Uudistaja 26.06.2013

 Uudistaja

UUDISTAJA
26. juuni 2013

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 



Suvine Eesti Loodus tutvustab kodumaa loodust
Äsja ilmunud juuni-juuli kaksiknumbri põhilugu käsitleb lindude nägemist. Linnusilm on inimese omaga küll põhimõtteliselt sarnane, ent suhteliselt suurem ja asetunud pea külgedele. Nii mõnestki muust erinevusest saab teada Tuul Sepa ja Lauri Saksa pikemast kirjutisest.
Suvisel ajal on aiapidajal tihti asja ka koduaeda. Vaatleme putukaid, kelle kohtamine koduaias peaks aiapidajale rõõmu valmistama, ning ka selliseid pisiloomi, kellest õunapuid kasvatav aednik sooviks kiiresti vabaneda. Putukatest on uues numbris rohkemgi juttu: saame tuttavaks suur-punajooksikuga, kellel on oma osa Charles Darwini biograafias.
Olulisel püügikalal kohal ei lähe meie veekogudes nii hästi, kui võiks. Kai Ginter ja Külli Kangur uurivad, kuidas saavad hakkama koha maimud. Suvel võib pealtnäha puhtaveelises järves ujuja naasta kaldale limasena. Selle põhjustaja tativetika üha laieneva leviku põhjusi käsitleb Aimar Rakko.
Kevadsuviseid artikleid on ajakirjas teisigi. Tõnu Ploompuu tutvustab Taebla ümbruse karstijärvi, mis kevadel meenutavad järvi ja suvel tavalisi heinamaid. Mait Sepp ja Triin Saue arutlevad kartulipaneku aja üle: ka statistika kinnitab põlist talumehetarkust, et kartul tuleb maha panna siis, kui palja tagumikuga maas kannatab istuda.
Pärandkultuuri artiklis saab teada muistse põlluharija ja karjakasvataja jäetud jälgedest nüüdismaastikus. Marju Kõivupuu meenutab lodjapuud rahvapärimuses. Tapio Vares viib lugeja Soome lubjakivikaljude ja tammikute piirkonda. Intervjuu on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega looduskaitse rahastamise tulevikust.
Kõrvuti pikemate artiklitega on numbris ka lühemaid, ent samuti väga olulisi kirjutisi. Näiteks saab selgust Otto von Kotzebue sünniaeg ja -koht, Hiiumaa lähedalt leitud laevavraki olemus ja Purtse hiiemäe muutunud välisilme.
Eesti Looduse tellijad said juuni-juulinumbriga tasuta kaasa Eesti ornitoloogiaühingu väljaande Tiirutaja. Mida see väljaanne endast kujutab, selgitab Eesti Looduses ajalehe toimetaja Riho Kinks.
Eesti Loodus
 


  


Aeg on metsanduse proovikivi
Ühe männiku või kuusiku loomulik eluiga ületab mitu korda inimese eluea. Kui inimene metsas toimetab, paistavad tema tegevuse tulemused tihti välja alles metsapõlvkonna elu jooksul, s.t. paljude aastakümnete pärast. Metsandusega tegelejad peavad olema pika meelega ja järjepidevad, et saada tulemusi, mida nad tõesti on taotlenud. Eesti Metsa suvenumbri avalugu vaatleb vääriselupaikade käekäiku riigi- ja erametsades ligi kümne aasta jooksul. Paljude asjaosaliste hinnanguid kokku võttes tuleb tunnistada, et vääriselupaikade saatus on olnud heitlik. Seadused on selle aja jooksul korduvalt muutunud ning sedamööda ka vääriselupaikade seisund. Seega pole metsas, eelkõige erametsas, saavutatud selles vallas algul loodetud tulemusi.
Järgmine pikem artikkel, mis kõneleb Toftani saetööstusest ja selle juhist Martin Arulast, puudutab muutusi metsanduses umbes sama pika aja jooksul metsatööstuse poole pealt. Juba aastakümnetepikkuses ajaskaalas käsitletakse metsandusprotsesse kolme metsateadlase artiklis, kus on juttu metsanduslikest katsealadest. Ilmneb, et mida kauem katseala püsib, seda väärtuslikumat informatsiooni see annab.
Ka värske metsarekreatsiooni-teemaline artikkel sisaldab unikaalset teavet seetõttu, et seal tehakse kokkuvõtteid pikema perioodi kohta. RMK puhkepaikades on nüüdseks rekreatsiooniuuringuid tehtud järjepidevalt alates 2002. aastast.
Igaühele huvitavat lugemist peaksid pakkuma Marko Kübarsepa hundiuurimus, Hardi Tulluse ülevaade trühvlikasvatusest Vahemere maade puupõldudel, intervjuu looduslembese kirjaniku Aino Pervikuga ja muudki kirjutised.
Eesti Mets
 
    

 LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID





Hendrik Relve (foto: Arto-Randel Servet / Wikimedia)
 
Hendrik Relve tutvustab Kukus Eesti Metsa
„Loodusajakirja” saateid Kuku raadios sisustab 27. juunil ja 4. juulil ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Hendrik Relve, kes räägib ajakirja suvenumbri tähtsamatest artiklitest. „Loodusajakirja” saade on eetris neljapäeviti kell 10.05 ja kordub sama päeva õhtul 21.30.

 


Juulikuu Uudistajad
paneme kokku 17. ja 31. kuupäevaks.

  

EESTI SÕNUMEID


 

 

 
Tuhale nõiakaev (foto: User:Avjoska / Wikimedia)
 
Keskkonnaministeerium sai Tuhala vaidluses lõpliku võidu
Riigikohus otsustas mitte võtta menetlusse aktsiaseltsi Riverito ja osaühingu Paekivitoodete Tehas kaebust, millega viimased soovisid vaidlustada keskkonnaministeeriumi otsust peatada kõik Tuhala nõiakaevu piirkonnas toimuvad kaevandamisloa menetlused.
Selle riigikohtu otsusega on vaidlus lõppenud ja jõusse jääb keskkonnaministeeriumi otsus peatada Nabala piirkonnas kaevandamislubade menetlemine.
Vaidlused paekivitoodete tehase ja Riverito ning keskkonnaministeeriumi vahel algasid 2011. aastal, kui ettevõtted soovisid avada Nabala piirkonna ja Tuhala nõiakaevu läheduses kaevandust. Kuna oli tehtud ettepanek luua samas paikkonnas kaitseala, peatas keskkonnaministeerium kõik kaevandamisega seotud toimingud seal piirkonnas.
Keskkonnaministeerium
 


  

 
Tänavuse Rat Race’i osavõtutasudega toetati Eesti lasterikaste perede liidu kaudu vaesusriskis elavate suurperede lapsi (foto:
JCI Estonia)
 
Ettevõtlike noorte koja projektid pälvisid rahvusvahelise tunnustuse
Monte Carlos peeti JCI Euroopa konverents, kus iga-aastasel auhinnatseremoonial tunnustati ka mullu Euroopas JCI liikmeskonda kuuluvate kodanikeühenduste silmapaistvamaid projekte ja parimaid liikmeid.
Enim auhindu saanud riigid olid Eesti, Soome ja Türgi. Kokku jagati auhindu 15 kategoorias, millest Eesti ettevõtlike noorte koja (JCI Estonia) projektid kuulutati parimaks neljas. Telelavastus „Prügihunt ja Superjänes” ning laste keskkonnaharidusportaal www.hoia.ee tunnistati parimaks riiklikuks projektiks; Naksitrallide metsakool pälvis nii parima kohaliku kogukonna arendamise projekti kui ka parima kohaliku projekti tiitli ning heategevusjooks Rat Race võitis ettevõtete sotsiaalse vastutustunde projektide seas. Meenutame, et ettevõtlike noorte koda on oma keskkonnaettevõtmistega pälvinud mitu autasu ka Eesti keskkonnateo võistlusel.
JCI on kuni 40-aastastele aktiivsetele inimestele mõeldud rahvusvaheline võrgustik, mis arendab rahvusvahelist koostööd ning pakub oma liikmetele keskkonda, arendamaks juhtimisoskusi, sotsiaalset vastutustunnet ja ettevõtlikkust. JCI tegutseb üle 100 riigis ning ühendab kuni 200 000 keskmiselt 30-aastast eri eluvaldkondades tegutsevat ettevõtjat, juhti või spetsialisti. JCI on ÜRO ametlik koostööpartner ning tal on õigus kasutada ÜRO rahvusvahelist logo.
Eesti ettevõtlike noorte koda / Uudistaja
 


  

 
Osavate ahjumeistrite töö on tulevikuski hinnas
 
Keskkonnaministeerium: ahjukütmist ei keelata
Pärast juuni alguses Brüsselis toimunud rohelist nädalat hakkas Eesti meedias levima jutt, et edaspidi keelatakse kütta ahje. Keskkonnaministeerium üllitas seetõttu 14. juunil järgneva kommentaari: „Euroopa Komisjonis on õhukvaliteedi teema praegu päevakorral ning nad soovivad aasta teises pooles välja tulla ettepanekutega õhusaaste vähendamiseks.
Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati /…/ võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.
Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.
Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.
Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.”
Keskkonnaministeerium / Uudistaja
 


  

 
Mullu valminud Lennusadama angaarid võidavad aina mitmesuguseid auhindu

Lennusadama angaarid said Euroopa Liidu kõrgeima muinsuskaitseauhinna
16. juunil Ateenas Europa Nostra auhinnatseremoonial pälvis Lennusadam Euroopa Liidu ja Europa Nostra kultuuripärandi peaauhinna ehk grand prix.

Neljast auhinnakategooriast tuli Lennusadam võitjaks kõige tihedama konkurentsiga kategoorias: kultuuripärandi objektide konserveerimine. Lennusadam edestas näiteks Ateena Akropoli väravaehitise taastamist ja arhitekt Bruno Tauti kodumaja restaureerimist Berliinis.

Rahvusvahelise žürii hinnangul on 1912. aastal ehitatud raudbetoonist Lennusadama angaarid Euroopa ühed silmapaistvamad lennunduse mälestusmärgid. Need on arvatavasti ka ühed esimesed nii ulatuslikud raudbetoonkestaga rajatised maailmas. Briti arhitektuuriajakiri The Builder on võrrelnud neid Hagia Sophia pühakojaga Istanbulis.
Europa Nostra on muinsuskaitseorganisatsioonide ühendus, mis väärtustab Euroopa kultuuripärandit ja väärtustab auhinnaga selle parimaid hoitud, kaitstud ja taastatud näiteid. Auhinnakategooriaid on neli, peale konserveerimise tunnustatakse ka kultuuripärandi uuringuid, eraisikuid ja organisatsioone, kellel on suuri teeneid kultuuripärandi hoidjana, ning haridust, koolitust ja teadlikkuse parandamist.
Võitjatele anti aumärgis või väike skulptuur, kõik seitse peaauhinna võitjat said 10 000 euro suuruse preemia.
Kultuuriministeerium / EC esindus Eestis
 


  

 
Biomeedikum, TÜ arstiteaduskonna õppehoone
 
Tartu ülikool troonib viiendat aastat ülikoolide mainepingerea tipus
TNS Emori ülikoolide maineuuring kinnitas, et Eesti mainekaim ülikool on endiselt Tartu ülikool, mida eelistas kokku 81% vastanutest.
2013. aasta maineuuring keskendus Eestis tegutsevate ülikoolide spontaansele tuntusele. Enamikus sotsiaaldemograafilistes rühmades on TÜ maine üha paranenud, keskmiselt kõrgemalt on TÜ mainet hinnanud aga 15–24-aastased noored.
Tartu ülikooli maine alustaladeks peetakse uuringu põhjal hariduse kõrget taset, lõpudiplomi väärtust tööturul ning ülikooli usaldusväärsust (pakutav haridus vastab ootustele). Esile toodi ka TÜ uuenduslikkust ja ajakohasust, kuna luuakse uudseid lahendusi nii teadus-, õppe- kui ka loometöös.
Uuringu käigus tunti huvi ka Eesti õppevaldkondade üldise maine vastu elanikkonna hulgas. Viimasel kolmel aastal muutumatuna püsinud õppesuundade parima mainega esiviisikust on kõik esindatud Tartu ülikoolis: arvutiteadused, tervishoid/arstiteadus, tehnikaalad, õigusteadus ning ärindus/majandus.

Uuring tehti 15–74-aastaste elanike seas selle aasta 24. aprillist 15. maini. Uuringus osales 953 inimest ja see korraldati viiendat aastat järjest.


 


 

 

Kollased aknad on kohal
20. juunil avati Tartus projekt „Elu kahe maailma piiril”, mille raames on Lõuna-Eestisse paigutatud National Geographicu kollased aknad.
Projekti rahvusvahelise partnerina on kaasatud Holland, kus tuleval suvel hakkavad kollased aknad juhtima külastajate tähelepanu UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud paikadele.
Koostööprojekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader’i tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Kollaste akende asukohad on Tartumaal Tartu Raekoja plats, Alatskivi loss, Saadjärv, Tõravere observatoorium ning Järvselja ürgmets; Valgamaal Valga linn, Barclay de Tolly mausoleum, Sangaste loss, Otepää kirik ja linnamägi ning Lüllemäe; Võrumaal Vastseliina piiskopilinnus, Rõuge ürgorg, Urvaste kirik ja Uhtjärv ning Obinitsa küla; Põlvamaal Räpina ajalooline süda, Podmotsa küla, Süvahavva, Eesti maanteemuuseum ning Valgesoo raba; Jõgevamaal Peipsi järve rand Mustvees. Viljandimaal kohta täpsustatakse.
Vt lähemalt www.tas.ee/kogukonnad-uhendavad-joud-louna-eesti-tutvustamiseks/.
Uudistaja kommentaar samal teemal ilmus http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-18-01-2013/.
Tartumaa arendusselts / Uudistaja
 


  

 

Suvi kohal, pärnad õites
21. juunil kell 8.04 algas astronoomiline suvi. Päev varem olid tänase Uudistaja toimetaja kodutänavas Tartus pärnaõied valdavalt puhkenud.

  

TASUB OSALEDA


 


Eesti esimene orhideefestival
Kuni selle nädala lõpuni kestab Vilsandi rahvuspargis Saaremaal Eesti esimene orhideefestival „Märka lille!”.
Orhidee on Saaremaa loodusturismi tähtis sümbol: maist augustini õitsevad ning pakuvad avastamisrõõmu 33 looduslikku orhideeliiki. Orhideefestivali korraldajad kutsuvad huvilisi teemapäevadel avastama Vilsandi rahvusparki ja Saaremaa looduspuhkuse võimalusi laiemalt. Koostöös ettevõtjate võrgustikuga pakutakse võimalusi uudistada orhideesid ja Vilsandi saart, osaleda merereisidel, matkadel, töötubades ja kontsertidel.
Eile avati Loonal orhideefotode näitus, esitleti Tarmo Pikneri raamatut „Eesti orhideed” ning Eesti orhideesid tutvustavat postkaardisarja, mis on üllitatud festivali tarbeks.
Vt lähemalt www.puhkaeestis.ee/et/i-orhideefestival-marka-lille.
 


  

 
Augustis on taas linnuralli Estonian Open
Estbirding ja Viron Lintuseura kutsuvad kõiki vanu ja uusi võistkondi linnurallile „Estonian Open 2013”.
See toimub 17. augustil kell 3–17 Jõgeva ja Tartu maakonnas. Ralli reeglid leiab võrgupaigast www.estbirding.ee/est-open/. Ralli kokkuvõtted tehakse Jõgevamaal Luua metsanduskooli ruumides sama päeva õhtul kell 18.
Osavõtumaks, mis sisaldab õhtu- ja hommikusööki, majutust ja ruumide renti on 30, öömajata 12 eurot. Osalejatel tuleb registreeruda hiljemalt 10. augustil aadressil mariliis.martson@gmail.com või telefonil +372 52 63272 (Mariliis Märtson). Võistkond arvestatakse registreerunuks alles pärast osavõtumaksu tasumist.
 


  

 
Jaan Eilart 2004. aasta juunis Alatskivi looduskeskuses
 
Eilarti jaanipäev
Tartus Baeri majas (Veski 4) on avatud näitus „Eilarti Jaanipäev”. Sellega meenutatakse looduskaitsjat Jaan Eilartit, kelle sünnist möödus jaanipäeval 80 aastat.
Välja on pandud Eilarti raamatuid, käsikirju ja artikleid, fotosid Eesti looduskaitse seltsi ning teiste ühenduste ja komisjonide mitmepalgelisest tööst, kultuuritähiste jäädvustamisest jne. Selle killukese Eilarti suurest kultuuripärandist on seadnud vaatamiseks Silvi Eilart, Taaja Liibusk ja Vaike Hang.
Lähem teave telefonil 742 1288.
 

 

MAAILMAST


  


Tähtsad linnu- ja elurikkuse alad (allikas: BirdLife)
 
Linnud näitavad maailma ohte ja võimalusi
Läinud nädalal Kanadas Ottawas peetud maailma suurima looduskaitseorganisatsioonide võrgustiku BirdLife maailmakongressil esitleti raportit „State of the world’s birds: indicators for our changing world” („Maailma lindude seisund: meie muutuva maailma indikaatorid”). Dokumendi põhisõnum kinnitab, et lindude allakäik kogu maailmas annab tunnistust maakera keskkonna kiirest halvenemisest, mis mõjutab kõiki elusolendeid, inimene kaasa arvatud. Samas annab raport teada, et olukorda saab parandada suhteliselt väikeste kulutustega.
Paljud linnuliigid on jõudnud huku servale, paljude teiste arvukus kahaneb väga kiiresti. Kaks põhilist allakäigu põhjust on elupaikade häving ja halvenemine, suurel määral põllumajanduse tõttu, ning invasiivsed võõrliigid. Lindude seisund peegeldab kontsentreeritud kujul kogu looduse seisundit.
BirdLife on välja valinud kõige olulisemad loodusalad, mida nimetatakse tähtsateks linnu- ja elurikkuse aladeks, ingliskeelse lühendiga IBA. Kokku on neid koos hiljuti lisandunud mereliste IBA-dega üle 12 000. Paraku vaid 28% neist hõlmavad looduskaitsealad. Et kõik IBA
-d saaksid vajaliku tõhususega majandatud ja kaitstud, oleks vaja 57,8 miljardit dollarit aastas. Kui lisada raha, mida vajatakse selleks, et parandada ohustatud liikide seisundit, on üldine rahavajadus 80 miljardit. Summa võib tunduda hiiglaslik, aga võrreldes valitsuste eelarvetega pole see midagi erilist. Pealegi kinnitab BirdLife’i teadus-, teabe- ja poliitikadirektor Leon Bennun, et seda summat ei maksa vaadata kui arve tasumist, vaid kui investeeringut: looduskaitse toob majanduskasu teenuste ja hüvedena, olgu neiks siis kliimamuutuste leevendus või viljade tolmeldamine.
Raport toob esile positiivseid näiteid: mõnigi liik on suudetud tõhusaid meetmeid rakendades hukuohu servalt päästa, taastatud on terve hulk elupaiku. Bennuni sõnul on nende tööde tulemus rikkam ja tervem maailm, milles säilib mitmekesisus ja ilu.
BirdLife/Uudistaja
 


  

 
Energiasalvesti põhimõtteline skeem (illustration: Knut Gangåssæter/Doghouse/AlphaGalileo)
 
Elekter salvestatakse merepõhja
Merepõhjas asuv hüdroelektrijaam võib näida ulmeromaanist pärit fantaasiana, aga just sellist mõtet on asutud ellu viima Skandinaavia suurima sõltumatu uurimisorganisatsiooni SINTEF eestvõttel.
Idee autor, saksa leidur Rainer Schramm selgitab ideed lihtsa võrdlusega: „Kui avada sukeldunud allveelaeva luuk, voolab vesi sinna tohutu jõuga sisse. Just sama energiat kasutame ka meie.”
Generaatori paneb voolu tootma merepõhja 400–800 meetri sügavusse paigutatud mahutis olev turbiin, mis hakkab pöörlema, kui mahuti klapp avatakse. Mahuteid võib olla mitu. Või teisisõnu: veemahutite arv määrab, kui pikalt saab elektrit genereerida, kuni mahutid on täis. Seejärel on vaja mahutid tühjaks pumbata; selleks kasutatakse turbiini nüüd pumbana. Mõistagi on toodetav energia mõnevõrra väiksem kui see, mis kulub mahuti tühjendamiseks. Aga Schrammi arvates peaks olema saavutatav 80-protsendine kasutegur.
Olulise eelisena märgitakse võimalust koostada täpselt vajaliku suutlikkusega jaam, valides sobiva suurusega turbiin ja piisav hulk mahuteid. Normaalsuurusega seade peaks töötama 7–8 tundi 300-megavatise võimsusega; sellest piisab üle 200 000 keskmise majapidamise varustamiseks vooluga.
Salvesti võiks töötada ühendatult tuulefarmiga. Tugeva tuulega saab liiaga toodetud elektri jõul mahutid tühjaks pumbata, nõrga tuule perioodil toodab voolu veealune generaator. Võimalik on rakendada ka päikeseenergiat: päikesepaistelisel päeval pumbatakse vesi mahutitest välja, et oleks võimalik öösiti allveejaamast voolu saada.
Oluline on muidugi ka jaama sügavus: mida suurem see on, seda vägevam on rõhkude erinevus pinna ja põhja vahel ning ühe mahuti abil saab rohkem voolu. Just see on põhjus, miks Rainer Schramm ei hakanud oma ideid teostama madala merega Saksamaal, vaid tuli Norrasse. Aga kohti, kus meri kalda lähedal sügavaks läheb, on maailmas rohkesti.
Suurim lahendamist vajav probleem on luua materjal, millest valmistatud mahutid pikka aega tohutule survele vastu peavad.
SINTEF/AlphaGalileo

 

 

AEDU TALLINNA LILLEFESTIVALILT



Alates 24. maist on Tallinnas Tornide väljakul vaadata viienda rahvusvahelise lillefestivali aiad, sel aastal teemadel „Aed kui kunstiteos” ja „Tervendav aed”. Festival kestab kuni 24. augustini. Uudistaja käis aiakunstnike töid vaatamas 19. ja 22. juunil.
 

Odessalaste „Mere sümfoonia”
 

Kiievi aiameistrite „Uus tase”
 

Aktsiaselts Schetelig: „Taimehullu linnaaed”
 

Keskkonnahoolduse OÜ: „Sõlmes on köitmise ja vabastamise vägi”
 

Budapesti aednike „Vaimu voog”

Kõigist lillefestivali aedadest võite pilte vaadata blogipostitusest

toomasjuriado.blogspot.com/2013/06/lillefestival-2013-aiad-tais-tervist-ja.html
.
 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2