hindab olukorra tõsidust ning otsustab, kuidas edasi tegutseda.

Keskkonnaamet/Uudistaja

 


 

Tartu Ihaste jalgrattatee (foto: Toomas Jüriado)

 

Eestlased olid tänavu laisemad rattamarsruute jäädvustama

13. mai Uudistajas (www.loodusajakiri.ee/uudistaja-13-05-2015) kirjutasime maikuus toimunud võistlusest „European Cycling Challenge“, mille käigus jäädvustasid registreerunud vabatahtlikud Cycling365 mobiilirakenduse abil oma igapäevaseid rattamarsruute.

Nüüd saab võrgupaigast www.cyclingchallenge.eu vaadata, kuidas võistlus lõppes. Kokku läbiti 2 059 721 km. Kõige tõsisemalt võtsid asja Poola linnad, kelle päralt on lausa esikolmik: Gdańskis läks kirja 451 533, Wrocławis 334 462 ja pealinnas Varssavis 193 556 km; Łódź oli 80 209 kilomeetriga Rooma (179 914 km) ja Umeå (96 332 km) järel kuues.

Kõige esimesel võistlusel, kui osales 715 inimest seitsmest linnast, sh Tallinnast, sõitsid ratturid kokku 90 000 km ja võitis Tallinn. Edasi on konkurents läinud üha tihedamaks: kui 2013. aastal võitis taas Tallinn 55 762 kilomeetriga, siis 2014. aasta võitja Varssavi kogus juba 295 149 kilomeetrit. Tänavu taandus Tallinn (9198 km) 26. kohale, alla jäädi ka Kaunasele ja Klaipedale. Ka kolmandat korda osalenud Tartus (2013. a 8. – 11 647 km; 2014. a 22. – 14 573 km) on osalushoog kahanenud: 66 ratturit said seekord kokku kirja vaid 5104 km, mis andis 32. koha.

www.cyclingchallenge.eu / Tartu LV / Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Allikas: www.birdlife.org/naturealert

 

Toeta Eesti ja Euroopa looduskaitset!

Eestile olulisi loodusväärtusi kaitsevad ka Euroopa seadused. Nii meie ohustatud liikide, näiteks must-toonekure, niidurüdi, kauni kuldkinga, lendorava, saarma, ebapärlikarbi, kui ka väärtuslike looduskoosluste, näiteks rannaniitude ja vanade metsade tulevik oleneb nende reeglite kestlikkusest.

Kahjuks kaalub Euroopa Komisjon praegu looduskaitseseaduste – linnu- ja elupaigadirektiivi nõrgendamist. See tähendaks selget tagasiminekut ka Eesti loodushoius, meile tähtsate liikide ja nende elupaikade kaitses.

Anna oma hääl koos Eesti ornitoloogiaühingu ja veel üle saja kodanikuühendusega meie ühiste loodusväärtuste säilimiseks võrgupaigas www.eoy.ee/node/846.

Kampaaniat korraldavad ja koordineerivad rahvusvahelised keskkonnavabaühendused BirdLife International, Euroopa keskkonnabüroo (The European Environmental Bureau, EEB), Euroopa maasõbrad (Friends of the Earth Europe) ning maailma looduse fond (WWF), Eestis Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ), Eestimaa looduse fond (ELF), Eesti roheline liikumine (ERL) ja Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO).

EOÜ

 


 

 

Tallinna loomaaia hilisõhtused ekskursioonid

toimuvad kaks korda nädalas, teisipäeviti ja neljapäeviti. Ees on käigud veel 25. ja 30. juunil ning 2., 7., 9. ja 14. juulil. Ekskursioonid algavad loomaaia põhjaväravast Paldiski mnt 145 (kaks rühma) ja lääneväravast Ehitajate tee 150 (kaks rühma) kell 21 ja kestavad umbes kolm tundi.

Eelkooliealiste laste puhul tuleb arvestada, et ekskursioon algab hilja ja on umbes viie kilomeetri pikkune jalutuskäik. Kogemus näitab, et väikesed lapsed väsivad, seetõttu soovitame nad võimaluse korral koju jätta.

 


 

 

Eesti ornitoloogiaühingu avatud suvepäevad

toimuvad sel aastal 27.–28. juunil Tartumaal Alatskivil. Programm keskendub seekord röövlindudele ning Peipsi elustikule ja inimestele. Kavas on röövlinnutöötoad ja retked ning viuväitlus, räägitakse Peipsi lindudest ja inimestest, kultuuriretk viib tutvuma järveäärse eluga. Lastele pakuvad tegevust Alatskivi looduskeskus ja Peipsi koostöökeskus, neile on kavas ka tutvumine piirivalve tööga, paadisõit järvel ning linnuretk. Peale selle on kõigile linnuõpet, jõudu saab katsuda mälumängus ja lindude tundmises. Muidugi ei puudu ka lõke ja muusika.

Täpsemalt vt www.eoy.ee.

 


 

 

38. looduseuurijate päev

toimub 4.–5. juulil Raplamaal Kehtnas, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis.

4. juuli esimese poole täidavad loengud Raplamaast ja selle loodusest ning üldisematel teadusteemadel. Pärast lõunasööki siirdutakse õppekäikudele, et õppida tundma kas taimi, samblikke, torikseeni, maismaatigusid, päevaliblikaid või kiile. Õhtul on kavas kultuuriprogramm.

5. juulil on neljatunnine ekskursioon Raplamaa loodus- ja kultuuriväärtustega tutvumiseks.

 


 

 

Hingab ja heliseb

Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning TÜ loodusmuuseumi koostöös valminud näitus on alates 10. juunist vaadata Tartu loodusmajas; näitus on pühendatud muusika-aastale.

Näitusel kogeb, kuidas loodus ja muusika on teineteist mõjutanud, toetanud ja inspireerinud. Huviline saab käed-külge-lahenduste, arvutimängude ning helinäidete abil uurida ja võrrelda, kuidas on ajast aega kasutatud loodust muusikas ning muusikat looduses. Märtsist juuni alguseni oli näitus teatri- ja muusikamuuseumis ning seal vaatas seda 2700 inimest. Juunist septembrini saab näitust uudistada Tartu loodusmajas ning sügisel rändab väljapanek ringi Eesti koolides.

 


 

Foto: www.natmuseum.ut.ee

 

Elav Läänemeri

on TÜ loodusmuuseumi rändnäitus, mida saab vaadata 15. juunist kuni 15. juulini Pärnus Port Arturi keskuses. Näitus räägib Läänemere minevikust, olevikust ja esitab võimalikke tulevikustsenaariume. Näitus on juba üleval olnud Tallinnas Viru Keskuses, Rakveres Põhjakeskuses ning Tartus kaubamajas. Edasi liigub näitus Haapsallu ja Lõuna-Eestisse.

 


 

Foto: Eesti arhitektuurimuuseum

 

Eesti arhitektuurimuuseumi suvi

on pühendatud mõisatele ja mõisakoolidele. 19. juunil avati Rotermanni soolalaos kaks näitust: „Mõisate kadunud hiilgus“ ja „Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja“. Rikkaliku ajaloolise materjali abil antakse edasi siinsete mõisate lugu: milline nägi välja mõisaelu 20. sajandi alguses, kuhu see kadus ja kuidas sajad tühjaks jäänud mõisahooned hiljem ainulaadse õpikeskkonnaga koolideks muudeti. Näitus kestab 30. augustini. Muuseum on lahti K–R 11–18, L–P 10–18, täispilet maksab 4, sooduspilet 2 ja perepilet 6 eurot.

 


 

 

Saaremaa III orhideefestivali

järjekordsed päevad on Loona mõisas 25.–28. juunil. Kavas on nii orhideeretki, loenguid, näitusi kui ka kontserte. Vt täpsemalt http://www.orhideefestival.eu/.

 


 

Foto Eesti spordimuuseumi kogust „Suvitajad mererannas“ (allikas: www.muis.ee/museaalview/26711)

 

Löö kaasa Eesti muuseumide veebivärava arendamisel

Kultuuriministeerium kutsub osalema Eesti muuseumide veebivärava (MuIS) arendamisel.

Tänavu viieaastaseks saavasse veebiväravasse on digikirjetena koondatud info üle 2,7 miljoni Eesti muuseumides hoitava eseme, foto ja dokumendi kohta. MuIS on muuseumitöötajate igapäevane töövahend, mis on mõeldud kasutamiseks teadlastele, ajaloolastele, suguvõsauurijatele, õpetajatele, õpilastele, nii tõsistele ajaloohuvilistele kui ka neile, kes otsivad niisama mõnda põnevat pilti.

Selleks et muuta MuIS veelgi paremaks ja kasutajatele mugavamaks, on registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) koostöös kultuuriministeeriumiga ette valmistanud küsitluse, mille eesmärk on välja selgitada, kes ja millisel eesmärgil MuISi kasutavad, millised on süsteemi kitsaskohad ning millised on soovid ja vajadused edasisteks arendusteks nii muuseumide kui ka tavakasutajate jaoks.

Küsitlusele oodatakse vastuseid kuni 30. juunini. Kõigi vastanute vahel, kes jätavad küsitlust täites oma kontaktandmed, loositakse välja aastapääsmed Eesti muuseumidesse. Loosikastis on Eesti meremuuseumi, Eesti vabaõhumuuseumi, Kumu, Tartu ülikooli muuseumide ja Tartu linnamuuseumi piletid.

Küsitluse leite võrgupaigast http://questionpro.com/t/ABKJaZSjVY.

 


 

 

XI Hiiumaa pärimusfestival

kannab nime „Lauluga läbi aja“ ja see toimub 16.–19. juulini. Festivali eelprogramm algab aga juba 13. juulil, mil koostöös keskkonnaametiga jätkub Hiiu Folgi loodusõhtute traditsioon. Esmaspäevast kolmapäevani loovad elamuslike arutelude ning elava muusikaga koosviibimised mõnusa eelhäälestuse neljapäeval, 16. juulil avanevaks pärimuspeoks, kus üks tähtkõneleja on tänavu Valdur Mikita.

Juba on alanud eelregistreerimine neljapäevast laupäevani toimuvatele folgi loodusmatkadele. Neist üks populaarsemaid on kahtlemata Tiit Leito juhitud paadiretk Hanikatsi laiule.

Vt www.hiiufolk.ee/paevakava.

 


 

 

Linnuralli „Estonian Open 2015,

mida korraldavad Estbirding ja Viron Lintuseura, on 15. augustil kell 3–17 Ida-Viru maakonnas. Ralli reeglid leiab võrgupaigast http://www.estbirding.ee/est-open/. Kuna reeglites on muudatusi, tuleks need kindlasti üle vaadata. Registreeruda tuleb hiljemalt 7. augustil aadressil mariliis.martson@gmail.com või telefonitsi 526 3272 (Mariliis Märtson).

 


 

 

Üle-eestiline matkanädal

on 14.–23. augustil. Matkanädala eesmärk on pakkuda kümne päeva jooksul matkamist populariseerivaid üritusi, kutsuda võimalikult palju inimesi loodusesse liikuma, anda märku looduse hoidmisest ning tutvustada Eesti matkaradu. Matkanädala läbiv matk on kuus päeva kestev retk RMK rajal marsruudil Aegviidu–Kassinurme.

Matkanädala kava leiab võrgupaigast www.matkanadal.ee, jooksvat infot ka matkanädala Facebooki lehelt.

 


 

Tartu loodusmaja (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu loodusmaja pakub

suvist avastamisrõõmu kogu perele. Lapsed saavad vahva uurimisvahenditega vöö abil suunduda loodusmaja avastusretkele, kus ootavad lemmikloomad, -linnud ja putukad ning põnevad lõunamaa- ja pargitaimed, näpud saab tööle panna joonistades, värvides ja meisterdades. Puhkehetki pakub loodusmängude pesa ja jäätiselett.

Kogu perele on mõeldud mitu aktiivset näitust, alates loodusmaja püsinäitusest „Läbipaistev loodusmaja“ kuni looduse ja muusika seoseid tutvustavale näitusele „Hingab ja heliseb“. Sinna vahele mahuvad veel Külli Laidla kaunid, loodusest inspireeritud tekstiilid, mitmekesine paekivi ja põlevkivi tutvustav näitus ning Janek Joabi fotonäitus kukkurtihastest.

Suvel on loodusmaja (Lille 10) lahti T–R kell 10–18, L 11–16, lastele, õpilastele ja pensionäridele maksab pilet 2, täiskasvanutele 3 eurot, perepileti hind on 10 eurot.

Vt ka www.tartuloodusmaja.ee.

 


 

Peatsest Tartu hansapäevade tulekust 11.– 12. juulil annab teada Raekoja platsile püstitatud heade soovide puu (foto: Toomas Jüriado)

 

  MAAILMAST


 

Kiivitaja kuulub Euroopas ohualdiste liikide kategooriasse (foto: Vis 206 / BirdLife)

 

Kuidas läheb Euroopa lindudel?

Juuni alguses teatas BirdLife International teadlaste, looduskaitsjate, poliitikute ja linnusõprade aastatepikkuse töö viljast: valmis on saanud uus Euroopa lindude punane nimestik.

Maailma umbes 10 000 linnuliigist on Euroopaga seotud 533 liiki. Uue nimistu järgi on 10 neist, näiteks baleaari tormilind (Puffinus yelkouan mauretanicus), helekoovitaja (Numenius tenuirostris) ja kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola), äärmiselt ohustatud, 18 kriitiliselt ohustatud ja 39 ohualtid. Euroopa Liidu maade 451 liigist on need protsendid vastavalt 11, 16 ja 55, kusjuures äärmiselt ohustatute hulgas on ka Eesti linnustiku hulka kuuluvad suur-konnakotkas (Aquila clanga) ja väike-laukhani (Anser erythropus). Kõige suuremad ohutegurid on illegaalne jaht ja maakasutusmuutused, eriti põllumajandusmaadel, peale nende veel kliimamuutused, saastumine ja invasiivsed võõrliigid. Täpsemat infot leiab liigiti võrgupaigast www.birdlife.org/datazone/info/euroredlist.

Edusammudest võib näitena esile tuua selliste liikide päästmise nagu käharpelikan (Pelecanus crispus), järvekaur (Gavia arctica), stepi-tuuletallaja (Falco naumanni) ja suurtrapp (Otis tarda); 25 liiki sai ümber paigutada madalamasse ohukategooriasse, näiteks madeira tormilind (Pterodroma madeira) ja assoori leevike (Pyrrhula pyrrhula murina) pole enam äärmiselt ohustatud, vaid kriitiliselt ohustatud.

Paraku 29 liigiga on juhtunud vastupidine: nende ohukategooriat on tulnud tõsta. Sellised on näiteks kunagi tavalised turteltuvi (Streptopelia turtur), merisk (Haematopus ostralegus), põhjalunn (Fratercula arctica) ja rabapüü (Lagopus lagopus). Ning mõnede liikide, näiteks raipekotka (Neophron percnopterus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja väiketrapi (Otis tetrax) olukord pole sugugi paranenud. Sestap on hädavajalikud tugevad seadused ning Euroopa Komisjoni algatatud linnu- ja elupaigadirektiivi nõrgendamine oleks äärmiselt kahjulik.

Seetõttu kutsub ka BirdLife üles liituma petitsiooniga selle teo vastu: http://www.birdlife.org/naturealert. (Samal teemal vt eespool sõnumit rubriigis „Tasub osaleda“ pealkirjaga „Toeta Eesti ja Euroopa looduskaitset!“).

BirdLife International / Uudistaja

 


Ööbimispaigast püütud kuldtsiitsitajad on suletud kitsukesse puuri (foto: Huang Qiusheng / BirdLife)

 

Kuldtsiitsitaja kaob nagu kunagi rändtuvi

Ajakirjas Conservation Biology kokku võetud värske uuring toob esile jahmatava asjaolu: Euraasia kunagi ühe arvukaima linnuliigi kuldtsiitsitaja (Emberiza aureola) asurkond on alates 1980. aastast kahanenud 90% ja tema levila on 5000 km ahenenud.

Kunagi elas kuldtsiitsitaja tohutul alal Soomest Jaapanini, nüüd on ta kadunud nii Ida-Euroopast ja Venemaa Euroopa-osast kui ka suurtelt Lääne- ja Kesk-Siberi aladelt ning Jaapanist. Üks artikli autoreid Johannes Kamp Münsteri ülikoolist võrdleb seda katastroofi rändtuvi (Ectopistes migratorius) kadumisega aastal 1914 – tollelegi tiivulisele sai saatuslikuks ülemäärane jaht.

Kui rändtuvi oli üsna kopsakas lind ja tema massjahtimine 19. sajandil ehk isegi mõistetav, siis tillukese tsiitsitaja häving samuti jahi tõttu võib tunduda küll absurdsena, aga on paraku karm tõde. Esmajoones on linnukest ohjeldamatult kütitud Hiinas. Rändeajal ja talvitudes koguneb kuldtsiitsitaja hiigelparvedesse ja neid on lihtne võrguga püüda – selleks, et nad ära süüa.

Riisilinnu – nii kuldtsiitsitajat Hiinas kutsutakse – arvukuse ränk vähenemine sundis hiinlasi nende püüki keelama juba 1997. aastal; paraku on teada, et miljoneid tsiitsitajaid, nagu teisigi tillukesi laululinde, tapeti Hiinas ja müüdi mustal turul kindlasti veel ka 2013. aastal. Laululindude tarvitamist toiduks seostatakse seejuures esmajoones majanduskasvuga: üha rohkem inimesi sai sellist „delikatessi“ endale lubada.

Olukord on nii tõsine, et rändliikide konventsiooni raames on asutud arendama kuldtsiitsitaja asurkonna taastamise rahvusvahelist tegevuskava. BirdLife Internationali linnukaitse vanemametniku Simba Chani arvates võiks kasu olla asjaolust, et linnuvaatlused on Hiinas aina populaarsemad – vaatlejad tuleks nüüd kaasata linnukaitsetegevusse.

BirdLife International / Uudistaja

 

 LÕPUPILDID


 

Õisi jaanipäevaeelsest Tartust

Jaaniõhtu ootel (fotod: Toomas Jüriado)

 

Loodusajakirjade toimetused soovivad kõigile ilusaid pühi!

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/