Uudistaja 27.01.2016

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

27. jaanuar  2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Jaanuarikuu Horisont juubeldab

 Värske Horisont on väga eriline. Tavatult valge kaanevärviga ajakiri kuulutab Horisondi 50. aastakäigu algust. Väärika juubeli hõngu on tunda ka kaante vahel, kus on keskendutud teemadele, mis olid ka 50 aastat tagasi teadlaste tähelepanu tulipunktis.

Pikemate kirjutiste autorid on seekord juhtumisi eranditult Eesti noored teadlased, kelle on õpingud välismaale viinud. Hollandi vanima ülikooli Leideni ülikooli järeldoktorant Mihkel Kama annab Horisondi identiteedile üdini omases astronoomia valdkonnas ülevaate selle ala viimase poolsajandi põrutavamatest avastustest ja tulevikuvõimalustest. Inglismaa Cambridge’i ülikooli doktorant Jürgen Jänes käsitleb 1967. aasta jaanuaris ilmunud esimese Horisondi kaaneteemat ehk arenguid geneetika vallas. USA California tehnoloogiainstituudi järeldoktorant Allan-Hermann Pool kirjeldab omakorda ambitsioonikaid uurimisprojekte, mille siht on pisiasjadeni lahti muukida inimaju olemuse mõistatus.

Ulvar Käärt on intervjueerinud rakubioloog Toomas Neumanit. Meest, kes on endale nime teinud, otsides vastust küsimustele, kuidas diagnoosida vähki seniolematul viisil ehk vereanalüüsi abil ning mil moel saaks inimest ravida tema enese rakkudega.

Juubeli lainel olles uurime oma silmapaistvatelt autoritelt, mida põrutavat on nende uurimisvallas Horisondi eluea jooksul juhtunud ning mida on tulevikus oodata.

Jätkub „Kosmoseroonika“, „Sõnaloos“ otsib Udo Uibo sõna „horisont“ päritolu, rubriigis „Eesti asi“ kirjeldab Karoliine Korol muuseumi superstaaride nõudmisi esinemise kohta. „Arhiivi aare“ piilub Tallinna linnaarhiivi, täpsemalt kunagise müntmeistri astroloogilise abimehe kaante vahele, Roland Matt näitab lähivaates võilillestruktuuri meenutavat mikroskoopilist optilise fiibrikimbu otsa. Nuputamiseks on rubriigid „Täida ringid arvudega“ ja „Arva ära!“.

Põneva ülevaate meie arheoloogide aktuaalsetest teemadest pakub värske Horisondiga kokku kiletatud Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus – Tartu ülikooli ajaloo- ja arheoloogiainstituudi väljaanne, mille Horisondi tellijad ja poest ostjad saavad tasuta.

Horisont

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Toomas Tiivel (foto: Loodusajakirja arhiiv)

 

50-aastane Horisont Kuku raadios

Vikerraadio eelmise nädala saates „Vasar“ räägiti kultuuri- ja aimeajakirjandusest, esmajoones ajakirjast Horisont, millel algas 50. ilmumisaasta. Saatejuhtide Mihkel Kunnuse ja Peeter Helme seltsis oli stuudios bioloog, Horisondi kauaaegne kaastöötaja Toomas Tiivel. Saadet saab järelkuulata Vikerraadio kodulehel http://vikerraadio.err.ee/l/vasar.

 


 

Vaateplatvorm Pärnu rannaniidul (foto: keskkonnaamet)

 

Kukus jätkub jutt linnalehmadest

Kuku raadio iganädalases saates  „Loodusajakiri“  (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) jätkub sel neljapäeval jutt keskkonnaameti linnalehmade projekti koordinaatori Bert Holmiga. Seekord tuleb juttu esmajoones sellest, kui palju on neli aastat kestnud karjatamine aidanud taastada niitude elurikkust, mil moel tegeldakse seal loodusharidusega ning mis saab rannaniitudest pärast projekti lõppu. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

TÜ loodusmuuseumi Oskarite gala juhtide, muuseumi direktori Urmas Kõljala ja kommunikatsioonijuhi Eva-Liisa Orula selja taga on Oskarid. Pange tähele akent nende kohal! Tseremoonia jooksul tekivad sellesse kriginal aina uued praod, umbes poole tunni pärast klaas puruneb ja aknale ilmuvad muuseumi eksponaatide uudishimulikud näod (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu ülikooli loodusmuuseum tegi uksed pidulikult lahti

15. jaanuaril avas Tartu ülikool pika ja põhjaliku noorenduskuuri läbi teinud loodusmuuseumi Vanemuise tänava saja aasta vanuses õppehoones.

Vaimukas ja lõbus üritus oli korraldatud kui Oskarite gala, kusjuures loodusmuuseumile omaselt ei jagatud mitte kuldmehikesi, vaid potte osaühingus Seenehunt kultiveeritud läik- ehk lakkvaabikutega. Üksteise järel käisid oma Oskareid vastu võtmas TÜ rektor Volli Kalm, ministrid Marko Pomerants ja Jürgen Ligi, Tartu linnapea Urmas Klaas, endised rektorid Jaak Aaviksoo ja Alar Karis, raha vahendanud KIKi, ümberehitusprojekti teinud KOKO Arhitektide ning ekspositsioonile näo andnud aktsiaseltside Tartu Ehitus ja Mipla esindajad. Aitäh öeldi kõigile saalisviibijatele, kes on ekspositsioonile oma aega ja hinge pühendanud. Tseremoonia meeldejäävaim hetk saabus siis, kui ringauditooriumitäis rahvast tänas püsti seistes „nakatava energia ja kustumatu entusiasmi eest“ Ivar Puurat, loodusteaduste tutvustajat ja propageerijat, kes oli loodusmuuseumi renoveerimise algataja, ent lahkus meie seast ülekohtuselt vara.

Kahel esimesel tööpäeval, 16. ja 17. jaanuaril, olid muuseumi uksed lahti lausa kaksteist tundi, 10–22, ja neist astus sisse 1034 huvilist, teiste seas koguni üks perekond Indiast.

Uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia; eksponaate on üle kuue tuhande. Mõnigi eksponaat on varasemast tuttav, ent üldine kujundus on suuresti muutunud; endiste kõrgete ruumide asemel on nüüd kaks korrust. Muidugi näeb rohkesti ka selliseid eksponaate, mida muuseumis ei ole varem olnud.

Uuendustööd läksid maksma üle kahe miljoni euro: KIK vahendas Euroopa regionaalarengu fondist projektile 1,87 miljonit eurot, ülikooli omaosalus oli 298 000 eurot.

Galaga samal päeval, 15. jaanuaril, oli TÜ loodusmuuseumi avamisele pühendatud konverents „Loodus ruumis. Keskkonnahariduse uued võimalused näitusesaalis ja veebis“, mille salvestust saab vaadata võrgupaigast http://www.uttv.ee/naita?id=23311.

Täpsema külastusinfo leiate TÜ loodusmuuseumi kodulehelt natmuseum.ut.ee.

Uudistaja

 


 

Energiamärgise näidis (allikas: keskkonnaministeerium)

 

Uut autot ostes jälgi energiamärgist!

Keskkonnaministeerium tuletab 15. jaanuari pressiteates meelde, et juba 2005. aastast saadik on olnud kohustuslik teavitada tarbijat sõiduauto kütusekulust ja süsinikdioksiidi (CO2) heitest, kuid tänavu 1. jaanuarist peab ka Eestis igal uuena müüdava auto näidisel olema energiamärgis.

Automüüjatel tuleb energiamärgist iga aasta 1. aprilliks uuendada. Märgisele kantav info luuakse maanteeameti liiklusregistri andmete põhjal ja selle leiab maanteeameti kodulehelt. Pruugitud autode müüjatele on energiamärgise kasutus vabatahtlik.

Sõiduautod on klassidesse jagatud absoluutse CO2 heite põhjal: väikese heitkogusega auto kuulub olenemata auto tüübist A-klassi ja suure heitkogusega auto G-klassi. Energiaklassid on määratud, arvestades eri huvirühmade arvamusi, teiste riikide kogemusi, Eesti autoparki ja selle ajaloolist CO2 heite muutust ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse kohast uute sõiduautode keskmist CO2 heitkoguse taset.

2014. aastal oli EL keskmise uue sõiduauto süsihappegaasi heitkogus 123 g kilomeetri kohta, Eestis oli samal aastal keskmine sõiduauto CO2 heide 140 g kilomeetri kohta. Põhjus on mõistagi see, et Eesti autode keskmine vanus on 14 aastat, aga Euroopa Liidus alla kümne aasta.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse järgi ei tohi 2015. aastast alates esmaregistreeritud autode keskmine CO2 heitkogus olla üle 130 g/km. See vastab kütusekulule ligikaudu 5,6 liitrit saja kilomeetri kohta bensiinimootori ning 4,9 liitrit saja kilomeetri kohta diiselmootori korral.

2021. aastaks tuleb uute sõiduautode keskmist CO2 heidet vähendada koguni 95 grammini kilomeetri kohta, mis vastab kütusekulule ligikaudu 4,1 liitrit saja kilomeetri kohta bensiinimootori ja 3,6 liitrit saja kilomeetri kohta diiselmootori korral. Prognoosi järgi peaks kõnealune heide Euroopa Liidus vähenema vastavalt 18 ja 40 protsenti võrreldes aastaga 2007.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Tartu ülikooli peahoone (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu ülikool liidab vilistlased interaktiivses veebikeskkonnas

Tartu ülikoolil on Eesti suurim arv vilistlasi: hinnanguliselt 70 000 inimest. Et tihendada vilistlaste kogukonda, siduda neid rohkem ülikooliga, arendada omavahelist suhtlust ja erialast koostööd, avas TÜ nii Eestis kui ka Euroopas uudse vilistlasvõrgustiku www.utalumni.ee, milletaolist kasutab näiteks ka Oxfordi ülikool.

„Väga suur hulk Tartu ülikooli vilistlasi on oma erialases tegevuses, ettevõtluses või ühiskondlikus aktiivsuses silmapaistvad arvamusliidrid, kes peavad Tartu ülikoolis õppimist oma professionaalse elu kujunemise loos üheks oluliseks etapiks,“ ütles TÜ turunduse peaspetsialist Teele Arak.

TÜ soov on, et vilistlane ei sulgeks pärast lõpetamist ülikooliust, vaid jätkaks igapäevast või erialast suhtlemist oma kursuse- ja ülikoolikaaslastega ning tunneks, et ta on vilistlasena ülikooli väga oodatud, olgu siis mentori, praktikapakkuja või näiteks loengupidajana. Araku sõnul ongi üks portaali suurimaid väärtusi võimalus kaasata vilistlasi, sest ülikool jõuab portaali kaudu just nende inimesteni, kes on nõus ülikooli tegemistesse panustama.

Veebipõhine keskkond võimaldab liitujatel muu hulgas postitada ise sündmusi ja saata sihtrühmale kutseid, kuulutada välja töö- ja praktikapakkumisi ning üles otsida vanad kursusekaaslased. Vilistlasvõrgustikuga saavad liituda kõik Tartu ülikooli lõpetajad ja viimase aasta magistriõppe üliõpilased.

Tutvu ja liitu TÜ vilistlasvõrgustikuga aadressil www.utalumni.ee.

TÜ/Uudistaja

 


 

Üks Tavo Romanni auhinnatöödest, üldkategooria teise auhinna ja Eesti Looduse eriauhinna võitnud foto jaanimardikatest

 

Horisondi eripreemia saanud Roland Mati fotol on kiudoptilise kimbu ots

 

Aasta teadusfotograaf on Tavo Romann

Läinud reedel, 22. jaanuaril, kuulutati Tartu tähetornis välja Vikipeedia 2015. aasta teadusfotode võistluse tulemused. Aasta teadusfotograafiks nimetati TÜ rakenduselektrokeemia õppetooli teadur Tavo Romann, kelle fotod pälvisid mitu auhinda või jõudsid oma kategoorias finaali.

Alajaotuses „Inimesed teaduses“ sai võidu Johanna Adojaan, kelle fotol töötab ornitoloog Kalev Rattiste Kakrarahu kalakajakakoloonias, teise preemia said Martin Mark ja Lennart Lennuk. Mikroskoobipiltidest tunnistati parimaks Tavo Romanni „EMImBF4 ioonse vedeliku lagunemine kõrge pinge all“, teise auhinna pälvisid Rando Tuvikene ja Maxim Bilovitskiy. Pildiseeriate kategoorias sai võidu Martin Mark oma ööfotodega. Üldkategooria esikoht läks Kaspar Kallipile, kelle fotol on röntgenkristallograaf, teise auhinna said Tavo Romann ja Anna-Helena Purre. Teiste meediafailide võidutöö oli Maxim Bilovitskiy video „YBCO ülijuhi omadused“, kaks teist preemiat sai Heiti Paves.

Välja anti ka neli eriauhinda: Akadeemia tunnustuse pälvinud Johanna Adojaani ja Roland Matile Horisondi auhinna toonud fotosid on eespool juba mainitud; Tavo Romanni sai Eesti Looduse eriauhinna jaanimardika foto eest ja ajakirja Imeline Teadus eriauhinna foto eest, millel on kodustest vahenditest valmistatud superkondensaator, ning Erik Kulu võitis tudengisatelliidilt EstCube-1 tehtud pildiga Eestist Regio eripreemia. TÜ muuseumi eriauhind jäi välja andmata.

Võidutöid näeb võrgupaigas https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2015/Parimad.

et.wikipeedia.org/Uudistaja

 


 

 

60 vedukitäit riideid läheb taaskasutusse

Humana kogus 2015. aastal 900 709 kilogrammi ehk 60 vedukitäit riideannetusi, 70% rohkem kui 2014. aastal. Suurem osa sellest, üle 420 tonni, koguti Tallinna jäätmekeskuse kogumiskonteinerite kaudu, mida tühjendab ja mille sisu käitleb Humana. Humana poodides koguti üle 230 tonni, ligikaudu sama palju annetasid teised organisatsioonid ja ettevõtted.

Mullu Humana sortimiskeskuses sorditud 10 000 tonnist hõlmab Eestis kogutu juba arvestatava hulga: 9%. Siiski ei ole see veel Eesti kogumise lagi, sest hinnanguliselt viskab iga inimene aastas ära kümmekond kilo vanu riideid, jalatseid ja tekstiilijääke. Kuna Eestis tekstiilijäätmeid ei põletata, tuleb rõivakogumist pidevalt edendada, et riideid prügilatesse ei ladestataks. 2015. aastal ennetati sel moel 900 tonni tekstiili ladestus.

Humana kauplustes müüdi 2015. aastal ligi kolm miljonit eset, ülejäänud sorditud kaup valdavalt eksporditi. Esemed, mida ei sobi kanda ei Eestis ega mujal, jõuavad Humana sortimiskeskusest töötlustehastesse. Seega on kõik annetatud esemed leidnud endale uue elu.

Humana Eesti / Uudistaja

 


 

  

Eesti markide „missid“ möödunud aastal: Sándor Sterni saarmamark ning Vladimir Taigeri esmasümbrik (allikas: pood.post.ee)

 

Loodusmargid on endiselt kogujate lemmikud

Hiidlased isa ja poeg Elmo ja Rain Viigipuu on margihuviliste arvutilistis aastast-aastasse korraldanud Eesti postmarkide „iludusvõistlust“. Enamasti on edetabeli tippu jõudnud loodusele pühendatud väljaanded, erand polnud ka 2015. aasta.

Markide hulgas said need lausa kolmikvõidu: võitis Sándor Sterni saarmamark sarjast „Eesti fauna“, teise koha sai Vladimir Taigeri mark aasta linnu herilaseviuga ning kolmanda koha Indrek Ilvese plokk „Läänemere looduskeskkonna kaitse“. Meenutame, et selle Indrek Ilvese postiminiatuuri on aasta kaunimaks valinud ka markide väljaandja Eesti Post. Margikogujad andsid neljanda koha teadusteemalisele postimaksevahendile, Jaan Saare kavandatud margile „Tartu Ülikooli Ilmade Observatoorium 150“.

Kogu edetabelit näeb võrgupaigast http://www.filateelia.ee/hindamine/2015/index.php?leht=margid.

Eritemplite, esimese päeva ümbrike ja tervikasjade seas korvas mitu korda varemgi esikoha saanud Vladimir Taiger selle, mis markide seas saavutamata jäi: aasta linnu esmasümbriku ja -templi ülekaal teiseks jäänud vanade mänguasjadega Euroopa-markide (kunstnik Riho Luuse) ja „Leiutajateküla Lotte“ margivihiku (Indrek Ilves ja Heiki Ernits) ees on tähelepanuväärselt suur.

Vt http://www.filateelia.ee/hindamine/2015/index.php?leht=templid.

Uudistaja

 


 

Foto: www.eoy.ee/rasvatihane

 

Rasvatihase aasta veebileht aina täieneb

Aasta linnu lehele www.eoy.ee/rasvatihane on jõudsalt lisandunud uudislugusid, näiteks „Sitsikleidi-territooriumihüüuga kehtestab rasvatihane omanikuõigusi juba jaanuaris“, „Pool sajandit rasvatihaseuuringuid Eestis. Milline ökolõks varitseb rasvatihast lehtmetsas? “, „Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta“ jt.

Teadusuudiste rubriiki, mida toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, lisandus viimati kirjutis „Rasvatihaste käitumine sotsiaalvõrgustikus“.

Veebilehelt pääseb vaatama otsepilti Otepääl asuvast lindude toidumajast, mida edastatakse koostöös Looduskalendri ja Loodusemehega. Teada saab ka kavandatud üritustest. Näiteks algab veebruaris rasvatihase aasta kümnevooruline linnumääramise võistlus. Iga kuu alguses ilmub aasta linnu veebilehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlusel tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi helisalvestistelt. Osalejatele ei ole kehtestatud vanusepiirangut, kuid arvestust peetakse kahe raskusastme järgi: algajad ja edasijõudnud.

EOÜ/Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Allikas: www.teletorn.ee

 

Tallinna teletornis saab kohtuda kosmoseteadlastega

Teletornis on kuni 31. märtsini näitus „Elus Universum“, mille raames korraldatakse teemaõhtute sari „Kohtumine kosmoseteadlasega“. Sisse pääseb näitusepiletiga, ent kuna kohtade arv on piiratud, tuleb see enne broneerida (kuupäev; nimi) aadressil teletorn@teletorn.ee.

Esimene üritus on juba möödas: 20. jaanuaril rääkis Laurits Leedjärv teemal „Kas kosmoloogia vajab elu?“. 3. veebruaril kell 18 peavad ettekande Elmo Tempel („Universumi tume pool“) ja Antti Tamm („Millest koosneb Universum?“), 17. veebruaril Mihkel Kama („Kosmoselaev Maa ja elukõlbulikud planeedid Universumis“) ning 16. märtsil Mart Noorma („Kui palju maksab pilet Marsile aastal 2050?“).

Vt teletorni veebilehelt http://www.teletorn.ee/ loenguid tutvustavaid videoid.



 

Roohabekas (foto: Karl Jakob Toplaan / www.keskkonnaamet.ee)

 

Märgalade päev Kuressaares

Teisipäeval, 2. veebruaril kell 17–20 kutsub keskkonnaamet Kuressaare kontori saali (Tallinna 22) tähistama rahvusvahelist märgalade päeva.

Näha saab Remek Meele loodusfilmi Alam-Pedja looduskaitsealast ning noorte looduskaitsjate ja -fotograafide Karl Jakob Toplaane ja Martin Vesbergi pilte ning kuulata Tõnu Talvi jutte mineviku ja oleviku rumalustest, konna- ja kureperspektiivist ning Eesti suurimast rikkusest. Üritus on kõigile huvilistele tasuta. Eelregistreerimine aadressil maris.sepp@keskkonnaamet.ee kestab kuni 1. veebruarini või seni, kuni kohad saavad täis.

 


 

Foto: Eesti loodusmuuseum

 

Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemia

Homsel, 28. jaanuari loodusõhtul räägib muuseumi zooloogiaosakonna juhataja Lennart Lennuk lugusid loodusmuuseumi kogumistöödest. Sisse pääseb muuseumipiletiga, mis 1. jaanuarist maksab viis eurot, sooduspilet õpilastele ja pensionäridele aga kolm eurot.

 


 

Allikas: www.eoy.ee

 

Talvine aialinnuvaatlus

toimub jaanuari viimasel nädalavahetusel, 29.–31. jaanuaril. See on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim harrastusteaduse algatus, millest on viimastel aastatel osa võtnud kuni 3500 inimest. Aialinnuvaatlusel osaleda on väga lihtne: jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel tuleb leida üks tund, minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Kogutud andmeid kasutatakse selleks, et jälgida talilindude arvukuse muutusi. See võimaldab vajaduse korral võtta ette samme, mis aitavad parandada lindude heaolu. Pealegi on see hea võimalus õppida tundma talviseid aialinde. Talvist aialinnuvaatlust on Eestis korraldatud alates 2010. aastast, üritus on pälvinud 2013. aasta keskkonnateo tiitli.

Loe täpsemalt http://www.eoy.ee/talv/.

 


 

Allikas: www.kalastusinfo.ee

 

Tartu loodusmaja kalastuslaagrid

on mõeldud 5.–9. klasside õpilastele ja neid juhendavad Lõuna-Eesti kalastajate klubi liikmed. Osalejal peab olema ilmastikukindel riietus ja isiklik püügivarustus. Kõigil päevadel ootab osalejaid soe lõunasöök. Laagrisse peab õpilase registreerima lapsevanem. Laagri osalustasu on seitse eurot päevas.

30. jaanuaril on laager Võrtsjärvel ja 13. veebruaril Saadjärvel, välja sõidetakse Vanemuise alumisest parklast. 20. veebruari laager on Tartus Anne kanalil.

Registreerida saab Tartu loodusmaja kodulehel www.tartuloodusmaja.ee/uudised/kalalaager16/.

 


 

Allikas: www.estbirding.ee

 

Klubi Estbirding rõngalugemise võistlusel

võivad kaasa lüüa kõik linnusõbrad, ka need, kes pole Estbirdingu liikmed. Võistluse eesmärk on tähtsustada rõngaste korrektset lugemist ning ka seda, et info edastataks Matsalu rõngastuskeskusele.

Võistluse tarvis on loodud blogi http://rongaleidja.blogspot.com.ee/. Seal saab tutvuda võistluse reeglitega, võistluse edenedes avaldatakse blogis ka jooksvad edetabelid ning põnevamad rõngalugemise lood. Võistluse reeglid leiab ka võrgupaigast www.estbirding.ee/files/r6ngaleidjareeglid.pdf.

 


 

Keskkonnauurimistööde konkursi

korraldab Tartu keskkonnahariduskeskus koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. Kaasa saavad lüüa kõik üldhariduskoolide 6.–12. klassi õpilased kas üksi või kahekesi. Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga, referaate ei hinnata.

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks aadressil www.etag.ee/konkursid/. Esimeses voorus hindab iga tööd kaks retsensenti, teises voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema kümme põhikooli ja kümme gümnaasiumi parema töö autorit. Konverentsist osa võtma on palutud kõik osalejad ja juhendajad.

Ühe kuni kahe parema töö autorid saadetakse Eestit esindama Türgis peetaval rahvusvaheliste keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO. Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.

Vt http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/.

 


 

Teravmokk-ninasarviku Murray topis (foto: Eesti loodusmuuseum)

 

Murray on sügiseni Tartusse

Tartu loodusmajas saab näha teravmokk-ninasarvik Murray topist. Murray sündis Keenias ja elas alates 1988. aastast Tallinna loomaaias. Ta elas 41-aasta vanuseks, olles üks vanemaid loomaaedades elanud ninasarvikuid maailmas. Tegu on Eesti loodusmuuseumi 2011. aastal valminud rändnäitusega, mis jääb Tartu loodusmajja oktoobri lõpuni.

Tartu loodusmaja on lahti esmaspäevast reedeni 9–18, täispilet maksab kolm, sooduspilet kaks eurot.

 


 

Looduseuurijate seltsi maja Tartus Struve 2 (foto: Toomas Jüriado)

 

Eesti looduseuurijate seltsi avatud loengul

28. jaanuaril kell 17.30 seltsi majas saab kuulata rahvastikuteadlase Mare Ainsaare ettekannet „Millal surevad inimesed välja?“. Juttu tuleb rahvastiku kasvust, seda soodustavatest ja piiravatest teguritest ning põhjustest, miks see pidu ükskord otsa saab.

 


 

Allikas: jaaaeg.ee/geopark

 

Loodusturismi toodete ja teenuste arendus

on Lõuna-Eestisse loodava geopargi eestvedajate korraldatava konverentsi teema. Konverents algab 4. veebruaril kell 9.30 Tartumaal Äksis jääajakeskuses, mis 2012. aastal valiti parimaks turismiobjektiks.

Konverentsi päevakava leiate geopargi kodulehelt http://jaaaeg.ee/geopark/wp-content/uploads/2016/01/Geopargi-konverents-04.02.2016.pdf. Kuna osalejate arv on piiratud, siis palume registreeruda hiljemalt 1. veebruariks aadressil http://goo.gl/forms/lqclYhDI8V. Osalustasu, mis sisaldab kohvi- ja lõunapausi maksumust, on kümme eurot.

 

 

  MAAILMAST


 

Taimestikuringid Põhja-Rootsi mägedes ülalpool metsapiiri tekivad külmumisest ja sulast tingitud pinnasekerke tõttu (foto: Marina Becher / Umeå ülikool)

 

Pinnase külmumine mõjutab Arktikas süsihappegaasi heidet

Umeå ülikooli doktorant Marina Becher leidis oma hiljuti kaitstud doktoriväitekirjas, et arktilise pinnase külmumise sagedus ja ulatus on väga tähtis süsihappegaasi vabanemist mõjutav tegur.

Arktika pinnasesse on aastatuhandete jooksul talletunud tohutu hulk orgaanilist ainet, sest see laguneb külma tõttu aeglaselt. Kuna ka Arktikas ilm aina soojeneb, teeb kiiremini lagunev orgaanika ja suurenev vabaneva kasvuhoonegaasi CO2 hulk muret. Becheri uurimus kinnitab ilmekalt, et tõusev temperatuur ei mõjuta sugugi ainult süsihappegaasi hulga muutusi, vaid olulised on ka pinnase külmumise muutused. Ta mõõtis CO2 eraldumist viieteistkümnes paigas Põhja-Rootsi Abisko mägises piirkonnas ja avastas, et kõikjal vabaneb pinnasest rohkem seda kasvuhoonegaasi, kui kohalik taimestik siduda jõuab. Siiani üldlevinud arvamus väitis täpselt vastupidist: arktiline muld seob rohkem süsihappegaasi, kui seda eritab.

Becheri väitel peitub erinevuse põhjus selle, kui karmile külmumisrežiimile on pinnas allutatud. See mõjutab nii ala taimestiku liigilist koosseisu kui ka seda, kui tõhusalt taim fotosünteesi käigus atmosfäärist süsinikdioksiidi seob. Pinnase külmakerked põhjustavad taime fotosünteesivõimele takistusi, kuna pinnase talvine liikumine võib lõhkuda nende juuri. Samuti mõjutab see orgaanilise aine liikumist mullas ning kui vana taimne materjal kerkib pinnale, eraldub CO2 sellest hõlpsamalt.

Becheri uuring viitab, et sadakond aastat tagasi lõppenud nn väikesel jääajal pinnasesse mattunud vana orgaaniline aines võib olla kerkinud viimastel kümnenditel mulla pealmisse kihti ja just selle lagunemisel tekkiv CO2 on lisandunud varasemast harjumuspärasele gaasikogusele. Üks selle väite kinnitusi on neil aladel tuntud fenomen: ülalpool metsapiiri mägialade pinnasele tekkinud ringid, kus kehva taimkattega maalappe ümbritseb hoopis tihedama taimestiku vöö. Becheri sõnul ei osanud ta enne doktoritöö juurde asumist neid ringe märgata, aga avastas nüüd vanadelt fotodelt, et on toona sageli just neisse kohtadesse püstitanud telgi, kuna maa on seal siledam. „Nüüd,“ kinnitab teadlane, „märkan neid laike seal kõikjal.“

Ilmselgelt on tegemist avastusega, mida tuleb edasistes CO2-prognoosides arvestada.

Umeå ülikool / Alphagalileo / Uudistaja

 


 

Ghana on kahe aastakümnega kaotanud 99–99% oma hallpapagoidest (foto: Reto Kuster / BirdLife)

 

Ghana hallpapagoi asurkond on jõudnud huku servale

Ghana ja Ühendkuningriigi teadlaste koostööna ajakirjas Ibis ilmunud teadustöö kinnitab, et ainuüksi viimase paarikümne aastaga on hallpapagoi (Psittacus erithacus) Ghana asurkond kaotanud 90–99% isendeist.

Ghana loodusfondi GWS ja teiste riigi linnukaitseühingute eestvõttel õnnestus 1991. aastal selle haruldase papagoiliigi müük keelustada, nii et aastail 1991–2012 viidi riigist ametlikult välja ainult 35 hallpapagoid. Ometi on arvukus ikka kahanenud, mis ilmselgelt viitab rohkele salakaubandusele. Peale linnumüügi on allakäigu põhjused suuresti vähenenud üldine metsade pindala, puidu rohke raie farmimaadel ja istanduste pealetung.

Hallpapagoi seisund ei ole kehv mitte ainult Ghanas, vaid kogu Lääne-Aafrikas, sestap tuleb selle liigiga kauplemine kõikjal keelata. Uuringu autorid arvavad ühtlasi, et hallpapagoi liigi staatus IUCN punases nimekirjas tuleks üle vaadata. Ehk rohkemgi kehtib see teise papagoi Psittacus timneh kohta, keda ühed peavad omaette liigiks, teise hallpapagoi alamliigiks. Kõigis riikides, kus hallpapagoi veel elab, on vaja koostada tema kaitsekavad.

BirdLife/Uudistaja

 

 LÕPUPILDID


 

 

Jaanuar on pärast pikka väga sooja sügist olnud üllatavalt korralik talvekuu. Külma on olnud rohkemgi, kui ehk tahaks.

Lumega, tõsi, on nii ja naa: ilmateenistuse 24. jaanuari lumekaardilt on näha, et Põhja-Eestis on valge kate päris paks, mõnel pool lõunas aga hoopis õhem

 

Läinud laupäeval, 23. jaanuaril, püsis veel päris karm pakane. Mõned sel päeval Tartus tehtud fotod. Varahommikul päris selgesse taevasse olid keskpäevaks tekkinud pilved – selge märk lähenevast ilmamuutusest

 

Vaikelu TÜ botaanikaaias

 

Mälestus jõuludest: suur kuusk on kadunud, kiigekuusik aga veel alles

 

Külmetavad tudengid

 

Sel nädalal läks siiski soojaks. Ööl vastu esmaspäeva tuli maha tubli lumelisa, …

… eile pööras aga lausa sulaks ja hakkas vihma sadama  (fotod: Toomas Jüriado)

Eile hommiku lumekaart oli selline, täna on arvud küllap palju väiksemad

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/