Uudistaja 27.04.2016

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

27. aprill  2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

    

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Eesti Looduse lugejamängu auhind: Timo Palo raamat

 

Eesti Looduse lugejamäng hakkab lõppema

18. aprilli „Osooni“ saates kõlas viimane ehk kaheksas küsimus. Sellele leiab vastuse ajakirja aprillinumbrist. Vastused tuleb saata hiljemalt 14. mail aadressil osoon@loodusajakiri.ee. Auhind on taas loodusteemaline raamat.

Vähemalt neljale küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja sel hooajal „Osooni“ saadetes kaasa löönud Timo Palo rännuraamat „Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt mandrile“. 18. aprilli „Osooni“ saab järelvaadata võrgupaigast http://etv.err.ee/v/8bdf7b4d-e213-4f51-9942-c47162545341.

 


 

Kanepi gümnaasiumi võistkond esitleb oma uurimust (foto: teaduslahing.emu.ee)

 

Eesti Looduse eriauhinna said Kanepi teaduslahinglased

15. aprillil peeti Eesti maaülikooli spordihoones tänavuse Teaduslahingu superfinaal. Võistlesid maakondlike ja Tallinna eelvooru võitjad, kokku niisiis 16 võistkonda. Esikoha sai Rapla Vesiroosi gümnaasiumi võistkond Red Giant, järgnesid Harjumaad esindanud Laagri kool ja parim Eesti pealinna võistkond Tallinna reaalkool. Eesti Loodus andis oma eriauhinna Kanepi gümnaasiumi võistkonnale parima vaatmiku eest: nende vahva uurimuse plakat paistis silma hea kujunduse, informatiivsuse ja pildirohkusega.

Võrgupaigast teaduslahing.emu.ee/teaduslahing/tulemused leiab nii superfinaali, eelvoorude kui ka eelmise aasta Teaduslahingu tulemused.

 


 

Eesti vanatehnikamuuseumi juhataja Rene Levoll

 

Kes või mis on Delaunay-Belleville

Iganeljapäevane Kuku raadio saade „Loodusajakiri“ tutvustab sel nädalal veel üht artiklit viimasest Horisondist. Eesti vanatehnikamuuseumi juhataja Rene Levoll räägib 20. sajandi alguse ühest kõige luksuslikumast ja prestiižsemast automargist Delaunay-Belleville, mille austajate hulka kuulus näiteks ka viimane Venemaa isevalitseja Nikolai II. Tsaari perekonnale kuulunud autod läksid pärast riigipööret esialgu Ajutise Valitsuse, hiljem bolševike kätte. Ja üks Delaunay-Belleville sattus lõpuks mingil moel koguni Eestisse.

Kahes järgmises saates tuleb juttu Eesti Looduse aprillinumbris ilmunud artiklitest. Mait Sepp pajatab, kuidas lindude ränne kajastab kliimamuutusi, Harri Valdmann räägib aga kährikkoerast ja arutleb, kas see Kagu-Aasiast pärit elukas, kes toodi Eestisse mitukümmend aastat tagasi, teeb siin ka kurja. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Saateid saab järelkuulata aadressil podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

 


 

Foto: www.elfond.ee/konnadteel

 

Konnamäärajaga Eesti Loodust saab osta e-poest

Taas on täies hoos konnaränne ja käivad konnatalgud, mille käigus aidatakse sigimisretkele siirdunud kahepaikseid üle maanteede (vt www.elfond.ee/konnadteel). Neile, kes tahavad meie konni paremini tunda, sobib abiliseks Eesti Looduse 2010. aasta aprillinumber, kus on põhjalik ülevaade Eestis elavatest kahepaiksetest. Ajakirjaga on kaasas heliplaat, mis aitab kõigi kohalike konnaliikide hääled selgeks õppida. CD saab hankida aadressil http://e-pood.horisont.ee/raamatute-tellimine/.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Ideelahenduse järgi tuleb IT-keskus selline (allikas: TÜ)

 

Selgunud on Tartu ülikooli IT-keskuse ideelahenduse võistluse tulemused

19. aprillil avati TÜ kohvikus ülikooli IT-keskuse premeeritud ideelahenduste autoriümbrikud. Võidutöö „Iconicum“ arhitektuurse lahenduse autorid on Illimar Truverk (kollektiivi juht), Joanna Kordemets, Kristjan Lind ja Sander Paljak büroost Arhitektid11 OÜ.

Autorite sõnul on „Iconicumi“ ideelahenduse eripära hea suhestumine Vabaduse sillaga ning kavandi valmimine meeskonnatööna, kus kõikide autorite parim ideestik koondati kokku üheks tervikuks.

Teise koha pälvinud töö „Tuum“ autorite kollektiivi juht on Urmas Mets. Ergutuspreemia saanud kavandi „Kernel“ autorite kollektiivi juht on Mihkel Tüür ning kavandi „Astmeline“ autorid on Ralf Lõoke ja Tõnu Laanemäe.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.

Tartu ülikool / Uudistaja

 


 

Uurijad mõõdavad ebapärlikarpide elupaigas jõepõhja hapnikusisaldust (foto: Maili Lehtpuu / keskkonnaamet)

 

Mikroelupaiga kesine kvaliteet on vähendanud ebapärlikarbi arvukust

Eesti ja välisriikide eksperdid andsid 26. aprillil peetud ebapärlikarbi projekti lõpuseminaril ülevaate liigi seisundist, arvukusest ja kaitsest.

Ebapärlikarp on üks Eesti ohustatumaid loomaliike, kuuludes esimesse kaitsekategooriasse. Selle liigi ainus teadaolev elupaik on väike metsajõgi Lahemaa rahvuspargis, kus ebapärlikarp on levinud umbes 15 km pikkusel alal. Mujal Euroopas on ebapärlikarp levinud hajusalt, kuid kõik populatsioonid ilmutavad väljasuremistrendi.

2014. aastal allakäigu põhjusi uurima hakanud keskkonnaameti projekti kaasati peale Norra partnerorganisatsiooni Norra loodusuuringute instituudi (NINA) eksperte Soomest, Rootsist, Iirimaalt, Tšehhist ja Saksamaalt.

Mullu aprillis korraldati ebapärlikarbi peremeeskalade forellide noorjärkude uuring ja hinnati kalade lõpustel parasiteerivate ebapärlikarbi vastsete hulka. Positiivse avastusena selgus, et vastsed olid levinud peremeeskaladel kogu jõe põhiosas, kus asuvad ka täiskasvanud karpide kolooniad. Edasi hindasid väliseksperdid juulis elupaiga potentsiaali ning mõõtsid noorjärkude elupaigaks oleva jõepõhja hapnikusisaldust. Selgus, et põhiprobleem on jõepõhja mikroelupaiga kesine kvaliteet: peeneteraline sete. Jõuti järeldusele, et sete tekib jõesängi erosioonist, sest jõgi voolab liivasel pinnasel. Et ebapärlikarbi noorjärgud jõkke tagasi tuua, tuleb erosiooniprobleem lahendada: uurida jõe vooluhulga muutusi ja liikuva sette koguseid, analüüsida jõe valgala muutuste mõju jõe ökosüsteemile ning vähendada jõesängis liikuvaid setteid. Siinjuures aitavad eestlasi kogenud Tšehhi eksperdid, kes on aastaid paigaldanud settepüüdureid, et vähendada just jõesängi erosioonist lähtuva sette hulka.

„Ebapärlikarp on oma keeruka elutsükli ja spetsiifilise elupaiganõudluse tõttu üks haavatavamaid veeloomi. Ta eelistab jahedat, kiirevoolulist ja hea läbipaistvusega vett ning varjatud, metsaseid kaldaid. Loodame, et heas koostöös tšehhidega õnnestub meil siiski vähendada setteid ja päästa Eesti ebapärlikarbi asurkond,“ selgitas keskkonnaameti projektijuht Maili Lehtpuu.

Keskkonnaamet/Uudistaja

  


 

Allikas: www.lõke.ee

 

Lõkkes jäätmete põletamine katab aia mürgiste ainetega

Keskkonnaministeerium meenutas 18. aprilli pressiteates koristustöid tegevatele inimestele, et jäätmete põletamine lõkkes kahjustab nii keskkonda (sh aias kasvavaid puid ja põõsaid) kui ka tervist. Jäätmetest vabanemiseks tuleb kasutada konteinereid ja jäätmejaamu.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on jäätmepõletus päevakorral aasta ringi, kuid kevaditi eriti teravalt. Kodustes lõketes tohib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Viimastki soovitatakse pigem tulehakatuseks, sest paberit on võimalik ringlusse võtta.

Eelmisel kevadel korraldas Eesti keskkonnauuringute keskus (KUK) Väike-Maarjas puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katse, mille käigus selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades tunduvalt suurem kui puhast puitu põletades. Dioksiinide hulk jäätmelõkke suitsus oli üle kahe korra suurem prügipõletustehastele kehtestatud piirväärtusest, aga see oleneb otseselt jäätmete koostisest. Teatud plastitüüpe põletades võivad vahed olla suisa tuhandeid kordi.

KUKi hinnangul teevad ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Prügilõkke tagajärjel halvenenud õhukvaliteet mõjub inimese tervisele väga kahjustavalt. Maailma terviseorganisatsiooni uuringud näitavad, et vähendades tahkete osakeste (PM10) põhjustatud saastet 70 mikrogrammilt 20 mikrogrammini kuupmeetri kohta, saab vähendada õhukvaliteediga seotud surmade arvu umbes 15 protsenti.

Keskkonnaministeeriumi teavituskampaaniat „Säästad või saastad“ kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkuse ning loodushoidliku jäätmekäitluse kohta.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Võrumaa mees Erki Sok on hoolas metsauuendaja (foto: Võrumaa metsaomanike liit)

 

Algab metsauuenduse hooaeg

20. aprillil tuli kaks sarnase sisuga pressiteadet. RMK teatas, et paneb tänavu kasvama 19,8 miljonit puud ehk pool miljonit rohkem kui mullu. Kõige rohkem istutatakse okaspuid: 11 miljonit mändi ja 7 miljonit kuuske.

Keskühistu Eramets teatest selgub aga, et sel kevadel tarnitakse metsaühistutele ligikaudu 2,2 miljonit metsataime. Suurim on nõudlus avajuurse kuusetaime järele (ligi 1,2 miljonit taime), kõige vähem soovitakse kase potitaimi (ligi 134 000 taime). Ühishankes osaleb kakskümmend metsaühistut üle Eesti.

RMK on teatanud, et istutab väikesele alale katsetuseks biovahaga kaitstud taimi, et hoida eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid. Peale biovaha kasutab RMK taimede kaitseks kärsaka eest liiva, mis kinnitatakse eriliimiga taime tüvele ja mille kare pind ei lase mardikal puud kahjustada.

Maakondadest kõige rohkem ehk ligi 3,2 miljonit puud istutab RMK Ida-Virumaale, järgnevad Pärnumaa 2,3 ja Lääne-Virumaa 2 miljoni puuga. Kokku uuendab RMK tänavu metsa 10 000 hektaril, millest üle 2000 hektarit jäetakse looduslikult uuenema. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

Erametsa ühishanke tulemusena saadud taimed jaotatakse varem esitatud tellimuste järgi metsaühistute vahel. Kõige enam taimi pannakse mulda Põlvamaal – üle 400 000. Võrumaale läheb üle 340 000 metsataime ning Läänemaale ligikaudu 235 000 taime. Keskühistu Eramets hakkas metsataimede ühishankeid korraldama 2013. aastal, siis hangiti ühtekokku 621 525 metsataime. Aasta hiljem suurenes taimede arv ligi 900 000 ning suurem hüpe oli aasta tagasi, kui taimede arv suurenes üle kahe miljoni.

Sihtasutuse Erametsakeskus andmetel on erametsaomanike huvi metsa uuendamise vastu aasta-aastalt kasvanud, mida näitab ka toetuste taotlemise mahu kasv. 2011. aastal taotleti metsauuendamistoetust 1005 hektarile, 2014. aastal 2374 ja 2015. aastal 2559 hektarile.

RMK / Keskühistu Eramets / Uudistaja

 


 

 

Ilmunud on esinduslik raamat vanausulistest Eestis

Kolkjas Peipsimaa külastuskeskuses esitleti 23. aprillil Eesti vanausulisi ja nende palvemaju käsitlevat kolmes keeles teadus- ja fotoraamatut „Vene vanausulised ning nende pühakojad Eestis. Русские старообрядцы Эстонии и их храмы. Russian Old Believers and their Sacral Buildings in Estonia“.

Raamatu koostaja, tekstide autor ja toimetaja on Jaanus Plaat, artiklid „Eesti vanausuliste ikoonimaal“, „Raja palvela ikoonid“, „Tallinna palvela ikoonid“ on kirjutanud Mari-Liis Paaver, fotode autor on Arne Maasik ja kunstnik Martin Pedanik.

Raamatu tarbeks tehti välitöid peamiselt aastail 2013.–2015, kuid uurimistöö ise on kestnud kauem. Eesti vanausuliste pühakodade jäädvustamine oli osa Eesti kunstiakadeemia ja Eesti teadusfondi projektist „Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis“.

Igast palvemajast ja kirikust on raamatus mitu välis- ja sisevaadet ning eraldi alapeatükkide kaupa saab ülevaate iga koguduse ajaloost ja nende palvemajadest. Raamatu lõpus on kohanimede register ja Eesti vanausuliste (ning õigeusu ja teiste ristiusu idakirikute) sakraalehitiste kaart.

Uudistaja

 


 

Linnutundmise võistluse võitis Tamsalu gümnaasiumi võistkond (foto: Aldo Rääbis  / Tiirutaja)

 

Eesti parimad noored linnutundjad on Tamsalus

20. aprillil toimus TÜ loodusmuuseumis üle-eestiline linnuviktoriin, kus selgusid parimad noored linnutundjad.

Nooremas, 6.–7. klassi vanuseastmes saavutasid esikoha Tamsalu gümnaasiumi õpilased Marianne Lapin, Annika Õunapuu ja Kaspar Kukk, kes tulid ka viktoriini üldvõitjaks. 8.–9. klassi arvestuses said esikoha Tallinna prantsuse lütseumi õpilased Artur Raik, Hana Geara ja Anni Joamets.

Linnuviktoriinil osales kokku 26 võistkonda ja 75 õpilast. Osalejad vastasid kirjanduse põhjal koostatud küsimustele ning pidid linnuliike ära tundma välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Näiteks tuli pesa kirjelduste järgi ära arvata pesitseva linnu liik, järjestada tavalisemad linnud suuruse järgi ning tuvastada Eesti loomamuinasjutu järgi tänavuse aasta lind rasvatihane. Linnuviktoriini korraldas TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, auhindadega toetasid Eesti ornitoloogiaühing ja Loodusajakiri.

TÜ loodusmuuseum / Uudistaja

 


 

Ilmataat oli supilinlaste vastu ses mõttes lahke, et kui nädal oli üsna jahe ning reede õhtul ja veel laupäeva hommikulgi ladistas vihma, siis Supilinna päevade keskseks sündmuseks, laupäeva platsipäevaks pandi vihmaluugid kinni ja näha sai isegi päikest. Ja muidugi tuli kohale rohkesti rahvast

 

Jõeprogrammis lõid kaasa nii lodi Jõmmu kui ka viikingilaev Turm (fotol)

 

Sel moel olid TÜ botaanikaaias taimemängu jaoks tähistatud mõned taimed

 

Üks Emajõe tänava piirdeaed värviti Supilinna lipu värvidesse

 

Traditsioon on valida linnaosa kõige paremini korda tehtud maja. Tänavu naelutati tunnustusmärgis Lepiku 5 asuva maja seinale

 

Supilinna päevadel tehti taimeorienteerumist ja uuriti tiigielustikku

Tartu Supilinna selts on aastaid korraldanud linnaosa päevi: tänavused Supilinna päevad 18.–24. aprillil olid juba viieteistkümnendad.

Üritusterohkes programmis oli mitu looduse ja keskkonnaga seotud tegevust. Nii kutsusid TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed tartlasi taimeorienteerumisele ja tiigielustikku uurima. Kahel päeval toimunud taimemängu eesmärk oli saada tuttavaks botaanikaaias kasvavate liikidega ja anda ülevaade taimemaailma mitmekesisusest. Osalejad said piletikassast mängulehe, mille järgi tuli üles otsida aias numbritega märgistatud taimed ja need lehele kirja panna.

Tiigielustiku õpitoaga liitunud said kahvadega veeloomakesi püüda, neid binokulaari all vaadelda ja määrata. Kahel korral oli huvilistel võimalik suunduda juhendaja seltsis Supilinna konnatiigi äärde retkele.

Kolmapäeva õhtul sai Aire Orula juhatusel osaleda Supilinna loodusretkel, neljapäeval lüüa kaasa juhendaja Maarja Õunaste permakultuuri õpitoas „Kuidas tuua oma aeda elu“. Laupäeva juhatas sisse looduslodja linnulaulretk Emajõel, platsipäeva keskkonnaprogrammis lõi TÜ loodusmuuseumi kõrval kaasa Tartu loodusmaja oma taaskasutuse töötubadega. Supilinna puid tutvustanud jalutuskäiku juhatas arborist Heiki Hanso.

Supilinna selts / Uudistaja

 


 

  

Kaks Eesti tänavust Euroopa-marki nimiväärtusega 1.40 ilmuvad kümnemargistes väikepoognates 9. mail (allikas: europa-stamps.blogspot.com.ee)

 

Eesti Euroopa-margid ilmuvad 9. mail

Traditsiooniliste Euroopa-markide teema on seekord „Ökoloogia Euroopas – mõtle roheliselt“ (Ecology in Europe – Think Green). Praeguseks on margid ilmunud juba 15 postiadministratsioonil ja veel ligi 40 omad tulemas. Arv on nii suur seetõttu, et marke annavad välja ka mõned teatava autonoomiaga paigad (Guernsey, Jersey, Põhja-Küpros, isegi Artsahh ehk Mägi-Karabahh), aga on ka riike, kus Euroopa-margid sel aastal ei ilmu. Üle tosina riigi annab margid välja Euroopa päeval, 9. mail, nende seas ka Eesti. Paljude riikide markidest üks on enamvähem samasuguse kujundusega nagu Eesti jalgratturi ja tuuleturbiinidega postimaksevahend.

europa-stamps.blogspot.com.ee / Uudistaja

 

 

TASUB OSALEDA


 

Foto: keskkonnaamet

 

Keskkonnakäpa konkurss ootab teie hääli

kuni 8. mai südaööni. Hääletada saab aadressil http://keskkonnakäpp.ee/node/51.

Sel aastal on kokku 82 kandidaati üle kogu Eesti. Keskkonnakäpa konkursi võitjad kuulutatakse välja juuni alguses. Žürii annab välja kuni 21 auhinda viies eri sihtrühmas, igas kategoorias jagatakse ka rahva lemmiku tiitlid ning eriauhindu.

Vaata ka www.keskkonnakäpp.ee ja www.facebook.com/keskkonnakapp.

 


 

Traditsiooniks saanud Overalli kevadist loodusviktoriini

saab võrgupaigas www.overall.ee/loodusviktoriin lahendada ka veel homme: vastuseid oodatakse 28. aprilli kella 15ni. Tiit Hundi abiga on kokku pannud piltküsimused Eesti taime-, linnu- ja loomariigist. Viktoriini saab teha ka mitu korda, kuid arvesse lähevad vaid viimasena sisestatud vastused. Kõik küsimused õigesti vastanute vahel loositakse välja Canoni kompaktkaamera IXUS180, jagatakse ka lohutusauhindu. Loosimine toimub 30. aprillil „Looduse aasta foto“ auhinnatseremoonial (vt ülejärgmist sõnumit).

 


 

 

Pärnu linnalehmade projekt ootab teie hääli

Natura 2000 konkursil võrgupaigas www.natura2000award-application.eu/finalists?category=4. Sellest projektist on pikem kirjutis Eesti Looduse 2015. aasta detsembrinumbris. Kellel artikkel veel lugemata, see saab digiajakirja hankida e-poest http://e-pood.horisont.ee/e-ajakirjad/.

Hääli kogutakse kuni 8. mai keskööni.

 


 

Näitusel leidub huvitavat nii suurtele kui ka väikestele (foto: Kätlyn Metsmaa / Eesti loodusmuuseum)

 

Näitusest „Vaprad ja ilusad. Peaosades: samblik ja sammal“,

mis avati 7. aprillil Eesti loodusmuuseumis, oli juttu ka eelmises Uudistajas. Väljapanek tutvustab samblike ja sammale erakordset vastupidavust ning tihtipeale alahinnatud kasulikkust ökosüsteemi ja inimeste jaoks ning on üleval kuni järgmise aasta 8. jaanuarini.

Neljapäevased loodusmuuseumi Öökulli akadeemia õhtud on sel kuul tegelnud ka ikka sammalde ja samblikega. Sel nädalal, 28. aprillil kell 18 saab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrandi Airi Gailiti juhendamisel proovida samblikega värvimist. Vajalik on registreeruda agnes.karlson@loodusmuuseum.ee.

 


 

Tantsivad Hundid (foto: www.looduseomnibuss.ee)

 

„Looduse aasta foto“ galakontsert

on Estonia kontserdisaalis 30. aprillil kell 15. Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Eesti Energia kutsuvad üritusele kõiki loodushuvilisi. Eesti suurimal fotovõistlusel osales 970 autorit üle 7500 tööga. Fotosid hindas üheksaliikmeline žürii Rein Marani juhatusel. Kokku tunnustati 159 pilti 104 autorilt. Galakontserdil jagatakse võitjatele 15 Tantsivat Hunti ning kuulutatakse välja 2016. aasta loodusfotograaf. Esinevad Mick Pedaja, Lauri Saatpalu, Peeter Rebane, Robert Jürjendal ja Aleksei Saks. Pidulikku pildivaatamist juhatab Rohke Debelakk. Galal esitletakse uut „Loodusfoto aastaraamatut 2016“, kuhu on koodatud parimad pildid koos intervjuudega. Täispilet maksab üheksa, sooduspilet kuus eurot, koolieelikud saavad galale tasuta.

 


 

 

Eesti ornitoloogiaühingu 95. sünnipäeva

tähistatakse 30. aprillil Põlvamaal Taevaskojas orienteerumispäevaga, peale selle saab meisterdada pesakaste, toimub mälumäng jm. Lillede ja kingituste asemel kogutakse sünnipäeval annetusi linnukaitse toetuseks.

 


 

Aasta liblikas mustlaik-apollo on üks neid liike, kelle kohta andmeid kogutakse (foto: Se90/Wikimedia)

 

Jälle on alanud loodusvaatluste kampaania

Keskkonnaagentuur on koostöös keskkonnaministeeriumiga kuulutanud välja traditsiooniks saanud loodusvaatluste võistluse: looduses liikujaid kutsutakse üles kirja panema vaatlusi kokku 17 liigi kohta.

Vabariigi läheneva juubeli auks oodatakse juba tänavu andmeid Eestile sümboolsete liikide suitsupääsukese ja rukkilille kohta. Samuti kogutakse vaatlusandmeid 2016. aasta looma mägra, aasta orhidee tumepunase neiuvaiba ja aasta liblika mustlaik-apollo kohta. Ülejäänud huvialused liigid on harilik siil ja kaelussiil, räästapääsuke, kaldapääsuke ja piiritaja (nende kohta oodatakse pesitsusvaatlusi), harilik äiatar ja harilik äiakas ning lapsuliblikas, suur- ja väike-kapsaliblikas, naeriliblikas ja põualiblikas.

Kampaanias osalemiseks tuleb alla laadida LVA rakendus või sisestada tehtud liigivaatlus loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee). Samast võrgupaigast leiab ka võistluse juhendi, sh vaadeldavate liikide tutvustuse. Kampaania kestab 15. septembrini. Auhindu loositakse välja nii usinamate kui ka uute vaatlejate vahel.

 


 

Eesti vabatahtlik Mattias Müür (paremal) taastas koos kaasvabatahtlikega 2015. aasta suvel Prantsusmaal üht vana müüri (foto: ELF)

 

ELF saadab noored suveks Prantsusmaale vabatahtlikuks

Juba neljandat aastat saavad kolm Eesti noort veeta oma suve Lääne-Prantsusmaal keskkonnakaitse ja kultuuripärandiga seotud vabatahtlikku tööd tehes. Võimalik on elada Rennes ülikooli bioloogiajaamas, taastada elupaiku ja kasvukohti, restaureerida ajaloolisi ehitisi, aidata ette valmistada kohalikku festivali. Tegemist on Euroopa vabatahtliku teenistuse projektidega, kus osalevad 18–30-aastased noored. Kõik reisi-, majutus-, toitlustus- ja kindlustuskulud on kaetud. Projektidesse saab kandideerida kuni 1. maini (k.a). Täpsem info projektide sisu ja kandideerimise kohta ning eelmisel aastal osalenud eestlaste muljed leiab veebilehelt http://bit.ly/1SzXYEZ.

 


 

Peep Männil 


„Šaakal – võõrast omaks!“

on 28. aprillil Eesti looduseuurijate seltsis toimuva ettekandeõhtu teema, räägib keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtspetsialist Peep Männil. Juttu tuleb šaakalist Eestis, tema arvatavast levikuteest siia, käitumisest, toitumisest, eristamisest sarnastest liikidest ning uustulnuka võimalikust kohast meie looduses.

 


 

 Üks stend näitusel on ümbrike päralt, millega on botaanikaaiale saadetud seemneid


Tartu ülikooli botaanikaaia näitusel „Totaalne tõusmine“

on rõhk seemnetel ja külvamisel. Saab teada, kust saavad botaanikaaiad täiendust oma taimekollektsioonidele, kuidas jõuavad botaanikaaedadesse eksootilised seemned ning milliseid nippe kasutada, et seemnest tärkaks taim. Näituse tegevusnurgas saab näpud mullaseks teha, külvamist proovida ja toredaid taimesilte meisterdada.

Näitus on lahti 8. maini iga päev 10–17, sisse pääseb TÜ botaanikaaia piletiga.

 

 

  MAAILMAST


 

Jälitajad … (foto: Martin Berg / Birdlife)

… ja jälitatav: saalomonisaarte tormilind (Pseudobulweria becki) (foto: Hadoram Shirihai / Tubenoses project / BirdLife)

 

Otsitud: saalomonisaarte tormilind

BirdLife Internationali otsingumeeskond suundus aprilli keskel Paapua Uus-Guinea kahe saare, New Islandi ja New Britaini piirkonda, et püüda mõni saalomonisaarte tormilind (Pseudobulweria becki), paigaldada talle tilluke jälgimisseade ja üritada sel moel avastada linnu pesitsuspaik.

BirdLife’i asjatundjate sõnul on see ainus võimalus päästa see äärmiselt ohustatud (critically endangered) liikide kategooriasse kuuluv lind hukuohust. Kõikjal Vaiksel ookeanil tikuvad tormilinnud oma ajaloolistelt pesitsusaladelt kaduma või siis vähenevad nende asurkonnad. Ja põhjus on enamasti ikka invasiivsete võõrliikide röövlus.

Väheldase, tumeda üla- ja valge alapoolega saalomonisaarte tormilinnu arvukust hinnatakse ainult 50–249 täiskasvanud isendile, sestap on väga napilt aega, et päästa nende väheste lindude kurnad ja pojad rotiründe eest.

Tegemist on päris hiljuti avastatud liigiga: sellega sai 2007. aastal hakkama Hadoram Shirihai ja selle aja jooksul pole suudetud liigist kuigi palju teada saada. Siiski osatakse arvata, kus pesitsusalad võivad asuda. Sinna piirkonda ookeanile läkski nüüd just selleks otstarbeks konstrueeritud püünisvõrguga meeskond. Kui õnnestub mõni isend võrku saada, päästetakse ta võimalikult kiiresti lahti, hinnatakse tema sigimisvõimekust, pildistatakse, paigaldatakse tilluke jälgimisseade ja lastakse taas lahti. Üks otsingumeeskonna liige Chris Gaskin on osalenud retkel, kus just sama meetodiga tehti kindlaks tormipääsuliigi Fregetta maoriana seni teadmata pesitsuspaik.

BirdLife International / Uudistaja

 


 

Auhinna saanud Malmö esindus koos Euroopa Komisjoni asepeasekretäri Hendrik Hololeiga (foto: Ezequiel Scagnetti / European Union)

 

Murcia ja Malmö said tänavuse Euroopa kestliku linnaliikluse auhinna

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil iga-aastase Euroopa liikuvusnädala (European Mobility Week) raames Brüsselis peetud tseremoonial kätte kestliku linnaliikluse auhinnad.

Seekordne Euroopa liikuvusnädala auhind (EUROPEANMOBILITYWEEK Award 2015) läks Lõuna-Hispaania 440 000 elanikuga linnale Murciale. Auhinna tõi edukas autojuhtide, jalakäijate ja rattasõitjate tegevuse ühildamine – oli ju seekordne põhiteema multi- ja intermodaalsus ehk keskendumine eri liiklusviiside kombineerimisele ja kooskasutusele. Linnas on tarvitusel elektrijalgrattad ja -mopeedid, autojuhtidele on korraldatud tõhusate juhtimisvõtete koolitusi, bussidesse paigaldatud rattahoidjaid ja lubatud bussi tuua kokkupandud jalgrattaid, laiendatud tasulisi parklaid. Ühtaegu on otsitud parimaid ümberistumisskeeme, muudetud ohutumaks liiklusohtlikke kohti ning erilist on tähelepanu pööratud piiratud liikumisvõimega inimestele. Peale Murcia pääsesid võistluse lõppvooru Portugali pealinna Lissabon ja teine Hispaania linn Palma de Mallorca.

Neljandat korda välja antud kestliku linnaliikluse planeerimise auhind (SUMP) anti Lõuna-Rootsi linnale Malmöle, mis avaldas žüriile sügavat muljet ambitsioonika, aga ometi realistliku liikuvussüsteemi kavaga. Arvesse on võetud nii eri transpordiliike kui ka sotsiaalseid tegureid, näiteks liikumisvõimaluste kättesaadavust eri sotsiaalsetele rühmadele. Kasvava linna autostumise vastukaaluks on seatud trammiteevõrgustik, jalakäigu ja rattasõidu edendus ning rõhuasetus alternatiivsele ja tervislikule liikumisele. Seejuures ei keskendu Malmö plaanid pelgalt reisijateenustele, vaid ka kestlikule linnasisesele kaubaveole. Kaks ülejäänud finalisti selles kategoorias olid Hollandi Utrecht ja Austria pealinn Viin.

Kokku sai auhinnakomisjon seekord 53 avaldust 19 riigist. Taotlus muuta linnatransport rohelisemaks on EL ambitsioonika süsinikuheite vähendamise kava loomulik osa, sest kolmveerand eurooplasi elab linnades.

Euroopa Komisjon / Uudistaja

 

 

 LÕPUPILDID


 

Läinud laupäeval TÜ botaanikaaias: õitsevad krookused ja võrkiirised pole juba ammu enam mingi uudis, …

 

sinilillede aeg hakkab ehk ümbergi saama, …

 

… ka mõned tulbid on mõnda aega õieehtes …

 

… ja mõnigi nõlv või plats on mõnda aega olnud sillasinine ja lõokannuseroosa, lumeroosipuhmad keskel

 

Uuemad õitsejad on aga püvililled ...

 

… ja karukellad

Esmaspäeval kodutänavas: toomingas kogub jahedast ilmast hoolimata puhkemishoogu.

 

Päris suured pungad on ka hobukastanil

 

Esimese võililled on imelühikese õievarrega

 

Emajõe veetase on jälle mõnda aega langenud ja oli esmaspäeval 127 cm üle mõõtejaama nulli. Maksimum küündis tänavu ainult 149 sentimeetrini, see mõõdeti 16. aprillil


Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/