Uudistaja 26.03.2014

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Eesti Metsa kevadnumbris kirjutatakse usaldusest

Äsja ilmunud Eesti Metsast leiab mitu lugu, mille juhtmotiiv on usaldus, olgu see siis usaldus metsanduse tuleviku, puidu kasutusvõimaluste või Eesti metsaomanike vastu. Avakirjutises on Ain Alvela võtnud vaatluse alla uut tüüpi organisatsiooni, tulundusühistu Eesti Ühismets. Organisatsiooni liikmeks võib astuda iga inimene, kes on tasunud osamakse 250 eurot. Eesti Ühismets kavatseb hakata suurendama kõigi liikmete tulu ühistule kuuluva metsa juurdekasvu arvel. Niisiis on see hea võimalus kasvatada aegapidi, ent kindlalt oma pensionisammast.

Reportaaž portreteerib Ants Randmaad, kes on lausa puitmajausku. Tema juhitud firma on aastakümneid olnud edukas, sest seal on kaljukindlalt usutud, et parim elamu Eesti ja põhjamaade inimesele on kvaliteetne palkidest tehtud maja. Artikkel „Puit on tulevikumaterjal” laiendab eeskuju väärivate puitehitiste ülevaadet ja perspektiive juba globaalsele tasandile.

Toomas Kelt arutleb Soome metsaseaduse ja sellega kaotatud raiepiirangute üle. Selle kirjutise jätkuna analüüsib keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim Vahtrus raiepiirangute muutusi Eesti metsandusõiguses aastatel 1999–2013. Taas kerkib usalduse küsimus, kuid nüüd juba metsaomaniku usaldamise kohta. Kaks artiklit on ühes asjas samal meelel: seaduste rangus on otseses seoses sellega, kui suur on riigi ja ühiskonna usaldus metsaomaniku vastu. Mida küpsem on ühiskond ja teadlikum metsaomanik, seda vähem on vaja seadustega raieid piirata.

 
LOODUSAJAKIRJA UUDISED


 

Loodusajakiri Kukus: tigudest ja Eesti Metsast

Eeloleval neljapäeval räägib Kuku saates „Loodusajakiri” Tartu ülikooli doktorant Liina Remm Eesti tigudest ja nende määramisest. Koos Piret Kiristaja ja Annelie Ehlvestiga on Liina Remm koostanud „Looduse raamatukogu” selle aasta esimese väljaandena ilmunud „Eesti kojaga maismaatigude määraja”; fotod on teinud Henn Timm ja joonised Kylle Kiristaja ning Annelie Ehlvest. Liina Remmi intervjueerib Toomas Jüriado.

Aprillikuu kaks esimest saadet sisustab Hendrik Relve: Eesti Metsa peatoimetaja tutvustab ajakirja kevadnumbri olulisemaid kirjutisi.

 

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 

 


Kõrgelaiu lõunakülg (foto: Jaan Rebane/vikipeedia)

 

Kaitsealused laiud saavad kiskjatest priiks

Keskkonnaameti, maaomanike ja jahimeeste koostöös püütakse tänavu kaheksateist Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa kaitsealust linnurikast laidu muuta kiskjavabaks.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtspetsialisti Marju Eriti sõnul jäävad kaitsealustele laidudele üle merejää läinud rebased või kährikud jää sulamise järel lõksu. Eluspüsimiseks on nad sunnitud ära sööma kõik, mis laiul leidub: lindude munad, pojad, kahepaiksed ja isegi vanalinnud. Ohustatud liikidest pesitsevad neil laidudel näiteks niidurüdi, tõmmuvaeras, kivirullija, naaskelnokk ja merivart. Peale nende elutseb piirkonnas hulk tavalisi laiulinde, nagu hahk, rohukoskel, räusk, tutt-tiir ja teised. Väikekiskjate tõttu võivad ohtu sattuda ka kõre ehk juttselg-kärnkonna populatsioonid.

Hiiu-, Saare- ja Läänemaaga piirnevatele laidudele minnakse kohe pärast jääminekut, et enne pesitsusaja algust oleksid laiud kiskjatest vabad või vähemalt oleks nende arvukus seal võimalikult väike. Siht on muuta tänavune pesitsusaasta nii ohustatud kui ka tavalistele laiulindudele edukamaks kui mullune. 2013. aasta riikliku seire andmetel ebaõnnestus lindude pesitsemine mitmel laidul, sealhulgas Suur-Kõbajal, Laurisaarel ja Kõrgelaiul sinna jäänud rebaste või kährikute rüüstetöö tõttu.

Keskkonnaamet

 


Rändav bioklass alustas oma tuuri eile Hugo Treffneri gümnaasiumis (foto: rändav bioklass)

 

Eestis rändab bioklass

Eile alustas Eesti koolides ringreisi Tartu ülikooli rändav bioklass, mille siht on tutvustada 10.–12. klassi õpilastele eluteadusi ning suurendada noorte huvi biotehnoloogia valdkonna vastu. Bioklassis saavad õpilased teha katseid DNA-ga, kasutades tänapäevaseid molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia labori töövahendeid. Esimesena Eestis seati sel eile labor üles Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis.

Projekti rahastava maailma juhtiva teadusettevõtte Thermo Fisher Scientific Baltics asepresident Algimantas Markauskas avaldas heameelt, et Eestis alustab tööd mobiilne biotehnoloogialabor. Markauskase sõnul avab rändklass õpilastele suurepärase võimaluse tutvuda teadusmaailmaga.

Rändava bioklassiga käiakse tasuta iga nädal ühes Eesti koolis. Koolid saavad aja broneerida veebilehel www.tymri.ut.ee/et/projektid/randav-bioklass.

Rohkem teavet bioklassi kohta leiab veebilehelt www.tymri.ut.ee/et/randava-bioklassi-tutvustus. Lisateavet saab küsida ka projektijuhilt, TÜ molekulaarse biotehnoloogia professorilt Ants Kurelt telefonil 737 5018, e-post: bioklass@ut.ee.

 


Pesukarud (Procyon lotor) on üks Euroopas aina uusi alasid hõivav võõrliik (foto: wikipedia)

 

Euroopa Liidus on saavutatud kokkulepe piirata invasiivseid võõrliike

Märtsi alguses jõudsid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kokkuleppele uue EL invasiivsete võõrliikide määruse eelnõu sisus. Eelnõu peamine ajend on invasiivsete võõrliikide negatiivne mõju elurikkusele. Määrusega plaanitakse reguleerida nende liikide sissetoomist ning ennetada ja ohjeldada levikut. Samuti nõutaks EL liikmesriikidelt analüüse võõrliikide sissetoomise teede ja leviku kohta, tuleks luua ka järelevalvesüsteemid ning koostada tegevuskavad. Eelnõu järgi koostatakse nimekiri liikidest, keda ei tohi transportida, turule tuua, kasvatada, pidada ega keskkonda lasta. Liikidega, kes on sünnipärased mõnes Euroopa piirkonnas, kuid invasiivsed mõnes teises Euroopa piirkonnas, on kavas tegelda tõhustatud riikidevahelises koostöös.

Invasiivsed võõrliigid on sellised liigid, kes on viidud väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat; nad suudavad uues levialas ellu jääda ning hiljem paljuneda, ohustades seal ökosüsteeme, elupaiku või liike ning tehes majanduslikku või keskkonnakahju. Eestis on looduslikku tasakaalu ohustavad liigid näiteks Sosnovski karuputk, kaugida-unimudil, signaalvähk, kanada kuldvits, ameerika naarits ehk mink.

Euroopa Komisjoni avalikustatud EL invasiivsete võõrliikide määruse eelnõu leiab veebilehelt http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2013:0620:FIN:ET:PDF.

Keskkonnaõiguse keskus

 


Keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollivad kalasaaki (foto: keskkonnainspektsioon)

 

Keskkonnarikkumiste arv on jäänud viimaste aastate tasemele

Keskkonnainspektsiooni möödunud aasta kokkuvõtte järgi on keskkonnaõigusrikkumiste arv püsinud nagu kolmel varasemal aastal 2500 piires, mida võib pidada heaks näitajaks. Enne 2010. aastat oli rikkumisi ligi 4000 ja kümme aastat tagasi üle 8000.

Mullu algatati 2511 väärteomenetlust, neist 266 puhul eirati looduskaitsenorme, sealhulgas on nii ebaseaduslikud ehitised kui ka looduses puhkamise ja liikumisega seotud õigusrikkumised, nagu sõitmine rannas või kaitsealal, vales kohas telkimine ja lõkke tegemine. Elusloodusega on seotud jahiseaduse nõuete rikkumised, mida oli 157, ning metsaõigusnormide mittetäitmine 94 korral.

Kõige rohkem oli keskkonnarikkujatega tegemist Harjumaal, kus algatati 399 menetlust, Ida-Virumaal (195 menetlust) ja Pärnumaal (160 menetlust). Trahviti kokku 1184 isikut ning trahvinõude kogusumma ulatus 172 004 euroni.

Keskkonnainspektsioonil tuli algatada ka 28 kriminaalmenetlust, millest tosin oli seotud ebaseadusliku kalapüügiga, kaheksa kaevandamisega, kolm ebaseaduslike raietega, kaks kaitstava loodusobjekti kaitsega, kaks kemikaalinõuete rikkumisega ja üks keskkonna saastamisega.

Keskkonnainspektsioon

 


Kaadrid kakukaamerast

 

Kodukakud Klaara ja Klaus veebis

Huvilised saavad tänavu taas jälgida Eesti ornitoloogiaühingu kakukaamerat, mis näitab meile Klaara ja Klausi pesitsust. Esimese muna munes Klaara pessa 11. märtsil ja viienda 22. märtsil. Nii suur kurn ei ole kuigi tavapärane. Nüüdseks on mune hautud pisut üle kahe nädala ning esimese kakupoja koorumist võib oodata alates 8. aprillist.

Kodukaku veebikaamerat saab jälgida EOÜ kodulehel www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera või Looduskalendris www.looduskalender.ee/node/19372.

EOÜ/Looduskalender

 


 

Aasta linnu postmark

Eesti ornitoloogiaühing ja Eesti Post on välja andnud tänavuse aasta linnu jäälinnu postmargi. Ühtlasi on ilmunud aasta linnu kujutisega esmaümbrik ja maksikaart. Komplekti on kujundanud tuntud margikunstnik Vladimir Taiger. 0,45-eurose nominaalväärtusega postmargi tiraaž on 60 000.

EOÜ

 

 

 

 

TASUB OSALEDA


Eelmisel aastal tunnustas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus looduskaitsepreemiaga Gennadi Skromnovit (foto: keskkonnaministeerium)

 

Oodatakse looduskaitsepreemia ja -märkide nominente

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta. Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kes on pikka aega pühendunult kandnud hoolt looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide eest, samuti jaganud looduskaitseteadmisi. Looduskaitsepreemiat on antud alates 1989. aastast ning 2010. aastast peale on selle saajat tunnustatud ka looduskaitse kuldmärgiga. Tänavu on preemia suurus 5000 eurot.

Vabas vormis avaldust kandidaatide kohta oodatakse hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Mullu pälvis Kumari preemia veebiportaali www.looduskalender.ee rajaja ja looduse populariseerija Gennadi Skromnov. Kumari looduskaitsepreemia ja looduskaitsemärkide saajad kuulutatakse välja mais, kui algab üle-eestiline looduskaitsekuu. Varasemate laureaatide nimed ning muud teavet saab veebilehelt http://www.envir.ee/1197214.

Keskkonnaministeerium

 


Tänavu tähistatakse Eesti vanima jäämurdja Suure Tõllu 100 aasta juubelit. Aurik ehitati Saksamaal Vulcan Werke AG laevatehases, Tallinna jõudis laev 2. juulil 1914 (uue kalendri järgi) (foto: meremuuseum)

 

Suur Tõll 100

Reedel, 28. märtsil peab Eesti meremuuseum teaduskonverentsi „Suur Tõll 100 – muuseumlaev või laevmuuseum”. Konverents keskendub auru-jäämurdja ajaloo seni vähem tuntud aspektidele. Samuti tuuakse ettekannetes esile laevade kui muuseumieksponaatide tähendus ja tähtsus, räägitakse ka jäämurdmise ning jäätekke ajaloost Läänemere piirkonnas.

Konverents peetakse Tallinna ülikooli Astra hoones (Narva mnt 29), ettekanded on eesti ja inglise keeles (tõlkega). Konverentsil saab osaleda tasuta. Rohkem teavet leiab konverentsi kodulehelt http://konverents.meremuuseum.ee/et.

Meremuuseum

 


Vaatetorn Tärivere mäel (foto: www.visitpeipsi.com)

 

Iisakul räägitakse Tärivere mäe elusloodusest

Selle nädala reedel, 28. märtsil kell 18 räägib loodusemees Uudo Timm Iisaku rahvamajas Tärivere mäest ja selle kandi elusloodusest. Loodusõhtu raames tehakse ühine jalutuskäik mäele.

Teavet saab Anne-Ly Feršelilt anneli.fersel@keskkonnaamet.ee, 5332 8287.

Keskkonnaamet

 


Ilmselt tuleb varajase kevade tõttu linnuvaatlussaak üsna mitmekesine, sest paljud linnuliigid on juba kohal. Küllap nähakse ka kiivitajaid (foto: wikipedia)

 

Linnade linnuvaatlus sel pühapäeval

Iga aasta märtsikuu viimasel pühapäeval on kavas traditsiooniline linnade linnuvaatluspäev. Osa võivad võtta kõik huvilised: selleks tuleb endale leida vähemalt üks kaaslane ja üheskoos kirja panna kõik kohatud linnuliigid oma valitud linnas. Tänavu on reeglites tehtud oluline muudatus: linnuvaatlusel võib liigelda vaid jalgsi või rattaga. Autot või ühissõidukit võib kasutada üksnes stardipaika jõudmiseks.

Linnuvaatlusaeg algab 30. märtsi varahommikul kell 5 ning üritus lõpeb kell 13. Andmeid oodatakse samal päeval hiljemalt kella  16-ks e-posti aadressil tarvo.valker@eoy.ee.

Tänavu toimub linnade linnuvaatlus kolmeteistkümnendat korda. Aastate jooksul on selle ürituse raames linde vaadeldud 35 Eestimaa linnas. Kordagi ei ole vaatluslinnadeks olnud Elva, Kiviõli, Kohtla-Järve, Kunda, Loksa, Mustvee, Narva, Narva-Jõesuu, Püssi, Sillamäe, Türi ning Võhma. Mullu osutus kõigi liigirohkemaks Tallinn. Läbi aegade on kõige pikema liigiloendiga linna tiitli endale saanud Haapsalu, kellele kuulub ka võistluse rekord: 2008. aastal nähti seal koguni 79 linnuliiki.

Vaata täpsemalt: http://www.eoy.ee/node/762.

Eesti ornitoloogiaühing

 


Viigerhüljes (foto: wikipedia)

 

Loodusõhtud hüljestest ja Soome lahest

Uue nädala neljapäeval, 3. aprillil kell 17.30 on Rapla haldushoone suures saalis loodusõhtul kõne all hülged ja Läänemeri. Räägib ökoloog ja hülgeuurija Mart Jüssi. Saab teada, kuidas läheb tänavuse aasta loomal viigril ja miks on 2014 Soome lahe aasta. Osavõtt on tasuta. Info ja registreerimine: imbi.koiv@keskkonnaamet.ee, tel 5328 5846.

Samal teemal kõneleb Mart Jüssi ka 9. aprillil kell 18 Toila seltsimajas. Üritus on sealgi huvilistele tasuta; küsimuste korral pöörduda Anne-Ly Feršeli poole telefonil 5332 8287; anneli.fersel@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 


Näitusel näeb ka mürgist ämblikku musta leske (Latrodectus mactans; foto: wikipedia)

 

Ämblike näitus loodusmuuseumis

Loodusmuuseumis on vaatamiseks väljas mitukümmend troopilist ämblikku, kelle seas on ka mürgisusega kuulsust kogunud must lesk (Latrodectus mactans; fotol), peale selle püüab pilku pool tosinat skorpioni. Ämblikud on Eestisse näitusele toonud Poola firma Araneus. Uudistada saab ka mitut eestimaist ämblikku. Meie ämblike elupaikadest ja toitumisest annab ülevaate näituse jaoks valminud lühifilm.

Ämblikunäituse raames korraldatakse perepäevi ja ämblikuöid. Perepäev on 12. aprillil kell 13. Eesti ämblikke tutvustab seal arahnoloog Mart Meriste, kell 14.30 teeb venekeelse ekskursiooni muuseumi pedagoog. Lahti on õppeklass, kus saab ämblikke mikroskoobi all uurida.

Ämblikeöödele oodatakse aga sel nädalavahetusel, 29. ja 30. märtsil kell 19–22. Seal tutvustab ämblikespetsialist ja -kasvataja Poolast nende põnevate loomade eluviise. Huvilised saavad troopilist elus ämblikku oma käega katsuda.

Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a ning on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–17, neljapäeval kuni 19-ni. Eksootilisi ämblikke ja skorpione on esimeste näitusekuude jooksul uudistamas käinud üle 12 000 inimese. Elus ämblikud on muuseumis kuni 27.  aprillini.

Eesti loodusmuuseum

 


 

Geoloogide aprillikonverents

Eesti geoloogiakeskus kutsub aprillikonverentsile, mille põhiteema on „Geoloogialt ühiskonnale”. Konverents algab 4. aprillil kell 10 Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna hoone auditooriumis VII-226 (Ehitajate tee 5).

Ürituse kava leiab veebilehelt www.egk.ee/wp-content/uploads/2014/02/Aprillikonverents_04042014_KAVA.pdf.

Eesti geoloogiakeskus

 


Lektor Merle Karro-Kalberg (foto: EMÜ)

 

Puu kui indulgents

Eesti maaülikooli 9. aprilli kolmapäevasel teeõhtul räägib maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna lektor Merle Karro-Kalberg puudest. Kõik huvilised on oodatud Baeri majja (Veski 4) kell 17. Üritus on tasuta.

EMÜ

 

 

 

 MAAILMAST


Le Moustier’st pärit hundi lõualuu fragment, mida selle töö käigus analüüsiti (foto: Hervé Bocherens / Tübingeni ülikool)

 

Pigem muutus kliima kui ürginimese toiduvalik

Põhjuseks, miks nüüdisaegsem inimene tõrjus neandertallase umbes 40 000 aastat tagasi välja, on sageli peetud varasemast suuremat toiduvalikut ja sellest tulenenud konkurentsieelist. Fossiilsete luude geokeemiline analüüs näis seda kinnitavat: nüüdisaegse inimese luudest leiti neandertallastega võrreldes rohkem lämmastiku rasket isotoopi. Sellest järeldati, et inimese toidukaarti ilmusid kalad, samal ajal kui neandertallased olid põhiliselt toitunud suurtest maismaaloomadest, näiteks mammutitest ja piisonitest.

Nüüd väidavad Saksamaa Tübingeni ülikooli ja Prantsusmaa Les Eyzies-de-Tayaci eelajaloo muuseumi töötajad ühisuuringus, et varasemates töödes on jäetud tähelepanuta toiduallikate endi isotoopse koostise muutused. Nad kinnitavad, et mõned keskkonnamuutused, näiteks suurem põuasus, võivad suurendada lämmastiku raske isotoobi sisaldust taimedes ning sealtkaudu ka herbivoorides ja viimastest toituvates röövloomades, ilma et toitumisstrateegia oleks muutunud. Nimelt on analüüsid näidanud, et just samal ajal, kui Edela-Prantsusmaale ilmus nüüdisaegne inimene, muutus nii rohusööjate kui ka kiskjate, näiteks hundi luudes sisalduva lämmastiku isotoopkoostis. Need muutused on väga sarnased sama perioodi inimluudes kindlaks tehtud isotoopkoostise muutustega. Sestap võib järeldada, et nii ühed kui ka teised võisid tuleneda pigem mingist keskkonnamuutusest kui toidusedeli erinevustest. Pole ka võimatu, et just nimelt need keskkonnamuutused aitasid nüüdisaegsel inimesel neandertallastest üle olla. Pealegi on üks teine hiljuti avaldatud uurimus kinnitanud, et neandertallaste oskused olid palju suuremad ja toidukaart mitmekesisem, kui varem arvatud. Seepärast tuleb tõdeda, et neandertallaste kadumise asjaolud on ebaselged ning küllap hoopis keerulisemad, kui seni arvatud.

AlphaGalileo/Uudistaja

 

 
Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/