Uudistaja 25.02.2015

 Uudistaja

 

 

UUDISTAJA

25. veebruar  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Loodusesõber otsib keskkonnahoidlikku autot

Ajakirja Loodusesõber uus number käsitleb automaailma ja uurib, mis imeloom on keskkonnahoidlik auto: kas elektriauto, hübriid-gaasiauto või miski muu? Selgub, et keskkonnahoidlikku autot hinnates tuleb kõigepealt vaadata, kellel on autot vaja ja kus ta sellega sõidab. Eestis võib teatud oludes kõige keskkonnasäästlikumaks osutuda hoopis moodne bensiiniga sõitev masin, kui tema omanik peab sõitma pidevalt linna ja suvila vahet. Teisisõnu, palju oleneb ostja elukohast ja sõiduharjumustest. Loodusesõber õpetab, kuidas leida endale sobivaim auto.

Kui masinavalik tehtud, sõidame metsa. Teede ääres ning metsalagendikel võime kohata aasta lindu hiireviud, kes nagu eelmise aasta täht jäälind talvitub aeg-ajalt Eestis. Nagu mullugi ootavad ornitoloogid linnusõpradelt andmeid aasta linnuga kohtumise kohta. Õpetame ajakirjas, kust leida hiireviud. Aasta looma metssea kohta ootame samuti uudiseid: kes on märganud metssiga või tema tegevusjälgi, võiks sellest kohtumisest kas pildi või kirjutisega teada anda. Kuni sügise lõpuni ootame töid looduskalender.ee-ga ühiselt ette võetud fotovõistlusele „Metsanotsu – tõeline siga”.

Peale selle uurime ajakirjas, kuhu on kadunud laktoosiga tükijuustud, kas tarakani tasub lemmikloomana pidada, millistes mägedes matkata Vietnamis ning kuidas tekitada kaosemustreid koduses köögis.

Loodusesõber

 


 

 

Loodusajakiri kingib raamatu

Kõigile neile, kes veebruarikuu jooksul vormistavad kolme või nelja ajakirja hõlmava aastatellimuse, kingime sisuka raamatu „Lehed ja tähed 7. Rännakud ajas, looduses ja teaduses”. Tegu on kõvas köites ja rohkete illustratsioonidega raamatuga, mis pakub lugejale võimalust teha kaasa paarkümmend mõttelist rännakut maailma eri paikade loodusesse, aja- ja kultuuriloo sügavusse ning isegi universumi avarustesse.

Eesti Looduse, Horisondi, Loodusesõbra ja Eesti Metsa tellimuse saab vormistada meie veebilehe kaudu või telefonitsi 610 4105. Raamatu saab kätte Loodusajakirja Tallinna toimetusest (Endla 3) või posti teel (postikulu on 3 eurot).

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Kõneleb teaduste akadeemia president Tarmo Soomere (foto: Vallo Kruuser)

 

Aastaraamatu „Lehed ja tähed 7 esitlus

12. veebruaril esitles Loodusajakiri Tallinnas teaduste akadeemia saalis looduse ja teaduse aastaraamatu „Lehed ja tähed“ 7. köidet.

Kokkutulnuile ütles tervitussõnad TA president, Loodusajakirja staažikas autor akadeemik Tarmo Soomere. Ettekannetega esinesid aastaraamatu autorid: Tartu ülikooli doktorant osteoarheoloog Martin Malve teemal „Surnud räägivad“ ja Tartu ülikooli doktorant, teoloog ja diplomaat Kristel Engman teemal „Palverännakule – jumalaga sinna ja tagasi“. Leideni ülikooli järeldoktorandi astrofüüsik Mihkel Kama ettekannet „Elus Universum“ vaadati videona.

Samas tunnustas ajakiri Horisont oma 2014. aasta parimate lugude autoreid; valiku olid teinud ajakirja ristsõna ja mälusäru lahendajad. 1. numbri lugudest kogusid võrdse arvu hääli Edgar Lippingu „Elundisiirdamine. Müüdist elupäästvaks operatsiooniks“ ja Mario Marsi „Valgus, mis reostab“; 2. ja 4. numbri parimad lood, vastavalt „Kelle oma on Qõrõm?“ ja „Alba või Scotland?“, pärinesid Andrus Möldri sulest; 3. numbri parimaks osutus Mart Noorma „Meie kosmosekuubiku aasta“; 5. numbri hinnatuim artikkel oli Hanna Hõraku ja Hannes Kollisti ülevaade „Genoomide muutmine. Ei midagi erilist“ ning 6. numbrist osutus valituks intervjuu Mati Kaaluga „Härra Tallinna loomaaed“, mille tegi Horisondi toimetaja Ulvar Käärt.

Auhinnaks lubatud Rahva Raamatu kinkekaardid sai kätte 2014. aasta parim Enigma-ülesannete lahendaja Meelis Reimets ning 2014. aasta detsembri tellimiskampaanias lubatud Saaremaa spaa kinkekaardi Toomas Metsis.

Esitlust kajastas Kanal 2 (http://www.reporter.ee/2015/02/12/ilmus-jarjekordne-raamat-lehed-ja-tahed/); samal teemal oli 19. veebruaril Kuku saade „Loodusajakiri”, kus sõna said Tarmo Soomere ja Kristel Engman (kuula http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/).

21. veebruaril rääkis Kuku saates „Publikumärk” üks kogumiku toimetajaid Indrek Rohtmets (http://podcast.kuku.ee/2015/02/21/publikumark-2015-02-21/, 34. minutist).

 


 

Kikkapuu viljad (foto: H. Zell / Wikimedia)

 

Loodusajakiri Kukus: aasta puud ja Loodusesõber

Kuku raadio selle neljapäeva saates „Loodusajakiri” räägib Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk aasta puudest, s.o kikka- ja kukerpuust. Mainimisi tulevad jutuks ka aasta linnud ehk viud, aasta loom metssiga, aasta liblikas hiidkaruslane, aasta orhidee kärbesõis, aasta muld paepealne muld ning aasta kaart füüsiline kaart.

Järgmisel neljapäeval tutvustab Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo ajakirja tänavust esimest numbrit.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Indrek Rohtmets (foto: Toomas Kukk)

 

Indrek Rohtmets sai Valgetähe teenetemärgi

President Toomas Hendrik Ilves andis iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril Rakvere teatris pidulikul üritusel „Eesti tänab“ kätte seekordsed riigi teenetemärgid. Kokku autasustati taas 99 inimest.

Nende seas oli ka loodushariduse edendaja ja teaduse populariseerija, ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja, mitme teadusfilmi stsenarist Indrek Rohtmets, kes pälvis Valgetähe teenetemärgi.

Tunnustatud teadlastest ja õppejõududest said Valgetähe teenetemärgi näiteks maaülikooli teadusprorektor, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse professor Ülle Jaakma, Tallinna tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna dekaan professor Tõnis Kanger, Tartu ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, Tallinna tehnikaülikooli elektroonikaprofessor Toomas Rang, Eesti taimekasvatuse instituudi Jõgeva seemnekeskuse osakonna juhataja sordiaretaja Gunnar Koll. Valgetähe teenetemärgiga autasustatud kohaliku elu edendajate hulgas olid ka Narva ajaloo talletaja ja ennesõjaaegse Narva vanalinna maketi looja Fedor Shantsyn, Läänemaal Koela talumuuseumi rajaja Saamo Heldema ja hiidlaste koostöökogu tegevjuht Reet Kokovkin.

www.president.ee / Uudistaja

 


 

Akadeemik Jüri Engelbrecht (foto: Avjoska/Wikimedia)

 

Tänavused teaduspreemiate laureaadid

Tartu ülikooli aulas anti esmaspäeval kätte tänavused riigi teaduspreemiad.

40 000 euro suuruse teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said akadeemikud Jüri Engelbrecht ja Anto Raukas. Jüri Engelbrechti teadustulemused mehaanika ja lainelevi vallas on kokku võetud viies raamatus, mille on välja andnud tuntud rahvusvahelised kirjastused. Ta on sügavalt mõjutanud Eesti teadust, juhtides teaduste akadeemiat ja arendades teaduskorraldust.

Anto Raukase laiahaardeline teadus- ja arendustöö geoloogia vallas hõlmab ühtlasi teadusraamatute kirjutamist ja toimetamist, ta on koloriitselt käsitlenud ühiskonna arengu valupunkte ja innukalt populariseerinud teadust.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Need määrati Tarmo Uustalule (täppisteaduste alal), Andres Meritsale (keemia ja molekulaarbioloogia vallas), Alvo Aabloole (tehnikateaduste alal), Vallo Tillmannile (arstiteaduse valdkonnas), Tiina Nõgesele (kollektiivi juht), Helen Agasillale ja Priit Zingelile (geo- ja bioteaduste alal), Toomas Paalmele (põllumajandusteaduste vallas), Jaanus Harrole (sotsiaalteaduste alal) ning Krista Kodresele (humanitaarteaduste alal).

Haridus- ja teadisministeerium / Uudistaja

 


 

Eestis läbirändel peatuv väike-laukhani (Anser erythropus) on punases nimestikus kui äärmiselt ohustatud liik

 

Uuendatakse Eesti ohustatud liikide punast nimestikku

19. veebruaril peeti Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses seminar, millega algas Eesti punase nimestiku (punase raamatu) uuendus.

Looduskaitse arengukava järgi tuleb selleks, et korraldada liigikaitset tulemuslikult, hinnata järjepidevalt ja süsteemselt liigilist mitmekesisust ja liikide ohustatust. Keskkonnaameti looduskaitseosakonna elurikkuse peaspetsialisti Agu Leivitsa sõnul on enamasti mõistlik vaadata ohustatuse hinnangud üle iga kümne aasta järel. Eelmine Eesti punane nimestik on koostatud 2008. aastal.

Ohustatuse hindamise alus on ühtne rahvusvaheline teaduslik metoodika, mille on välja töötanud rahvusvaheline looduskaitseliit (IUCN). Punaste nimestike puhul on oluline nende usaldusväärsus ja hindamise läbipaistvus, sest ainult sel moel saab neid kasutada liikide kaitse korraldamisel.

Punase nimestiku koostamiseks asutas keskkonnaminister koordineeriva juhtrühma, kuhu kuuluvad nii teadlased kui ka riigiasutuste esindajad. Punase nimestiku uuendamist toetab KIK.

Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium / Uudistaja

 


 

Altja väärtuslik külamaastik

 

Eesti vanim rahvuspark sai ajakohase kaitse

Valitsus kinnitas 19. veebruaril Lahemaa rahvuspargi uuendatud kaitse-eeskirja, mis tagab sealse looduse ja pärandkultuuri parema kaitse. Korrigeeriti kaitseala piire ja režiime ning ehitustingimused muudeti senisest selgemaks. Seni kehtinud kaitse-eeskiri pärines aastast 1997.

Kaitseala pindala vähendati kohati peamiselt seetõttu, et piir oleks vastavuses uue põhikaardiga. Suurima laiendusena haarati mere piiranguvööndisse Käsmu poolsaarest põhja jääv mereala, kus on veelindude olulised pesitsus- ja peatuspaigad. Maismaal on suurim laiendus rahvuspargi idaossa jääv Vainupea sihtkaitsevööndisse arvatud väärtuslik riigile kuuluv metsaala, mis juba praegu kuulub Lahemaa loodus- ja linnuala koosseisu. Piirimuudatuste kokkuvõttes suurenes kaitseala pindala 1861 ha võrra, millest eraomandisse kuulub 12,9 ha.

Altja, Ilumäe, Juminda, Muuksi, Natturi ja Sagadi piiranguvööndis, mis on suure väärtusega külamaastikud, on väärtuste kaitse tagamiseks kehtestatud rangem kaitsekord ehitustegevuse üle. Täpsustati ka ehituskeeluvööndi ulatust. Mererannas asuvat ehituskeeluvööndit vähendati üldjuhul 200 meetrilt 100 meetrini. Keeluvööndit vähendati kompaktse hoonestusega piirkondades, näiteks Viinistul. Samuti ei laiene ehituskeeld edaspidi avalikuks tarbeks püstitatavatele rajatistele, näiteks küla- või kiigeplatsid, spordiväljakud jms.

Lahemaa rahvuspargi pindala on 74 784 ha, mis jaguneb kolmeks reservaadiks (117 ha), 43 sihtkaitsevööndiks (17 760 ha) ja üheksaks piiranguvööndiks (56 907 ha). Reservaatidesse ja sihtkaitsevöönditesse jäävad väga väärtuslikud loodusmaastikud, piiranguvööndisse jäävatel aladel kaitstakse loodusväärtuste kõrval ka kultuuriväärtusi. Kaitsealal on 20 737,6 ha riigimaid, 18 959 ha eramaid, 8155 ha endiselt riigi omandis olevaid maid ja 58,2 ha munitsipaalmaid. Lahemaa rahvuspark on Eesti vanim rahvuspark, mis võeti kaitse alla 1971. aastal.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Virtuaaltuuri jaoks telliti uhked aerofotod (virtualtour.ut.ee)

 

Euroopas ainulaadne virtuaaltuur näitab ülikoolilinnakus teed

Tartu ülikool avas uudse virtuaaltuuri, mis annab ülevaate õppehoonetest ning näitab nende paiknevust kaardil, nii et edaspidi saavad üliõpilased, ülikooli külalised, tartlased, turistid ja teisedki Tartus kui ülikoolilinnas hõlpsasti orienteeruda. Tuur hõlmab ka Pärnus, Viljandis, Tallinnas ja Narvas olevaid ülikooliga seotud hooneid. Vaata lähemalt virtualtour.ut.ee.

Virtuaaltuur näitab õppehoonete asukohti ja annab huvilistele hoonete, sh raamatukogu, üliõpilaselamu ja spordirajatiste kohta lisainformatsiooni. Samuti aitab tuur orienteeruda, näidates ära, kui kaugel üks õppehoone teisest asub. Virtuaaltuuri kasutaja saab hooneid avastada nii 360-kraadise vaate, video, piltide kui ka majaplaani abil ning näha ka distantse, kui kaugel asub uuritav hoone Tartu linna eri punktidest vaadatuna.

Virtuaaltuuri idee autor,Tartu ülikooli rahvusvahelise turunduse spetsialist Kärt Viilup avaldas lootust, et lähitulevikus on võimalik virtuaaltuuri kaudu näha ka 360-kraadiseid vaateid laboritest. Peale selle planeeritakse virtuaaltuuri edasi arendada tagasiside põhjal.

Virtuaaltuuri loojate sõnul uurisid nad samalaadsete rakenduste kasutust Euroopa mandriosa ülikoolides, ent ei leidnud analoogseid lahendusi. „Pigem oli kasutusel vaid 360-kraadiseid vaateid pakkuvad virtuaaltuurid. Uuenduslikumad, nagu äsja valminud TÜ virtuaaltuur, on kasutusel rohkem USA, UK ja Austraalia ülikoolides,“ rääkis Viilup, lisades, et lähiriikide ülikoolide võrdluses on tegemist unikaalse virtuaaltuuriga.

TÜ/Uudistaja

 


 

Jakob Hurda mälestussammas Vanemuise pargis

 

Tartu plaanib rekontrueerida Vanemuise pargi

Tartu linnavalitsus väljastas läinud nädalal projekteerimistingimused Vanemuise tänava äärse pargi rekonstrueerimiseks.

Tingimused näevad pargis ette teekatete uuenduse, mis võimaldaks mugavalt liigelda nii jalakäijatel kui ka jalgratturitel, ning Jakob Hurda monumendi ümbritseva plaadistuse korrastamise. Samuti on kavas rekonstrueerida tiigi purskkaev ja selle tehnosüsteemid ning korrastada veekoguäärsed platvormid. Lillepeenrad tiigi ääres on plaanis praegusel kujul säilitada.

Parki nähakse ette miljöösse sobivad pingid ja prügiurnid. Kõrghaljastuse korrastamiseks koostatakse dendroloogiline hinnang, kus näidatakse ära kõrvaldatav ja asendatav haljastus koos liikidega. Uus haljastus peab olema kooskõlas pargi praeguse sümmeetrilise lahendusega.

Tartu LV / Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Allikas: www.negavatt.ee

 

Energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt

saavad kõrgemate õppeasutuste meeskonnad oma ideid esitada kuni homseni. Võistlust korraldab KIK. Vt www.negavatt.ee.

 


 

Baeri maja

 

Traditsiooniline Baeri päev,

mida korraldavad Eesti maaülikooli teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts, on reedel 27. veebruaril. Lillede asetamiseks kogunetakse Toomemäele Baeri mälestussamba juurde kell 14.30. Kell 15 Baeri majas (Veski 4) algaval üritusel on kavas Erki Tammiksaare ettekanne „Baeri Peipsi ekspeditsioonid ja nende tähtsus kalabioloogiliste uuringute algusele Vene impeeriumis” ning Raik-Hiio Mikelsaare „Karl Ernst von Baer Piibel ja Kaliningradis”.

 


 

Allikas: www.globe.ee

 

Algab õpilaste keskkonnauurimuste võistlus

Haridus- ja teadusministeerium ning GLOBE Eesti kutsuvad 5.–12. klassi üldharidus- ja kutsekoolide õpilasi osalema keskkonnauurimistööde üleriigilisel konkursil.

Oodatud on looduskeskkonna problemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, teemakohased veebilehed ning tööd, mis kajastavad GLOBE-i programmi http://www.globe.ee/globe/avaleht tegevust. Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

Osalemise tähtaeg on 18. mai. Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/keskkonnauurimuste_konkurss_2015_0.pdf.

 


 

Mullune võidutöö, Andrus Allika Karge hommik 

 

Fotovõistlus Looduse aasta foto 2015,

mida korraldavad Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Eesti Energia, kuulutati välja 9. veebruaril loodusõhtul rahvusraamatukogus. Traditsiooniline võistlus toimub viieteistkümnendat korda.

Peakorraldaja Jaan Riisi sõnul jagatakse väikese juubeli puhul tänavu Tantsivaid Hunte ühe võrra rohkem ehk 15: on taastatud kategooria „Maailma loodus“. Võistluse auhinnafond on 10 000 eurot. Piltide esitamise tähtaeg on 10. märts. Tantsivaid Hunte jagatakse 3. mail Estonia kontserdisaalis. Parimatest pildidest antakse välja „Loodusfoto aastaraamat 2015“. Fotosid saab üles laadida veebilehel laf.looduseomnibuss.ee, vt täpsemalt looduseomnibuss.ee.

 


 

Lääne-Virumaa keskus Rakvere

 

Vikipeedia Lääne-Virumaa teemaliste artiklite võistlus

algas 20. veebruaril ja kestab 20. märtsini.

4. veebruaril oli eestikeelses Vikipeedias 1076 artiklit Lääne-Virumaa kohta: 702 lühemad kui 1000 tähemärki ja 350 alla 500 tähemärgi suurused. 20. märtsiks on need numbrid loodetavasti sootuks suuremad. Ühtviisi väärtuslikud on Vikipeediale artiklid Lääne-Virumaa paikadest, sündmustest, inimestest, loodusest ja ajaloost.

Nimekirja artiklite kirjutamiseks vajalikest raamatutest ja muud võistlusega seotud teabe leiate võrgupaigast https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:L%C3%A4%C3%A4ne-Virumaa_artikliv%C3%B5istlus.

 


 

Rein Kuresoo loodusõhtu Etioopia loodus ja hõimud 

on täna õhtul kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Loodusõhtul tuleb juttu selle Aafrika riigi erilisest loodusest: palju on endeeme, nii lindude, imetajate kui ka taimede hulgas. Etioopias on säilinud ka suur hulk hõime, kes elavad veel peaaegu samasugust elu kui tuhatkond aastat tagasi.

 


 

Keskkonnaameti järjekordsed loodusõhtud

Aarne Tuule loodusõhtu „Aasta lind – viud“ algab täna kell 18 Kuressaare keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22) ja homme samal ajal Haapsalu innovatsioonikeskuses Innokas (Posti 4, soklikorrus).

Timo Palo loodusõhtud „Jäine teekond – rännak üle Põhja-Jäämere“ on just samadel aegadel vastavalt Rapla ühisgümnaasiumi auditooriumis ja Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses.

 


 

 

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses

(Ehitajate tee 150) tähistatakse reedel, 27. veebruaril rahvusvahelist jääkarupäeva.

Avatud on jääkaruklass, näidatakse Uwe Andersi filmi „Venemaa loodus – Arktika“ (Saksamaa, 2008) ning kohvikuõhtul kuuleb loomaaednik Vladimir Fainšteini kunagistest ja polaarrändur Timo Palo hiljutistest läbielamistest jääväljadel ja kohtumistest Arktika peremehega. Muusikalise poole eest hoolitseb DWAN, Mats-Laes Nuter ja tema bänd.

Et üritust paremini korraldada, palutakse osavõtt registreerida veebilehel http://goo.gl/forms/0AUr5PV6wb.

Päev varem, 26. veebruaril kell 18 on samas Tallinna linnuklubi ja Tallinna loomaaia ühine linnuõhtu, kus Thea Perm räägib Gruusiast igal sügisel läbi rändavatest sadadest tuhandetest rändlindudest.

 


 

 

Võrgupaigas www.treeoftheyear.org

saab veebruari lõpuni kaasa lüüa Euroopa aasta puu valimisel. Kandidaatide hulgas on ka keset Orissaare jalgpallistaadioni kasvav tamm.

 


 

Harkjas torukäpp

 

Tallinna botaanikaaia orhideenäitus

on 7.–15. märtsil, sest just märts on paljude eksootiliste orhideede õitsemise hiilgeaeg. Näitusel on kasvuhoone taimede sekka sobitatud nii loodusest pärit orhideeliike kui ka inimeste aretatud sorte. Peale tuttavate kuukingade on väljas lai valik teisi troopilisi orhideesid: veenusekingad, vandad, tsümbiidiumid, epidendrumid, dendroobiumid, ontsiidiumid ja paljud teised.

7.–8. märtsil ja 14.–15. märtsil müüakse orhideesid.

 

  MAAILMAST


 

Värvilised majad Longyearbyeni keskuses. Esiplaanil olev pikk hoone on linna ja kogu saarestiku teeninduskeskus, kus asuvad kauplused, pank ja postkontor (foto: Bjørn Christian Tørrissen /Wikimedia)

 

Norra valitsus on mures Teravmägede tuleviku pärast

Norra valitsus teatas veebruari alguses, et koostab uut valget raamatut riigi arktilise saarestiku Teravmägede kohta kriisi tõttu sealses söekompaniis.

Sütt kaevandav firma Store Norske on olnud saarestiku majanduse nurgakivi 20. sajandi algusest peale. Veel hiljaaegu pakkus kompanii tööd 340 inimesele. Nüüd on söe hinnad maailmaturul langenud, firma sissetulekud vähenenud ja alates 2013. aastast on pidanud töölt lahkuma umbes 150 inimest. Store Norske palub Norra valitsuselt kriisilaenu 450 miljonit Norra krooni (52,4 miljonit eurot).

Norra justiitsministri Anders Anundseni sõnul keskendub valge raamat saarestiku keskuse Longyearbyeni arengule ning söetööstuse tulevikule. Vastuseis söe kaevandamisele Teravmägedel, mis seni oli teada keskkonnakaitsjate hulgas, saab üha uut hoogu ka Norra parlamendis Stortingis. Mõnegi parlamendiliikme arvates on ammu aeg keskenduda mõne teise eluvaldkonna kiiremale arendamisele. Liberaalse partei esindaja Olav Elvestuen on näiteks arvanud, et Longyearbyenist võiks saada Arktika logistika, seire ja uuringute ning päästetööde keskuseks. Anders Anundsen lisas, et küsimus pole mitte niivõrd selles, kas panna söekaevandus kinni või mitte, kuivõrd vajaduses tagada Norra riigi huvide tõhusaim kaitse piirkonnas.

Longyearbyenis elab praegu 2100 inimest. Hinnatakse, et üle kümnendiku neist vaeb lahkumisplaane. Peale selle on põhiliselt uuringutele keskendunud Ny-Ålesundis umbes 180 ning kohalikus Vene asunduses Barentsburgis 450 inimest.

Barents Observer / Uudistaja

 


 

Grööni vaal (foto: NOAA)

 

Grööni vaal laulab keerulist laulu

Inuiti legend kõneleb kaunist, ent traagilisest jumalannast Sednast, kes annab vee all lauldes täpseid juhiseid vaaladele ja teistele mereloomadele. Ehk on see jutt tulenenud neist keerukatest häälitsustest, millega suhtlevad kevadrände ajal omavahel grööni vaalad. Neid häälitsusi – miks mitte öelda laule! – on nüüd põhjalikult salvestanud ja uurinud USA ja Norra teadlaste ühiskollektiiv.

Seekord õnnestus salvestada tosin ainulaadset laulu vähemalt 32 indiviidilt, kui nad möödusid Beaufordi merre rännates Point Barrow’st, Alaska põhjapoolseimast punktist. Salvestisi sai kokku rohkem kui kunagi varem ilmselt tänu grööni vaala asurkonna kasvule.

Teadlased on nüüd veendunud, et grööni vaalad jagavad rände ajal oma keerukaid laule. On vaid kaks vaalaliiki – peale grööni vaala küürvaal –, kellel on keerulised, viimistletud laulud. Aga küürvaal laulab alati sama laulu, ent gööni vaal esitab ka sama rände jooksul erisugust repertuaari. Laul on madalatooniline, hästi eristatav habehülge ja valgevaala kõrgematest aariatest ning selles võib olla hullumeelseid kriiskeid, aga ka fagoti- või trompetihelisid meenutavaid osi. Laul arvatakse olevat isaslooma sõnum liigikaaslastele: kuulutatakse valmisolekut sigida ja head füüsilist vormi.

Helisalvestuseks kasutatakse erilisi ümmargusi sonopoisid, mis võivad töötada mere põhjas kuus kuud ja tõusta siis elektroonilise käskluse peale pinnale. Üks selle töö sihte on määrata grööni vaalade asurkonna suurus. 2011. aasta seisuga hinnati arvukuseks ligi 17 000 isendit, kusjuures arvukus suureneb aastas keskmiselt 3,7 protsenti.

Salvestid paigutatakse 1500-miilisele lõigule Beringi merest Beaufordi mereni ning need püüavad muidugi ka teiste mereelukate häälitsusi peale grööni vaalade. Eriti häälekas on meri kevadel: peale grööni vaalade, valgevaalade ja habehüljeste laulab omal moel väga kõlavalt ka jää.

Alaska Dispatch News / Uudistaja

 


 

Sudu Pariisis (foto: ELTIS)

 

Pariisi meer: linn saagu vabaks diislikütusest

Pariisi linnapea Anne Hidalgo ütles hiljuti Journal du Dimanche’ile antud intervjuus, et tahab 2020. aastaks keelata diiselautode kasutuse linnas ning luua väga ambitsioonika, 100 miljonit eurot maksva jalgrattateede võrgustiku, mis haarab kogu linna. Sellega pikeneksid linna jalgrattateed praeguse pikkuse võrra. Üksiti tahab südikas meer kaasata rattalaenutusskeemi elektrirattad.

Hidalgo sõnul on Pariisi tänavad, esmajoones Champs-Élysées, praegu kui saastekanjonid. Linnapea kinnitusel saab linna tulevik olla ainult vähese heitega sõidukite päralt. Mistahes veoautode ja turismibusside hulka tuleb linnas tõsiselt piirata. Meer lisas julgust andva tõigana, et linlaste teadlikkus on tõusuteel: juba 60% Pariisi elanikest ei ole autot; 2001. aastal oli see suhtarv veel 40%.

Kavas on ergutada ka elektriautode laadimisjaamade rajamist ning arendada kestlik kaubaveosüsteem, millesse tuleks kaasata nii Seine’il liikuvad laevad kui ka rööbastransport, sealhulgas RER-allmaaraudtee. Ja n-ö viimase kilomeetri transport tuleb edaspidi teha pelgalt väikeste elektriveokitega.

ELTIS/Uudistaja

 

 

 LÕPUPILDID


 

Kitseaasta puhul avati esmaspäeval Tartus jääskulptuur Seitse kitsetalle. Skulptuuri kavandi autor on Aleks Poolak, teostusel on teda abistanud Anna Otsolainen, kes on ka varem tegutsenud jääkujurina. Mõlemad õpivad Tartu kõrgemas kunstikoolis skulptuuri erialal ning valiti koolis välja konkursiga. Kujud on valmistatud Riia tehases toodetud jääst, mille struktuur on ühtlasem kui looduslikul jääl.

Jääb vaid üle loota, et heitlik ilm laseb kujul püsida mõnevõrra kauem kui näiteks advendiaegsel „Jäälinnu“ kujul.


Käisin esmaspäeval ka õite otsingul. TÜ botaanikaaed on küll veel üsna talvine, …

 

… aga esimesed lumikellukesed olid siiski peaaegu lahti.

 

Veidi vähem on avanenud lumekuppude, …

 

transilvaania sinilille

 

… ja musta lumeroosi silmad.

 

Peaaegu puhkenud lumikellukesed leidsin ka oma kodutänavalt Tartu Annelinnas.

 


 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/