Uudistaja 23.08.2017

 Uudistaja

 

UUDISTAJA 

23. august 2017         


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Meenutuseks: koos Eesti Looduse augustinumbriga on ilmunud CD „Hääled öös” 

Plaadile on koondatud kodumaiste looduslike ööhäälte salvestised, mille on teinud Veljo Runnel ja Fred Jüssi; plaadi koostaja on Eesti Looduse augustinumbri pika avakirjutise autor Veljo Runnel. Peale öösel häälitsevate lindude – kakkude, neppide, ritsiklindude, öösorri jt – on plaadile jäädvustatud ka soe ulg ning mitu putukahäält: nagistavad sikuvastsed, pulmalendu põristavad põrnikad, siristavad roheline ja harilik lauluritsikas ning võsaritsikas.

Uut loodushäälte plaati „Hääled öös” saab soetada e-poest e-pood.horisont.ee nii koos augustinumbriga kui ka eraldi.

 


 

    

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


 

Fotojahi „Pilvepiir 2016“ võidupilt Kelvin-Helmholtzi lainetest helkivates ööpilvedes, autor Janek Pärn

 

Jätkub pilvefotovõistlus

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus kuulutasid juulis välja pilvefotojahi „Pilvepiir 2017“. Fotovõistluse siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu. Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus.

Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud 1. oktoobriks; töö maksimaalne suurus on 2000 × 2000 px ja maht 2 MB. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaksid olema laetud Youtube’i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.

Vaata auhindade ja tingimuste kohta lähemalt http://bit.ly/2tHfnUa.

NB! Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“, mille saab tasuta alla laadida Google Play vidinapoest.

 


 

Foto „Vaarikas maiustajatega“ tõi Geteli Hannile mullusel võistlusel noorte vanuseklassis Eesti Looduse eriauhinna (allikas: www.loodusajakiri.ee)

 

Osaluseks Eesti Looduse fotovõistlusel on aega üle viie nädala

Järjekordse Eesti Looduse fotovõistluse fotode üleslaadimise viimane tähtaeg on 1. oktoobri kesköö. Võistluse lõpuõhtu toimub 30. novembril Tallinna Teletornis algusega kell 14.

Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad vaid noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Iga foto saab esitada üksnes ühes kategoorias; kategooria peab olema määratud õigesti.

Vaata http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2016/.

 


 

Katre Palo tutvustab homme Kukus Eesti Looduse augustinumbrit (foto: Uudistaja arhiiv)

 

Kuku raadios räägivad Katre Palo ja Piret Pappel

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustab toimetaja Katre Palo homme ajakirja Eesti Loodus viimast numbrit, mis on seekord suures osas pühendatud putukatele. Koos ajakirjaga on ilmunud heliplaat „Hääled öös“. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Järgmisel neljapäeval ajab Jüriado juttu bioloogist teadusajakirjaniku Piret Papliga, kes on viimastel kuudel Horisondi rubriigi „Siin- ja sealpool Horisonti“ lugude põhiautor. Juttu tuleb Pireti taustast ja senisest ajakirjanikutööst ning kahest tema kirjutatud artiklist viimases Horisondis. Neist ühes arutletakse klassikaliste loodusvaatluste tähtsuse, teises aga Päikese võimaliku kaksikvenna või -õe üle.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

 

EESTI UUDISED


 

Keskkonnaorganisatsioonid muretsevad, et Eestis raiutakse liiga palju metsa (allikas: elfond.ee)

 

Keskkonnaorganisatsioonid nurisevad, -ministeerium kaitseb ennast

Kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni või -asutust (Eestimaa looduse fond, Kotkaklubi, SEI Tallinn, Eesti roheline liikumine, Balti keskkonnafoorum, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex, MTÜ Läänerannik, pärandkoosluste kaitse ühing ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering) esitasid 18. augustil keskkonnaministeeriumile oma seisukoha ja avaldasid pressiteate „Keskkonnaministeerium plaanib kaitsealadel raietingimusi  leevendada“. Pressiteates kinnitatakse, et „keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud“; nurisetakse, et eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvirühmale ja soovitatakse ministeeriumil muudatustest loobuda.

Näiteks võimaldaks muudatus avaldajate arvates teha „ .. tormi tagajärjel kahjustada saanud kaitsealuses metsas kergekäeliselt lageraie, väites, et tegemist on sanitaarraiega. Nõnda võib oluliselt kahjustada kaitsealust objekti ning metsa bioloogilist mitmekesisust“.

Ühenduste esitatud seisukoha leiab võrgupaigast http://bit.ly/2wghocy.

Keskkonnaministeerium reageeris kohe samal päeval ministeeriumi metsaosakonna juhtaja Riina Martverki kommentaariga. Martverki kinnitusel ei ole pressiteates toodud väited õiged ja kord kaitsealadel ei muutu: kuna „määruse muutmisega sanitaarraiete osas kaitsealadel võrreldes tänasega mingeid muudatusi ei tehta, siis see teema ka arutlusel pole olnud“. Ta selgitab, et määruse muudatuse eesmärk on täpsustada õigusselguse huvides mõisteid. Kokkuvõttes kinnitatakse, et majandusmetsades hakatakse nüüd raieid nimetama õige nimega ning et kord kaitsealadel ei muutu.

elfond.ee/keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Tartu ülikool on tõusnud maailma ülikoolide mainekas edetabelis järgmise saja hulka (allikas: www.ut.ee)

 

Tartu ülikooli hinnatakse aina kõrgemalt

Kuulsasse Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelisse pääsenud Tartu ülikool on tänavu kerkinud edetabelis kohtadele 301–400.

Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi ülikool, millele järgnevad Stanfordi ja Cambridge’i ülikool. Tartu ülikool pääses mainekasse edetabelisse esimest korda 2016. aastal, saades 401.–500. koha. Tänavu on TÜ parandanud oma asetust edetabelis saja koha võrra.

Shanghai Jiao Tongi ülikool on seda edetabelit koostanud alates 2003. aastast. Selleks et koostada paremusjärjestus, hinnatakse igal aastal üle 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka pääsevad ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli auhinna või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Pingeritta võib pääseda ka siis, kui märkimisväärne hulk asutuse publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

Vaata lähemalt http://bit.ly/2wWi57Q.

Tartu ülikool / Uudistaja

 


 

Kuvatõmmis videost, kus on jäädvustatud, kuidas Itaaliast pärit jahimees kasutab linde peibutades Euroopa Liidus keelatud linnuhäälte salvestist (allikas: http://bit.ly/2vJsNQs)

 

Loomakaitsjad hoiatavad: tulekul on sada Itaalia linnukütti

Eesti loomakaitse selts (ELKS) saatis 17. augustil hoiatuse välismaiste küttide eest.

20. augustil on Eestis ametlikult alanud pardijahi hooaeg. ELKS on saanud teate Itaalia jahimehelt, kes hoiatab peatselt Eestisse saabuva saja Itaalia küti eest. Ta on oma sõnul näinud fotosid tuhandetest surnud partidest ja hanedest, näiteks ühel hommikul kahe jahimehe tapetud 200 linnust, kellest nii mõnigi on kaitsealusest liigist. Kirjutaja teab sedagi, et sellised kütid tikuvad hane- ja pardijahil kasutama lindude peibutuseks helisalvestisi, aga see on Eestis keelatud. Kirjutaja on andnud teada, et küttide ninamees käinud hiljuti Eestis ja otsinud jahiks kohti, kus saab segamatult loomi tappa ja kuhu kontrollid ei ulatu. Päris otsesõnu olevat kirjas mainitud Kihnut, Aserit ja Saaremaad.

ELKS võttis kohe ühendust Eesti jahimeeste seltsiga (EJS) ja tegi pöördumise keskkonnainspektsioonile. Mõlemad vastasid, et teema on neile tuttav: Eesti linnud on lõunapoolsetele küttidele tõepoolest juba ammu ligitõmbavad. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga on see toonud Eestile kaasa suuri probleeme. „Kui välismaalaste jahidokumendid on korras, ei saa nendele Eestis kehtiva välismaalase jahitunnistuse väljastamisest keelduda. Küll aga on meie kohapealsete jahikorraldajate ülesanne liikmesriigi kodanikele tutvustada nii kehtivat seadusandlust kui ka Eesti jahinduse head tava. Kui seda ei täideta või ignoreeritakse, tuleb karistada vastavalt seadustele. Eesti jahmeeste selts taunib igasugust seadusevastast käitumist ja tegutsemist, mis ei käi kokku meie hea tavaga või ohustab meie loodust,” kinnitas EJS tegevjuht Tõnis Korts.

Ka keskkonnainspektsioon kinnitas, et Itaaliast pärit veelinnujahimehed on inspektsioonil olnud tähelepanu all viimased kümmekond aastat, tavapärane patustus on just kõikides Euroopa Liidu riikides keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutus. Mullu sai selle eest karistada neli Itaalia jahimeest Kihnu saarel ning kaks Ida-Virumaal Aseri vallas ja Hiiumaal Käina vallas.

Päev hiljem tulid linnujahi teemal pressiteated ka keskkonnaministeeriumilt ja ornitoloogiaühingult. Ministeerium meenutab peale juba mainitu, et veelinnujahil ei tohi kasutada pliihaavleid, ornitoloogiaühing (EOÜ) aga kordab üle keskkonnaõiguse keskuse 2016. aastal koostatud õigusliku analüüsi tulemused, millest ilmnes, et Eesti õigusaktid ei ole piisavad, tagamaks jätkusuutlikku ja üldsusele vastuvõetavat veelinnujahti. Näiteks pole sätestatud maksimaalset veelindude hulka, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul, pealegi annab jahiseadus kinnistuomanikele sisuliselt piiramatu õiguse oma kinnistul linnujahti pidada ja välismaistel jahituristidel on väga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla. Samuti pole võimalik koguda statistikat tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta. „Kuna viimase aasta jooksul ei ole Eestis linnujahi seadusandlust täpsustatud,“ nendib EOÜ, „siis saab algaval linnujahihooajal loota vaid jahituristide ja jahikorraldajate teadlikkuse kasvule.“

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitust kõlaritest), pliilaskemoona tarvitust või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage viivitamatult keskkonnainspektsioonile telefonil 1313. Kui võimalik, jäädvustage rikkumised põhjalikult nii fotode kui ka heli- ja videosalvestistena. Oluline on teada, et hanede ja laglede jahihooaeg algab alles 20. septembril.

Loomakaitse selts on oma teatesse lisanud ka ELKS hädajuhtumite numbri: 5267 117.

Uudistaja

  


 

Raagus jalakad Ida-Virumaal tänavu augustis

 

Harivaablase Aproceros leucopoda ebaröövikud ja kookonid jalaka lehel (fotod: Vello Keppart) 

 

Uus invasiivne võõrliik Eestis – harivaablane jalakal

Eesti maaülikooli metsaentomoloog Kaljo Voolma on Eesti Looduse augustinumbris kirjutanud hobukastani-keerukoist, kes hulgi kahjustab meie parkidesse rohkesti istutatud ilupuid hobukastaneid. Nüüd on Voolma koos Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppartiga kindlaks teinud veel ühe ohtliku võõrliigi, kes teeb kurja juba Eesti kodumaistele liikidele. Läinud nädala lõpus teatasid nad sellest leiust Loodusajakirjale.

Vello Keppart märkas 11. augustil Ida-Virumaal Narva-Jõesuu – Sillamäe tee ääres osaliselt või täielikult raagu söödud jalakaid (Ulmus glabra). Lähemal vaatlusel oli lehtedel näha neid närivaid rohelisi umbes 10 mm pikkusi putukavastseid (ebaröövikuid) ja nende valmistatud võrkja kestaga ovaalseid kookoneid.

Fotode ja info põhjal tegi Kaljo Voolma kindlaks, et leitud ebaröövikud on harivaablaste (Argidae) sugukonda kuuluvad kiletiivalised, meil seni tabamata võõrliik, kelle teaduslik nimetus on Aproceros leucopoda. Teadaolevalt on see esimene selle liigi hulgisigimine Eestis ja ilmselt esimene teade selle liigi leiu kohta Eestis üldse. Kahjustuse algfaasis võib näha liigile iseloomulikku siksakilist söömapilti lehelabas: seda tekitavad noored ebaröövikud; vanemas kasvujärgus söövad nad ära kogu lehe, jättes järele vaid jämedamad leherood.

See harivaablane on pärit Ida-Aasiast (Jaapanist, Hiinast, Venemaa Kaug-Idast). Euroopas märgati seda võõrliiki esimest korda 2003. aastal Ungaris ja Poolas ning sellest ajast alates on ta kiiresti levinud Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal, nüüdseks ka Moskva oblastis. Hiljuti leiti neid juba Lätist Daugavpilsi kandist.

Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioon (EPPO) on käsitlenud seda harivaablast kui invasiivset liiki, kes oli aastail 2011–2015 kantud EPPO hoiatusnimekirja (EPPO Alert list). Harivaablane kahjustab jalaka liike, sh künnapuid. Tema edasist levikut on vaja jälgida.

Uudistaja

 


 

Eesti ja Euroopa parima õpilasfirma tiitli pälvinud Festera liikmed koos juhendajaga kantsleri vastuvõtul (foto: HTM)

 

Euroopa parima õpilasfirma tiitli tõi uuenduslik prügikast

16. augustil käisid haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) vastuvõtul Eesti ja Euroopa parima õpilasfirma tiitli pälvinud Festera noored ning rääkisid lähemalt võistlusest Brüsselis ja saadud kogemustest. Õpilasi tänas ja tunnustas kantsler Tea Varrak.

Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi (HTG) ettevõte Festera saavutas võidu 36 riigi tihedas konkurentsis, õpilasfirmat esindasid Kevin Reisenbuk, Sandra Võsaste, Joonatan Oras ja Kris-Robin Sirge. Festera toodab prügikaste, milles saab lihtsalt, mugavalt ja lõhnavabalt lagundada oma biojäätmeid kasvõi koduköögis. Kahe kuuga tekib toidujäätmetest väärtuslik huumus, mida saab kasutada näiteks ürdikasvatuseks. Toodet välja töötades tegi õpilasfirma tihedat koostööd Eesti maaülikooli ja paljude teiste partneritega.

Õpilasi juhendas HTG õpetaja Ülle Seevri ja rahvusvaheliseks võistluseks valmistas ette Junior Acievementi Eesti meeskond koosseisus Epp Vodja, Kersti Loor ja Madis Vodja.

Haridus- ja teadusministeerium / Uudistaja

 


 

Kotka lasksid lendu Tiit Koit keskkonnaametist (vasakul) ja loomaarst Madis Leivits (foto: Madle Timm)

 

Merikotkas on Tartus taastunud pliimürgitusest

Läinud nädalal, 15. augustil, lasti Harjumaal Kurkses loodusesse tagasi Eesti maaülikooli (EMÜ) loomakliinikus pliimürgitusest taastunud isane merikotkas.

Lindu tohterdanud EMÜ doktorant loomaarst Madis Leivits rääkis, et igal aastal leitakse jahiperioodil haigeid või juba surnud linde, kes on söönud ulukite jahikuulidest ja haavlitest pärit pliiga saastunud liha.

„See konkreetne merikotkas leiti 3. mail ning maaülikooli jõudis lind läbi keskkonnaameti. Tema puhul kahtlustasime lisaks pliimürgitusele ka linnugrippi, kuid nii Eesti kui ka Hollandi laborite testid olid õnneks negatiivsed,“ ütles Leivits. Ta lisas, et merikotka suled olid saanud tugevalt kannatada ning uute sulgede kasvatus ja üleüldine taastumine võttis aega. Selle kotka vabastamise päeval viibis maaülikooli loomakliinikus ravil veel kaks kotkast, kelle puhul võib loota peatset pääsu loodusesse.

Leivits rääkis, et eelmise aasta veebruaris Varnjas vabastatud emane merikotkas, kellele sai selga GPS-seade ja kes lendas otsejoones Venemaa poolele, on juba teist aastat edukalt pesitsenud. Sel aastal oli tal pesas kaks järglast.

Eesti maaülikool / Uudistaja

 


 

Allikas: www.loomakaitse.ee

 

Suve lõppedes hüljatakse suvilapiirkondades sadu lemmikloomi

Seitsmendat aastat korraldab Eesti loomakaitse selts (ELKS) suve lõpus kampaaniat, et suvitajatel püsiks meeles kaasa võetud loomad ka koju tagasi viia. Tavapäraselt jäävad just suve lõppedes paljud loomad koduta.

„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ on kampaania, mis koputab inimeste südametunnistusele, sest ka loom on pereliige ja teda suve lõppedes maha jätta on julm ja seadusvastane.

Üks loomade hülgamise tagajärg on kolooniate teke. „Üks emane kass võib aastas ilmale tuua kuni 18 poega. Kassipojad on järglaste saamiseks valmis juba kuuekuuselt, see tähendab, et kui ühes suvilapiirkonnas jäetakse maha 10 emast kassi, on võimalik, et järgmisel kevadel on seal juba 60 kassi ja aastaga 180 kassi. Nii need metsikute kasside kolooniad tekivad. Kõige probleemsemad kassikolooniad on praegu näiteks Loksal,” teab ELKS hädajuhtumite juht Maaja Mäll.

ELKS aitab arstiabi ja kodu leidmisega aastas sadu hulkuvaid loomi. Kõige probleemsemad on just suvilapiirkonnad. Looma hüljata on Eestis kriminaalkorras karistatav teguviis, ent paljudel loomadel pole kiipi, mis aitaks nende omanikku kindlaks teha. Seepärast peab ELKS vajalikuks, et Eestis kehtiks üleriigiline kohustuslik nõue loomi kiipida.

ELKS kutsub kõiki välja trükkima kampaania „Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?” plakateid, jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustahvlitele. Kampaanias osalema on kutsutud ka kõik omavalitsused, kes peaksid levitama teavet kohalikele elanikele. Hüljatud loomadest palub ELKS teatada e-posti teel info@loomakaitse.ee või infotelefonil 5267 117.

Kampaania materjalid on võrgupaigas http://bit.ly/2uP5uGg.

Eesti loomakaitse selts / Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Elistvere loomapargis (foto: Toomas Jüriado)

 

RMK Elistvere loomapargi

sünnipäevanädal kestab pühapäevani, 27. augustini. Iga päev saab meisterdada ja osaleda loomade talitamises, mõni päev võib kuulata kontserti või vaadata näitemängu.

27. augustil möödub RMK Elistvere loomapargi asutamisest 20 aastat. Sel päeval pakutakse loomadele pidulikumat einet ja huvilistele on loomaparki sissepääs prii.

 


 

Virtuaalretkel ürgmerre (foto: Eesti loodusmuuseum)

 

Eesti loodusmuuseumi selle suve viimane suvemuuseum

on homme, 24. augustil kell 12–14. Lastele räägitakse kivististest ja vaadatakse filmi ürgmerest. Samuti uuritakse ürgseid loomi ja nende kivistisi ning saab meisterdada endale ühe šokolaadist kivistise. Samuti saab sukelduda ürgmere sügavustesse 360° virtuaalreaalsuse video abiga. Lisainfo ja piletid: www.loodusmuuseum.ee.

 


 

Mullu oli linnumess rahvarohke ja meeleolukas (foto: www.birdlife.fi)

 

Helsingi linnumess

toimub Helsingi Viiki linnaosas laupäeval, 26. augustil kell 10–17. Teist aastat järjest peetavale linnumessile koguneb hulk lindudega seotud firmasid ja organisatsioone ennast näitama. Saab osta ja proovida optikariistu, vestelda tippfotograafidega, osaleda giidide juhatusel tasuta linnuretkedel lähikonna suurel märgalal. Eelmise aasta tipphetk oli otse üle laada lennanud stepi-loorkull. Vaata www.birdlife.fi/tapahtumat/lintumessut/.

 


 

Mati Martini „Eesti kiilide määraja“ (kuvatõmmis www.raamatuvahetus.ee)

 

Selle suve viimased kiiliretked

korraldab Eesti looduseuurijate selts eeloleval nädalavahetusel, 26. ja 27. augustil Valgamaal. Väljasõit retkedele on kell 9 Valga bussijaamast, tagasi saab kella 18 paiku. Retki juhib raamatu „Eesti kiilide määraja“ autor Mati Martin.

Retke käigus tutvustatakse kiilide püügitehnikat ja määramist, vaatluste ülestähendust ja uurimisvõtteid. Retkedele on oodatud kõik loodushuvilised; võileib tasub kaasa võtta.

Kuni 25. augustini tuleb ette registreeruda e-postiga ivar.ojaste@gmail.com. Kohtade arv on piiratud.

 


 

LUS-i maja Tartus Struve tänaval (foto: Toomas Jüriado)

 

Eesti looduseuurijate seltsi

erakorraline üldkoosolek peetakse 31. augustil kell 17.15 Stuve 2 saalis. Kavas on ettekanne – Tiia Drenkhan Eesti maaülikoolist räägib „Mõnedest levinumatest metsakahjustajatest“ – ja LUS-i presiidiumi erakorralised valimised. LUS-i liikmete osalus koosolekul on väga oodatud; võib ka volitada häid usaldusisikuid enda eest otsust langetama. Volitusi võetakse vastu kohapeal või digiallkirjastatult aadressil elus@elus.ee.

 


 

TÜ loodusmuuseumi zooloogiaring kutsub

õpilasi tarkusenädalal 28.–30. augustil Tartu kesklinnas looduse mikromaailma uurima, meisterdama loomajälgedega postkaarti ning osalema loomapuslede aja peale kokkupanemise võistlusel. Parimatele on auhinnad.

 


 

Pärast Tartu uue loodusmaja valmimist on siin rohkesti korraldatud mitmesuguseid üritusi (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu loodusmajas on tööl juba hoog sees

Viimast nädalat saab loodusmajas (Lille 10) vaadata näitust „Puit meistri käe all“ ja homme, 24. augustil kell 18 on kohtumisõhtu näituse autori Meelis Kihulasega, kes jõudis rahvusliku puutöö juurde kuus aastat tagasi, olles enne seda töötanud 20 aastat restauraatorina. Meelis tutvustab näitusele jõudnud esemete saamislugu, materjale ja vahendeid.

15. augustist kuni 20. septembrini saab vaadata Kütiorus elava Piret Kullerkupu näitust „Metsaga ja metsata“. Näitusi pääseb vaatama loodusmaja piletiga (2/3/10 eurot) 15.–31. augustil T–R 10–18 ja L 11–16 ning 1.–20. septembril E–R 9–18.

Tartu loodusmaja infopunkt lööb kaasa mitmel Tartu linna üritusel, kavas on vahvad töötoad, õpetlikud mängud ja toredad tegevused. Loodusmaja töötajad jagavad teavet jäätmete käitlemise ja taaskasutuse kohta Ihaste päeval 26. augustil 12–17 Ihaste mänguväljakul.

Tarkusenädalal 28.–30. augustil Tartu kesklinnas tarkusepäeva telgis 14–17 aitame lastel kooliks valmistuda: üheskoos pakime õpikud kaitsvate kaante vahele; selleks et vahetunnis igav ei hakkaks, meisterdame paberist näpuvurre. Saab infot algava õppeaasta huvikooli tundide ja loodusmaja tegemiste kohta. Vaata http://bit.ly/2idySjC.

 Kolmapäeval, 30. augustil kl 18-21 toimub loodusmajas tasuta suur pereõhtu. Pereõhtu teema on helid looduses ning osalema on oodatud igas vanuses loodusesõbrad. Töötubades saab teha tutvust looduse kirju  helimaailmaga: ootamas on loomahäälte õpituba, kuulata saab  puude ja kivide salahääli ning helisid kunstis.

Meisterdamishimulistel on võimalus valmistada ise taaskasutatud materjalidest muusikainstrumente. Vaikusetoas saab aimu, kuidas kõlab vaikus, ning maitsenaudinguid pakub kohvik. Loomulikult on sel õhtul avatud ka loodusmaja loomatuba ja eksootiline talveaed.

 


 

Luke mõisa park kärnerimajaga kevadel (foto: Toomas Jüriado)

 

Loodusfilmide õhtu Luke mõisa kultuuriaidas

on laupäeval 26. augustil kell 21. Sissepääs on tasuta, enne loodusfilmide õhtut on avatud kärnerimaja kohvik, hiljem on müügil kohvi ja tee. Filmiõhtule järgneb valgusmäng mõisapargis. Vaata lisainfot filmide kohta www.lukemois.ee.

 


 

Nautilus pompilius TÜ loodusmuuseumis (kuvatõmmis veebilehelt www.natmuseum.ut.ee)

 

Tartu ülikooli loodusmuuseumi augustiobjekt

on harilik laevuke (Nautilus pompilius), fossiil, kelle esivanemad ilmusid Maale umbes 500–550 miljonit aastat tagasi. Uuri fossiili 3D-mudelina veebilehel www.natmuseum.ut.ee/et/kuu-objekt/!

Nautilus pompilius on väliskojaga peajalgne, kes elab Indo-Hiina meredes kuni 700 meetri sügavusel. Nautilus pompilius’e eluviisidest teatakse väga vähe. Ilus koda ahvatleb aga suveniirikütte, seetõttu on tema populatsioon tugevalt ohustatud. Praegusajal on laevuke võetud kaitse alla ja kojaga äritsemine on rahvusvaheliselt reguleeritud.

Juba 1808. aastal oli loodusmuuseumi kogudes mitu Nautilus’e liiki, kuid praegu ei saa enam kindlaks määrata, kas 3D-mudelina esitletakse mõnda tolleaegset eksemplari.

 


 

Harilik saialill ’Sunset Buff’ Tallinna botaanikaaias (allikas: botaanikaaed.ee)

 

Tallinna botaanikaaias

on õppekäigud „Meelte aeda“ laupäeval, 26. augustil (kell 12 eesti ja vene keeles, kell 14 eesti keeles). Tutvuda saab kodumaiste ja eksootiliste ning vähem tuntud ravimtaimedega. Ekskursioonil saab teadmisi, milliseid raviomadustega taimi on võimalik aias, aknalaual, terrassil või rõdul kasvatada.

Õppekäigud algavad palmimaja juurest. Osaleda saab tasuta, aga osta tuleb botaanikaaia sissepääsu pilet.

 


 

Lõuna-Eesti toidukonverents: hea sisu paremasse vormi!

peetakse 8. septembril 9.30–16.30 Tartus Lõunakeskuses Apollo kinos (Ringtee 75). Osalustasu on 16 eurot, mille eest kaetakse osaliselt konverentsi korraldusega seotud kulusid; registreerumise viimane tähtaeg on 4. september. Vaata lähemalt Facebookist (bit.ly/2wbZffz).

 

 

MAAILMAST


 

Haruldane valge põder Gunnarskogis Rootsi Värmlandi läänis (foto: Tommy Pedersen / TT News Agency/ arcticnow.com

 

Viirastuslik valge põder on õnnestunud püüda videole

Võrgupaigast http://bit.ly/2xdiMsL saab imetleda põgusat, napilt pooleteistminutist videot tõepoolest kummitusena mõjuvast, üleni valgest vägevast põdrapullist. Video õnnestus Eda vallas Värmlandis üles võtta Hans Nilssonil, kes enda sõnul oli seda hetke passinud kolm aastat.

Nilsson oli valget põtra kohanud kahel järjestikusel päeval. Esimesel kohtumisel oli ta olnud liiga jahmunud, et ülesvõtteni jõuda, teiseks kohtumiseks aga juba igati valmistunud ja püüdis kaamerasse selle, kuidas loom laskub ettevaatlikult jõekesse, ujub sellest üle ja jääb siis pajulehti nakitsema. Nilsson tunnistas kohalikule ajalehele Local, et seekord oli kõik vajalik tõesti olemas: õige koht, õige valgus ja rahu.

Lehe kinnitusel on see tänavu suvel juba teine jäädvustatud kohtumine kummitusliku loomaga: juulis pildistas Jessica Hemlin valget põtra samuti Lääne-Rootsis Munkedalis, Västra Götalandi läänis, lausa oma aias.

Rootsis elab umbes 400 000 põtra ja hinnanguliselt sadakond neist on valdavalt valged. Osal neist on albinism ehk nende keha ei tooda melaniini, teistel on retsessiivne geen, mille tõttu nende nahk on põhiliselt valge, ent pruunikate laikudega.

National Geographicus on kirjutatud, et valget värvi põtru võib pidada omamoodi loodusliku valiku tulemiks: jahmunud kütid jätavad sellise looma enamasti tapmata ja nii saab nende arvukus suureneda. Põdral ei ole ju Rootsis peale inimesi looduslikke vaenlasi. Rootsi põllumajandusülikooli põdraprofessori Göran Ericssoni sõnul peavad jahimehed tõesti õigeks jätta sellised loomad küttimata, nõnda on see päris võrreldav koerte aretusega: valitakse tunnus, mis muidu oleks erandlik. Põtradel endil pole värvusest ilmselt ei sooja ega külma: nad on värvipimedad.

www.arcticnow.com/Uudistaja

 


 

Grislide põli on Briti Columbias nüüd mõneti rahulikum, aga mitte veel päris turvaline (foto: Thinkstock/care2.com)

 

Briti Columbias keelatakse grislide trofeejaht

Üle kümne aasta on Briti Columbia looduskaitsjad nõudnud, et keelataks grislijaht, mille eesmärk on saada trofeesid. Seni oli osariigi valitsus olnud seisukohal, et kuna asurkonnas on kokku 15 000 looma, pole probleemi, kui aastas 250 neist kütitakse. Aga jahi keelamise poolt on ka üha suurem osa osariigi elanikest ja see sai lõpuks määravaks.

Ehkki on püütud väita, et trofeekütid toovad osariigi kaukasse kena kopika, on jahi vastased omalt poolt vaekausile seadnud kinnitused jahi julmusest, ebaeetilisusest ja kestmatusest, sest suurte karnivooride tulevikku ohustab hulk muidki tegureid. Üks tähtis vastuargument on ka see, et karujaht halvendab karuvaatluse võimalusi, ent see üha populaarsem turismiharu on majanduslikult hoopis kasulikum kui loomade küttimisest laekuv tulu. Võimalik, et just see väide sundis osariigi valitsust lõpuks otsustama, et alates tänavuse aasta 30. novembrist ei tohi enam kusagil osariigis grislisid trofeede tarbeks küttida.

Sel looduskaitsjate võidul, mis on leidnud positiivset vastukaja kogu maailmas, on paraku tugevalt kibemagus maik. Oleme kogu aeg öelnud „trofeejaht“ või „küttimine trofeede tarbeks“, sest põhimõtteliselt jääb alles võimalus küttida karusid toiduks. Silmas on peetud vajadust hoida alles põlisrahvaste kombed; kõik looma trofeeosad – pea, nahk ja käpad – tuleb sellise jahi puhul loovutada provintsi looduskaitseametnikele. Karukaitsjad on sügavalt veendunud, et mitte kellelgi pole tänapäeval vaja karusid toiduks küttida ja jaht tuleks lõplikult keelata.

Care2/Uudistaja

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Toomas Jüriado


Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee