Uudistaja 25.11.2015

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

25. november  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Novembri Horisont liugleb aju, mereprügi ja tuumaenergia laineil

Horisondi novembri-detsembrinumbri kaaneloos „Mõtlemise retsept ajule ja arvutile“ uurivad Andres Laan ja Jaan Aru, kas meid üha enam ümbritsevatel tarkadel masinatel on mingisugune seos inimliku mõtlemisega või on need hoopis muud moodi elukad.

Käsitledes teemat „Mikroprügi ja prügisaared meres“, tõdeb Kati Lind, et Vaikse, Atlandi ja India ookeani hoovuste keeristes triivivad hiiglaslikud prügisaared. Ekslikult arvatakse, et tegu on saartega, millel on võimalik kõndida. Tegelikult on need enamjaolt moodustunud silmaga peaaegu nähtamatutest osakestest – mikroprügist. Valdavalt plastist koosnev prügisupp ohustab merekeskkonda.

Kohanimi Tõravere on Eestimaal juba aastakümneid seostunud täheteadlaste ja astronoomidega, kes on rahvale teadmisi jaganud juba 50 aastat. Üht neist, astronoom Tõnu Viiki on usutlenud meie toimetaja Toomas Tiivel.

Henri Ormus leiab oma kirjutises „Tuumajaam – müüdid ja tegelikkus kaalukausil“, et tulevikku vaadates tuleks Eesti energiasektor kahtlemata täielikult ümber korraldada. Energiatootmises peab vähendama fossiilsete kütuste tarvitust ja paiskama keskkonda vähem süsinikurikkaid heitmeid ning ühtaegu järsult suurendama tuuma- ja taastuvenergia osakaalu. Kui on isu täpsemalt teada saada, kuidas Friedrich Georg Wilhelm Struve omal ajal maakera kuju ja suurust mõõtis, siis tuleb kindlasti lugeda Janet Laidla artiklit „Struve kaar kümme aastat UNESCO maailmapärandi nimekirjas“. Struve geodeetiline kaar ulatub Põhja-Jäämere äärest Musta mereni; 2820 km pikkuse kaare Eesti piiridesse jäävatest punktidest on UNESCO kaitse alla võetud Simuna–Võivere baasjoone otspunktid ja Tartu tähetorn.

Uurime, miks on see nii, et kui keegi matemaatikuist lahendab mõne matemaatilise suurprobleemi, siis teised ei saa sellest kuidagi aru. Rubriik „Üksainus küsimus“ uurib omakorda, kuidas mõjutab viimasel ajal palju kära tekitanud pagulasränne Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide rahvastikku. Jätkub „Kosmosekroonika“, „Sõnaloos“ otsib Udo Uibo sõnade „pärl“ ja „pärlmutter“ päritolu, rubriigis „Eesti asi“ kirjeldab Karoliine Korol laialdaselt kasutusel olevat materjali porolooni, millest on saanud konservaatorite proovikivi. „Arhiivi aare“ piilub Tallinna linnaarhiivis talletatava üliharuldase paunköites linnakoodeksi kaante vahele, Tavo Romann näitab lähivaates veetilka räni pinnal ja „Igameheteadus“ kutsub mööda kromosoome liuglema.

Nuputamiseks on „Sarnasteks kujunditeks jagamisi“ ja „Arva ära! Leiutajate eri“.

Horisont

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

 

Horisont on riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija

19. novembril Tallinnas laululava klaassaalis peetud teaduskommunikatsiooni konverentsil „Mida üks ei jõua, seda üheksa jõuavad“ andsid haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ning konkursi hindamiskomisjoni esimees akadeemik Enn Tõugu kätte tänavused Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ja riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgid.

Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil“ pälvis peapreemia (2200 eurot) Horisont: peatoimetaja Indrek Rohtmets ning kauaaegne toimetaja, pea- ja tegevtoimetaja Kärt Jänes-Kapp.

Teistes kategooriates said peaauhinna ERR teadusportaal Novaator (vastutav toimetaja Marju Himma-Kadakas), projekt „Euroopa sotsiaaluuring Eestis“ (projekti juht Mare Ainsaar Tartu ülikoolist), Viljandi gümnaasiumi õpetaja Ave Vitsut ja noortele mõeldud teadusvõistlus „Teaduslahing“ (projekti koordinaator Kristi Parro Eesti maaülikoolist).

Tiiu Silla elutööpreemia (6500 eurot ning Stanislav Netchvolodovi skulptuuri „Möbiuse leht“) pikaajalise teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise eest pälvis Mare Ruusalepp Tartu observatooriumist.

Vt täpsemalt teadusagentuuri veebilehelt http://www.etag.ee/teadpop/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind.

 


 

Mullu sai seenefotode arvestuses esimese auhinna Tarmo Mikussaar

 

Eesti Looduse tänavuse fotovõistluse lõpuõhtu

toimub sel reedel, 27. novembril Tartu loodusmaja saalis (Lille 10). Kell 15.15 algava ürituse kavas on kaks ettekannet: Martin Mark räägib ööpildistamisest, Arne Ader aga teemal „Panoraamid loodusfotograafias: põhimõtted ja võimalused“. Vaadata saab fotovõistlusele saadetud piltide paremikku ning muidugi antakse kätte auhinnad.

 


 

 

Detsembri lõpuni saab tellimusi vormistada soodsamalt

Säästa raha ja vormista Horisondi, Eesti Looduse ja Eesti Metsa tellimus enne aastavahetust, sest uuest aastast hakkab kehtima uus hinnakiri. Lisasoodustusi pakume (üli)õpilastele, õpetajatele ja pensionäridele. Veelgi soodsamalt saavad ajakirju tellida Loodusajakirja liikmesorganisatsioonide liikmed: Eesti ornitoloogiaühingu, Tartu üliõpilaste looduskaitseringi, Eesti looduseuurijate seltsi, Eesti looduskaitse seltsi, Eesti teaduste akadeemia, pärandkoosluste kaitse ühingu, sihtasutuse Eesti geenikeskus ning osaühingute Horisont ja Looduskiri liikmed.

Tellimuse saab hõlpsasti vormistada meie veebilehel või telefonitsi 610 4105, samuti MTÜ Loodusajakirja Tallinna kontoris (Endla 3) ja Eesti Looduse toimetuses (Veski 4, tasuda saab sularahas).

 


 

Peeter Hõrak (foto: http://kodu.ut.ee/~horak/)

 

Kuku raadios räägib Eesti Looduse aasta autor Peeter Hõrak

Eesti Looduse novembrinumbri avaartiklid on TÜ loomade füsioloogilise ökoloogia professori Peeter Hõraku kirjutis „Miks me haigeks jääme?“ ning toimetaja Juhan Javoiši intervjuu professor Hõrakuga „Miks me pikemaks venime?“. Mõlema loo teemadel tuleb juttu ka kahes Kuku järjestikuses saates „Loodusajakiri“; intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

Eesti Looduse toimetus on valinud Peeter Hõraku oma 2015. aasta autoriks.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Ajalooline foto 2009. aasta suvest, kui pandi nurgakivi teaduskeskusele Ahhaa: Jaak Kikas koos Tiiu Sillaga (foto: Toomas Jüriado)

 

Teadusajakirjanduse sõber on Jaak Kikas

Eesti teadusajakirjanike selts andis viiendat korda välja teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul. Selle sai 19. novembril Tallinnas Eesti teadusagentuuri korraldatud koostöökonverentsil „Mida üks ei või, seda üheksa võivad“ Tartu ülikooli füüsikainstituudi direktor professor Jaak Kikas.

Auhinnažürii esimehe, teadusajakirjanike seltsi eestvedaja Priit Enneti sõnul on ajakirjanikel professor Jaak Kikasega ainult head ja väga head koostöökogemused: „Ta on alati valmis andma asjakohast infot ja selgitama keerukaid teadusteemasid üldarusaadaval moel. Suurepärane teadlane ja populariseerija, koostöövalmis intervjueeritav ja ka meeldiv inimene“.

Jaak Kikase teadustööd on olnud seotud peamiselt tahkisefüüsikaga, ta on avaldanud 170 teaduslikku publikatsiooni. Silmapaistev on olnud Kikase tegevus füüsika ja materjaliteaduse populariseerijana. Tema sulest on ilmunud ridamisi reaalteadusi populariseerivaid kirjutisi. Ta on veebikeskkonna „Materjalimaailm“ looja ja haldaja ning aidanud tõhusalt kaasa noorte teadussaate „Rakett 69“ eduloole. Jaak Kikas on varem pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2009) ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2014).

Teadusajakirjanduse sõbra auhinna saaja otsustas žürii koosseisus Ulvar Käärt, Helen Arusoo, Ylle Rajasaar ja Priit Ennet. Auhinnakuju, keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli on varem saanud seismoloog ja vulkanoloog Heidi Soosalu (2011), füüsik Mart Noorma (2012), merelainete uurija Tarmo Soomere (2013) ja klimatoloog Ain Kallis (2014).

Eesti teadusajakirjanike selts / Uudistaja

 


 

Allikas: http://euso2016.ee/

 

Eesti sai õiguse korraldada suurimat loodusteaduste võistlust Euroopas

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi (EUSO) presidendi ja idee autori Michael Cotteri hinnangul kinnitas tema Tartu-visiit Eesti valmisolekut ja pädevust korraldada üht suurimat Euroopa Liidu liikmesriikide loodusteaduste võistlust koolinoortele.

Olümpiaadi ellukutsuja Michael Cotter on kindel, et loodusteadusi tuleb õpetada integreeritult. Bioloogia, keemia ja füüsika lõimitud õpe aitab mõista valdkondadevahelisi seoseid ning näha looduses ja ühiskonnas toimuvat laiemalt. Samasugune lõimitus peab ilmnema ka EL loodusteaduste olümpiaadi ülesannetes, need tuleb koostada põnevad ja elulised.

EUSO programmijuhi, TÜ keemia instituudi lektori Karin Hellati sõnul osalevad ülesannete koostamisel akadeemilise komitee liikmetena TÜ üliõpilased, kes on Eestit esindanud varasematel EL loodusteaduste olümpiaadidel. Hellat lisab, et kokkuvõttes on olümpiaadi eesmärk suurendada noorte huvi loodusteaduste vastu, mis omakorda aitab kaasa tulevastele karjäärivalikutele ja teadmispõhise ühiskonna kujunemisele.

14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad toimub Tartus ja Tallinnas 7.–14. mail 2016. Olümpiaadile oodatakse kõikide EL liikmesriikide esindusi. Olümpiaadi peakorraldaja on Tartu ülikool ning rahastab haridus- ja teadusministeerium. Ministeeriumi juurde loodud juhtkomiteesse kuuluvad veel Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Ahhaa teaduskeskuse ja Tartu linnavalitsuse esindajad.

Rohkem infot EUSO kohta leiab olümpiaadi kodulehelt http://euso2016.ee/.

TÜ/Uudistaja

 


 

Rajakaamera pilt šaakalist Matsalu rahvuspargis (foto Liisi Laos)

 

Eesti šaakalid on pärit Kaukaasiast

Veebiteadusajakirjas PLoS ONE on novembri algul avaldatud uurimistöö, kus on esimest korda käsitletud Euroopat ja Kaukaasiat asustava šaakalipopulatsiooni geneetilist struktuuri. Uuringusse on kaasatud ka nelja isendi proovid Eestist ja ühe looma proov Leedust.

Analüüsist selgub, et meie šaakalid on geneetiliselt lähedased Kaukaasia ning Leedu šaakal oma Kagu-Euroopa suguvendadele. Kaukaasia genotüüpi on leitud ka Kirde-Ukraina šaakalitel, mis kinnitab hüpoteesi nende migratsioonist Eestisse Ukraina kaudu. Praeguseks on šaakali olemasolu peale mainitud Euroopa riikide tõestatud ka sellistes tema põhilevilast välja jäävates maades nagu Läti, Valgevene, Poola ja Slovakkia. See kinnitab, et nii Kaukaasia kui ka Kagu-Euroopa populatsioon on jõudsalt laienenud põhja poole. Artiklis on toodud esile šaakali võime teha pikki migratsioonirändeid grupina, mis loob võimaluse asustada lühikese aja jooksul uusi kaugeid alasid.

Viide originaalallikale: http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0141236.

Eesti terioloogia selts / Uudistaja

 


 

Allikas: www.ilmateenistus.ee/kliima/paikesekiirguse-atlas

 

Nelja riigi koostööna on valminud päikesekiirguse atlas

Keskkonnaagentuuri koosseisu kuuluva riigi ilmateenistuse kodulehel on 23. novembrist üleval Eesti, Läti, Leedu ja Poola koostööprojektina sündinud veebipõhine päikesekiirguse atlas. See kujutab endast satelliidiandmete põhjal koostatud päikesekiirguse parameetrite (summaarne kiirgus, otsekiirgus, risti pinnale langev otsekiirgus) kaarte ajavahemikust 1991–2014.

Balti riikide jaoks on selline satelliidiandmete tarvitus kiirgusrežiimi kirjeldamiseks esmakordne. Päikeseatlase andmestik on parema kvaliteediga kui kunagi varem ning satelliidiandmed langevad väga hästi kokku vaatlusvõrgus tehtud mõõtmistega. Ühtlasi on atlas varem koostatud EUMETSATi kliimaatlase ja Hispaania päikesekiirguse atlase regionaalne täiendus.

Vt http://www.ilmateenistus.ee/kliima/paikesekiirguse-atlas/

 Keskkonnaagentuur/Uudistaja

 


 

Rase teismeline (foto: MarijoAH12 / Wikimedia)

 

Rasedaks jäänud teismeliste hulk on märkimisväärselt vähenenud

1996. aastal lisati Eestis kõigi kooliastmete õppekavasse kohustuslik inimeseõpetus, mille kaudu on seksuaalharidust saanud enamik õpilasi. Ühtaegu loodi noorte nõustamiskeskuste võrgustik, mis pakub tasuta teavet ja nõustamist seksuaaltervise kohta. Kas ja millist mõju on need sammud avaldanud Eesti noorte seksuaaltervise näitajatele, uuris Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud TÜ sünnitusabi ja günekoloogia assistent Kai Part.

Euroopa Liidus tehtud võrdleva uuringu järgi on Eesti nende riikide hulgas, kus rasestunud teismeliste (15–19-aastaste) hulk on aastail 2001–2010 kõige jõudsamalt kahanenud. Riigiti erineb rasedaks jäänud teismeliste hulk suuresti, põhjuseks on noorte seksuaaltervise teenuste, soodsate rasestumisvastaste vahendite ja seadusega tagatud turvalise abordi kättesaadavus.

Kai Pardi kinnitusel näitasid kahe küsitlusuuringu tulemused, et neidude ja noormeeste hulgas oli seksuaalhariduse saamine koolis varasemast 4,6 korda sagedamini seotud heade teadmistega seksuaaltervise vallas ning noorte naiste hulgas 2,7 korda sagedamini seotud tõhusate rasestumisvastaste meetodite tarvitusega. Noortel naistel ilmnes seos tõhusate rasestumisvastaste vahendite tarvituse ja noorte nõustamiskeskuste külastamise vahel ning suur rahulolu nende teenustega. Siiski kasutab osa noori, eriti mitte-eesti emakeelega naisi, ebatõhusaid rasestumisvastaseid meetodeid. See näitab, et märkimisväärset osa naistest ohustab plaanimatu rasedus.

Mõlemast soost teismeliste puhul leiti tugev seos suitsetamise ja purjujoomise ning varase seksuaalelu alustamise vahel. Part lisab, et neidudel ilmnes ühtlasi seos traditsiooniliste sooga seotud hoiakutega, mis tõendab nende rolli seksuaalsusega seotud otsuste tegemises.

„Seega on tõenäoline, et kooli seksuaalharidusel koos noorte nõustamiskeskustega on märkimisväärne roll teismeliste raseduste ennetamisel Eestis,“ tõdes Kai Part.

TÜ/Uudistaja

 


 

Allikas: OÜ ÕÄ

 

Ilmunud on Eesti loomade värviraamat

Äsja ilmunud „Eesti loomade värviraamatus“ leidub suurte ja väikeste metsloomade tõetruid pilte, kus kõik loomad tegutsevad keset neile omast loodusmaastikku. Neid ümbritsevad meie metsades kasvavad puud, taimed, samblikud, seal ringi lendavad liblikad ja linnud või jões sulpsu löövad kalad. Seetõttu saab raamatu abil tuttavaks nii 17 Eestis elava metslooma kui ka paljude teiste eluslooduse liikidega.

Raamat ei ole mõeldud värvimiseks ainult pisipõnnidele, vaid sobib oma detailirohkete ja täpsust nõudvate piltide tõttu ka suurtele lastele ning täiskasvanutele: looduspildid avaldavad teraapilist, rahustavat ja lõõgastavat toimet. Isegi loodusteadlikel inimestel on kindlasti põnev otsida piltidelt keraheina, soopihla, tähnsamblikku vm.

Raamatu on välja andnud osaühing ÕÄ, koostanud Elo Hermann, kujundanud Marge Nelk, pildid joonistanud Triin Tekko. Värviraamatut on võimalik soetada Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodidest, Tartu loodusmaja infopunktist ja OÜ ÕÄ e-poest aadressil lauaretked.com.

OÜ ÕÄ / Uudistaja

 


 

Hiljuti istutatud puu Vanemuise pargis (foto: Toomas Jüriado)

 

Vanemuise park on tehtud korda

Tartus Vanemuise 45b asuva pargi rekonstrueerimisele pandi punkt sellega, et linnavalitsuse liikmed eesotsas linnapea Urmas Klaasiga istutasid sinna puu.

Vanemuise parki hakati uuendama kevadel: siis puhastati tiik. Septembris-oktoobris asfalteeriti kõik pargi kõnniteed ja ehitati kaks uut kõnniteelõiku. Remonditi tiigi tugimüürid ja vaateplatvormid ning paigaldati uued istepingid ja prügikastid. Renoveeritud parki on tuleval kevadel kavas paigaldada välilauatennise laud.

Hiljuti lõpetati tööd ka Anne 63 asuva tiigi ümbruses. Kahe Annelinna kooli, Hansa kooli ja Descartes`i kooli läheduses paikneval haljasalal asfalteeriti lagunenud kõnniteekatendid, vanade istumismüüride asemele ehitati uued pingid ja lastele paigaldati kaks sportlikku mänguvahendit. Tiigi äärde rajati kaldakindlustus; selleks et autosid ei saaks parkida kõnniteedel ja haljasalal, paigaldati liikluspiirded. Haljasalale istutati üle 400 põõsa ja 10 puud.

Kahe pargiala rekonstrueerimiseks kulus kokku ligi 200 000 eurot, millest 140 000 saadi riigilt regionaalsete investeeringute toetusena.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Foto: Toomas Jüriado

 

Proovi sel nädalal tekitada vähem jäätmeid

Keskkonnaministeerium tuletas esmaspäeval meelde, et novembri viimasel nädalal peetakse juba mitmendat aastat järjest üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, mille raames kutsutakse kõiki eurooplasi üles tekitama vähem jäätmeid ja kasutama ressursse säästlikult.

Jäätmetekke vähendamise nädalal on plaanis hulk üritusi, näiteks saab nädala jooksul Tallinna suuremates kaubanduskeskustes küsida nõu jäätmespetsialistidelt. Täpsem info on veebilehel www.jäätmed.ee. Samast leiab ka nõuandeid, kuidas nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes jäätmeteket vähendada.

 


 

Ornitoloog Tarvo Valker merelinnustiku laevaloendusel Kihnu merepiirkonnas (foto: Mati Kose / Wikimedia)

 

Wikimedia Eesti

tuletab meelde, et kuni 30. novembrini saab laadida fotosid Wikimedia teadusfotode võistlusele, mis on osa üleeuroopalisest konkursist. Oodatud on fotod nii teaduse tegijatest, uuritavatest objektidest kui ka teaduse tegemisest üldisemalt.

Võistlusel valitakse välja Eesti aasta teadusfotograaf ning pildid, mis saadetakse edasi üleeuroopalisse finaali. Eesti võistluse peaauhinnaks on Nikon välja pannud COOLPIX A fotoaparaadi, peale selle jagatakse eriauhindu.

Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2015.

 


 

Osake Tõnis Saadre fotonäitusest (foto: Kati Raudsaar / Eesti loodusmuuseum)

 

Eesti loodusmuuseumis saab imetleda geoloogilisi kaunitare

Kuni järgmise aasta 1. märtsini on Eesti loodusmuuseumi (Tallinn, Lai 29a) trepigaleriis väljas tunnustatud geoloogi ja fotograafi Tõnis Saadre läinud nädalal avatud fotonäitus „Kivine maailm – vorm ja värv“.

Näituselt leiab pilte kivististest ehk fossiilidest ja pilkupüüdvatest mineraalidest nii Eestist kui ka mujalt maailmast. „Fotodel nähtavad mineraalid on erakordselt ilusad – nad võluvad oma kuju, läbipaistvuse ja värviga“, kirjeldab Tõnis Saadre näituse mineraale. Kokku on Maal teada umbes 5000 mineraali.

Näitusel näha olevate fossiilide, väikeste, aga see-eest väga vanade kivististe kohta ütleb fotograaf, et need mõne sentimeetri suurused teod näevad suurendatult fotodel välja kui paekivist välja tahutud raiddetailid, paljud mõjuvad kui abstraktsed skulptuurid.

Näituse idee tekkis Tõnis Saadrel loodusmuuseumi kogude digiteerimise käigus, kui ta pildistas muuseumi geoloogilisi kogusid. Sealt pärinevadki näitusele välja pandud fotod.

Tõnis Saadre on geoloog, kes on eelkõige tuntud oma geoloogilisi palasid kujutavate fotode ning nende põhjal komplekteeritud näituste poolest. Peaaegu kogu tema karjäär on möödunud Eesti geoloogiakeskuses, mille abiga on teoks saanud ka kõnealune näitus.

Eesti loodusmuuseum / Uudistaja

 


 

Foto: Tallinna teletorn

 

Teletornis avati põnev kosmosenäitus

Tallinna Teletorn avas 18. novembril koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega ainulaadse kosmoseteemalise näituse „Elus Universum“, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa. Esimest korda saab teletorni näitust uudistada neljas keeles: eesti, vene ja inglise keelele on lisatud soome keel.

Näitus hõlmab teaduse uusimaid avastusi kosmosevallas: alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni. Ekspositsiooni saab vaadata kuni 31. märtsini.

Eesti on alates 1. septembrist Euroopa kosmoseagentuuri liige. Näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui ka maailma uusimad avastused elu võimalikkuse kohta kosmoses. Näitust koostades on peale Tartu observatooriumi ja TÜ teadustööde kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa kosmoseagentuuri, Euroopa lõunaobservatooriumi ja Ameerika rahvusliku kosmoseagentuuri (NASA) arhiividest.

Ekspositsiooni on lõimitud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotod, sh mitu seni üldsusele tutvustamata kosmosefotot. Kosmosenäitusele pääseb Teletorni piletiga. Korraga saab näitusega tutvuda 100 inimest.

Tallinna Teletorn / Uudistaja

 


 

Tänavuse aasta linnud: herilaseviu margil ja hiireviu maksimumkaardil (allikas: http://pood.post.ee/)

 

2017. aasta linnu ideesid

saab Eesti ornitoloogiaühingule (EOÜ) pakkuda veel 27. novembrini. Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, tegevusplaani ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajaduse korral koos EOÜ-ga rahastustaotlust koostama. Ideed tuleb saata e-postiga aadressil riho.kinks@eoy.ee. Aasta linnu valib esitatud ideede seast EOÜ nõukogu, avalikult tehakse otsus teatavaks 2016. a suvel.

EOÜ on valinud aasta lindu alates 1995. aastast. Varasemate aasta lindude kohta vt veebilehelt www.eoy.ee/aastalind.

EOÜ/Uudistaja

 


 

LUSi maja Tartus (foto: Toomas Jüriado)

 

Eesti looduseuurijate seltsi üldkoosolek ja avatud loeng

on homme, 26. novembril kell 17.15 Tartus LUSi maja (Struve 2, Tartu). Loengu „Ülegenoomsed inimgenoomi uuringud“ peab Reedik Mägi, kes selgitab, mis on genotüpiseerimine ja sekveneerimine ning milleks neid saab kasutada. Veel räägib ta ülegenoomsete inimgenoomi uuringute hetkeseisust ja perspektiividest.

 


 

Näitus TÜ botaanikaaias (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu ülikooli botaanikaaia näitusel

„Jäädavalt kadunud“ leiab vastuse mitmele küsimusele: kui palju on taimi, keda looduses enam ei kohta?; mis põhjustab tänapäeval liikide väljasuremist?; kas kadunud taimed ongi jäädavalt kadunud? Peale lausa kadunud taimede pööratakse tähelepanu ka kaduvatele liikidele ning muidugi inimese mõjule kadumises.

Näitus on TÜ botaanikaaias lahti 13. detsembrini iga päev 10–17, sisse saab botaanikaaia piletiga.

 


 

Postimuuseumi raudteenäitusel saab teada, mida tähendab „apelsiniraudtee“ (foto: Toomas Jüriado)

 

„Tossutäkuga mööda Eestimaad“

on läinud nädalal Tartus ERMi postimuuseumis avatud näituse nimi. Sellega märgitakse 145 aasta möödumist Eesti Raudtee sünnist: esimene raudteelõik Paldiski–Narva–Gatšina avati 1870. aasta oktoobris. Näitusel näeb kirju raudteeposti templitega, postkaarte jaamahoonetest, fotosid raudteesildadest, soomusrongidest, postivagunitest, raudteeliinide kaarte ja sõidudokumente. Spetsiaalselt selle näituse jaoks on välja toodud ainulaadsed rongimudelid. Kõike seda saab postimuuseumis vaadata kuni tuleva aasta 8. maini.

 


 

Foto: Toomas Jüriado

 

„Endel Varep 100“

on esmaspäeval Tartus Baeri majas (Veski 4) avatud näitus. Sellega märgitakse TA looduskaitse komisjoni asutaja ja kauaaegse aseesimehe, ühtlasi Eesti looduskaitse seltsi asutaja ja auliikme ning looduseuurijate seltsi looduskaitsesektsiooni esimehe, sõjajärgse looduskaitseliikumise ühe algataja geograafiaprofessor Endel Varepi (1915–1988) 100. sünniaastapäeva. Näituse avamisel tähistati üksiti TA looduskaitse komisjoni 60. tegevusaastat (asutatud 23. novembril 1955). Sõna võtsid Urmas Tartes, Heino Mardiste, Elle Linkrus, Linda Kongo, Veronika Varep, Ilmar Kask jt; komisjoni tosinast asutajaliikmest oli kohal üks: tegevliige akadeemik Hans Trass.

 


 


Pruun-suurkõrv (foto: Mnolf/Wikimedia)

 

„Nahkhiired Tartus, Eestis ja mujal maailmas“

on homme kell 18 TÜ zooloogiaauditooriumis (Vanemuise 46–301) algava õhtu teema. Tuntud nahkhiire- ja pisiimetajate spetsialist Matti Masing tutvustab Eesti esimest nahkhiirte käsiraamatut, peab ettekande ja näitab lühifilme. Iga osaleja saab soovi korral endale Eesti nahkhiiri tutvustava käsiraamatu „Eesti nahkhiired“ (116 lk). TÜ töötajad ja üliõpilased saavad osaleda tasuta, teised peavad tasuma Sicista arenduskeskusele viis eurot.

 


 

 

Näitus „Metsanotsu – tõeline siga“

jääb Eesti loodusmuuseumis lahti kuni 21. veebruarini. Novembrikuus on kõik muuseumi neljapäevased Öökulli akadeemia loodusõhtud samuti pühendatud metsseale. Homse ikka kell 18 algava õhtu sisustab sõraliste asjatundja Jüri Tõnisson. Teemat jagub ka detsembrikuusse: 10. detsembril peab vene keeles ettekande loodusmuuseumi bioloog ja pedagoog Katerina Pesotski.

 


 

 

„Robotex 2015“,

Põhja-Euroopa suurim robotifestival, toimub 4.–6. detsembril Tallinna tehnikaülikooli spordihoones. Kavas on 17 robotivõistlust 600 robotiga ja saja eksponaadiga tehnoloogianäitus, töötab 15 töötuba, kuhu on oodatud 500 osalejat. Vt lähemalt www.robotex.ee.

 


 

 

Eesti mullateaduse selts kutsub VI mullapäevale,

mis toimub 4. detsembril EMÜ aulas. Seekordne mullapäev on eriline, kuna 2015. aasta on ühtlasi rahvusvaheline mulla-aasta. Peale tavapäraste ettekannete on oodata ka põnevaid töötubasid, mis mõeldud kõigile huvilistele. Lisateave: http://pk.emu.ee/struktuur/muld/mullapaev.

 


 

Oulankajoki jõgi, Taivalköngäs (foto: Hannu Hautala / www.nationalparks.fi)

 

Kuuepäevase retke „Talvine Lapimaa“

korraldavad Loodusretked ja Looduse Omnibuss 9.–14. veebruaril. Matkatakse tundrutes ning metsades, seigeldakse mägedel ja orgudes. Nelja täispäevaga Lapimaal jäävad teele Konttaineni mägi, Oulanka jõekärestik, Karhun-Kierrose looduspark, Jyrävä kärestik, Kiutaköngase kanjon ja Riisitunturi. Käiakse Oulanka looduskeskuses ja vaadatakse Soome kuulsa loodusfotograafi Hannu Hautala näitust. Suur tõenäosus on näha põhjala uhkust – virmalisi, veebruarikuu pimedad ööd on selleks soodsad.

Retke juhivad Raimond Raadik ja Kersti Lindström. Vaata lähemalt loodusretked.ee.

 

  MAAILMAST


 

Teadlaste kinnitusel on põtrade elujärg Tšernobõli piirkonnas parem kui kunagi varem (foto: Valeri Jurko / news.sciencemag.org)

 

Inimene on hullem kui radiatsioon

Mitme riigi teadlased kinnitavad ajakirja Current Biology sügisnumbris ilmunud artiklis, et ligi 30 aasta tagune Tšernobõli katastroof pole avaldanud imetajate arvukusele saastatud piirkonnas Valgevene ja Ukraina piiril mingit mõju.

Jutt on umbes 4200 ruutkilomeetri suurusest alast, kust inimesed pärast tuumajaama 1986. aasta katastroofi evakueeriti. Uurimistöös kasutatud andmed on kogunud Valgevene teadlased aastail 2008–2010, loendades Polesje kaitsealal lumel loomade jälgi. Kümme aastat pärast tuumaõnnetust loendati samas loomi helikopterilt. Autorid kinnitavad, et saaste suuruse ja loomade arvukuse vahel pole mingit korrelatsiooni. Ühe autori, Portsmouthi ülikooli keskkonnateadlase Jim Smithi sõnul saab loodus lausa õilmitseda pärast seda, kui inimesed olid sunnitud lahkuma: jahi, metsatööde ja põllumajandusega alla surutud loomade arvukus on olnud tõusuteel. Ameerika teadlane Ron Chesser on pärast artikli ilmumist väitnud, et see kinnitab tema enda 1990. aastate leide. Ta kirjutas toona nimelt, et pisiimetajate fauna on Tšernobõli piirkonnas liigi- ja isendirohke.

Oponendid seevastu väidavad, et artikkel on ilmne tegelikkuse moonutamine: nende sõnul on küllalt andmeid selle kohta, kuidas radioaktiivsus on loomi kahjustanud. Selle peale on uurimuse autorid möönnud, et ega nad ei püüagi öelda, et kiirgus on loomadele kasulik. Töös lihtsalt ei tegeldud sellega, milline on olnud mõju saastatud alade üksikisenditele. Üks autoreid, Fukushima ülikoolis töötav Tom Hinton on kinnitanud, et kindlasti on saaste nii Tšernobõlis kui ka Fukushimas põhjustanud loomadele geneetilisi kahjustusi, aga keegi ei tea, kui olulised need on.

Eestigi teadlastele hästi tuttav, nüüd Prantsusmaal töötav taanlane Anders Møller on resoluutne: tema on leidnud Tšernobõlis kiirguse ränka mõju loomadele, näiteks on lindude ajud nüüd väiksemad. Ja 2009. aastal Ukraina poolel töötades olevat Møller teinud kindlaks, et imetajate arv on vähenenud. Vähe sellest: Møller on seadnud kahtluse alla Valgevene teadlaste andmete usaldusväärsuse. Tema olevat nimelt ise näinud, kuidas negatiivseid tulemusi avaldanud Ukraina teadlased pandi koduaresti. „Oleks õige, kui sõltumatud eksperdid need andmed üle kontrolliks,“ lisab Møller.

Jim Smith on seepeale vastanud, et tal pole mingit alust kasutatud andmetes kahelda, kuna ta on 20 aastat Valgevene teadlastega tihedat koostööd teinud ja on kindel nende täielikus usaldusväärsuses.

news.sciencemag.org/Loodusajakiri

 


 

 Lumihani mõnuleb tänavu juunis Colville’i jõe delta vetel. Kuna soojenev kliima paneb hanedele meelepärased võrsed Põhja-Alaskas varem tärkama, tulevad linnud kevaditi üha varem pesitsusaladele (foto: Jerry Hupp / USGS)

 

Arktilised haned tulevad üha varem pesitsusaladele

USA geoloogiaameti (USGS) algatatud ja ajakirja Journal of Avian Biology veebiväljaandes avaldatud uuring kinnitab, et lauk- ja lumihaned ning teised rändliigid, kes pesitsevad Põhja-Alaskas Colville’i jõe deltas, saabuvad pesitsusaladele üha varem ja varem.

Sel moel kohanevad linnud soojenevate oludega Arktikas. Viiekümne aasta jooksul on 16 uuritud liigi saabumisaeg muutunud püsivalt varasemaks, praeguseks kokku keskmiselt kuue päeva võrra ehk 0,12 päeva aastas. Kõige suuremad on muutused suur-laukhane ja väike-lumehane puhul: vastavalt 0,19 ja 0,18 päeva.

Tasub mainida, et suuresti on tegemist nn rahvateaduse projektiga: suur hulk andmeid on pärit Colville’i deltas talu pidavalt Jim Helmericksilt ja tema perekonnalt.

Arctic Newswire / Loodusajakiri

 


 

Avokaado on ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili (foto: Toomas Jüriado)

 

Avokaado voorused

Ameerika pirnloorberi vili avokaado on meilgi üha populaarsem. Portaali www.lifehack.org kolumnist Megan Meyer on lühidalt kokku võtnud, mida kasulikku see vili korda võib saata.

Räägitud on avokaado soodsast mõjust südamehaiguste riski vähendajana. Selle tagab väike küllastatud ja suur küllastamata (valdavalt monoküllastamata ehk ühe kaksiksidemega) rasvade sisaldus. Kui liigne küllastatud rasvade kasutus võib suurendada vere kolesterooli- ja triglütseriidide sisaldust, siis küllastamata rasvade rohkus menüüs madaldab LDL- ehk nn halva kolesterooli sisaldust ning hoiab HDL- ehk hea kolesterooli hulka ja insuliinitundlikkust. Peale rasvade on avokaados ka kaaliumi ja luteiini ning mitut antioksüdandina toimivat ainet. Viimased aitavad vältida veresoonte põletikulisust ja oksüdatiivset stressi.

On ka väidetud, et monoküllastamata rasvu sisaldav toit on tervislikum kui see, mida soovitatakse väikese rasvasisaldusega kaalulangetusdieetides. Kehamassiindeksit aitavad vähendada ka avokaados leiduvad rohked kiudained (kuni 14 g vilja kohta), mis tekitavad väiksema toiduhulgaga täiskõhutunde. Jättes keemiliste ühendite keerulised nimetused nimetamata, võib kokkuvõtlikult kinnitada, et avokaado sisaldab potentsiaalselt nii rinna- kui ka eesnäärmevähki ja leukeemiat pärssivaid aineid. Igatahes on teadlased selleteemalised uuringud tõsiselt käsile võtnud. Samuti väidetakse, et avokaados leiduvad karotenoidid leevendavad vananemisega seotud silma- ja nahahädasid.

lifehack.org/Uudistaja

 

 LÕPUPILDID


 

Emajõgi 2. novembril: vihmavaene sügis on langetanud veetaseme 11–12 sentimeetrit allapoole mõõtejaama nulljoont. Praeguseks on see juba ligi 20 cm üle nulli

 

Mõni külmaöö ja tuul raputasid puud kuu alguseks üsna lehituks …

 

… ja lehevärvirõõmu asendasid istutatud külmakartmatud taimed

 

13. novembril TÜ botaanikaaias: muidugi pakuvad värvieredust mitmesugused viljad (fotol verev tuliastel)

 

17. novembril märkasin kodutänaval veel üsna rõõmsat nägu saialilli

 

Kui 21. novembril sadas Põhja-Eestis mitmel pool lund, siis Tartus oli kena, ehkki külma tuulega päikesepaisteline ilm ja botaanikaaist …

 

… leidis ikka veel õitsevaid lilli: priimulaid, …

 

… lumeroose …

 

… ja isegi transilvaania sinililli

 

Eile õhtul pandi Tartus püsti jõulupuu, juba eelmisel nädalal kerkis kuusesalu, kuhu tuuakse ka kiiged ja puust metsloomaskulptuurid

 

Eile hommikul sai tartlanegi teada, et vaatamata tavatult päikselisele sügisele võib siiski tulla ka talv

(fotod: Toomas Jüriado)

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/