Uudistaja 27.07.2016

 Uudistaja

UUDISTAJA 

27. juuli 2016
 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

    

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

Episood festivali avamiselt: Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja TÜ loodusmuuseumi direktor Urmas Kõljalg autasustavad fotovõistluse „Metsik linn“ võitjaid. Fotol on ka Kuku-saates kõnelejad, mõlemad rohelises särgis: mikrofoni räägib tagaplaanil Veljo Runnel, paremas servas teeb tahvelarvutiga pilti Eva-Liisa Orula

 

Kukus tuleb juttu Tartu loodusfestivalist

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ räägivad TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia kommunikatsioonijuht Eva-Liisa Orula ning harrastusteaduse nõunik Veljo Runnel. Juttu tuleb Tartu loodusfestivalist, mis osutus tänavu hoopis osalusrohkemaks kui mullune esimene festival: korraldajate kinnitusel lõi kaasa umbes kaks tuhat inimest. Esimest korda Eestis võeti ette Mini-BioBlitz, isemoodi liigivaatlus, kus iga huviline võib nutitelefoni või digikaamera abil (linna)elustikku registreerida ja liikidega lähemat tutvust teha. Aktsioonis kaasa löönud välismaised harrastusteaduse edendajad olid pakkunud, et tartlaste algatusest võiks välja kasvada lausa rahvusvaheline BioBlitzi päev.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata: podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri.

 


 

Ajakirja Horisont korraldatud fotovõistluse „Pilvepiir 2013“ võidutöö – Indrek Vendelini „Ilmselt varsti müristab“, tehtud 12. augustil 2013 Suurupis

 

Pildista pilvi!

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus korraldavad pilvefotovõistluse „Pilvepiir 2016“. Selle siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Pildid tuleb laadida ilm.ee keskkonda kuni 1. oktoobrini. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik. Ülesvõtete juurde peab olema märgitud tegemise aeg ja koht. Paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest ja pilvetundjatest koosnev žürii: Jüri Kamenik (pilveekspert ja ilmahuviline), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ning fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Kõiki võistlusele saadetud töid saab hinnata ka publik: selle põhjal selgitatakse välja viis rahva lemmikpilti. Rahvahääletus toimub ilm.ee keskkonnas oktoobrikuus. Võidufotod selguvad novembris Tallinna teletornis lõpuüritusel.

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus. Täpsemad osavõtujuhised leiab Loodusajakirja veebilehelt. Küsimuste korral pöörduda Jüri Kameniku poole e-posti teel kamenikmeister@gmail.com (märksõna „Pilvepiir“).

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“.

 


 

Ekvard-Allan-Matis Joakiti sisalikupilt sai mullu noorte loomafotode esimese auhinna

 

Kutsume osalema Eesti Looduse fotovõistlusel

Sel aastal korraldatakse Eesti Looduse fotovõistlus seitsmeteistkümnendat korda. Ootame teie tänavu tehtud pilte: neid saab üles laadida alates 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni Loodusajakirja veebilehel. Tänavu on noorte kategooria auhindade hulgas ka Photopointi fotokursus: saab võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest „Makrofotograafia“ ja „Loodus- ja perefotograafia põhitõed“.

  

 

 

EESTI SÕNUMEID 


 

Tartu servas tegutsev aktsiaselts Epler & Lorenz on ikka silma paistnud uute tehnoloogiate innuka evitajana

 

Riik toetab 75 jäätmekäitluse projekti üle 900 000 euroga

Sihtasutuse keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) nõukogu otsustas keskkonnaprogrammi selle aasta taotlusvoorust rahastada 75 jäätmekäitluse projekti kogusummas 936 090 eurot.

Toetatud projektidest 19 on seotud maastikupilti kahjustava ehitise lammutamise, 47 ohtlike jäätmete käitlemise ja 9 tavajäätmete käitlemisega. Suurim toetusesaaja seitsme projektiga on MTÜ Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus, kelle toetatud projektide kogusumma on 219 296 eurot.

Toetust saab ka aktsiaselts Epler & Lorenz, kes võtab esimest korda Eestis kasutusele uudse tehnoloogia, et suurendada lahustijäätmete taaskasutusse võtmist. Selleks said nad keskkonnaprogrammist toetust 43 255 eurot. Projekti raames soetatakse destillaator, mille abil saab eraldada lahustijäätmetest lisaained ja lahusteid taaskasutada.

Maakondadest läheb kõige suurem toetussumma ehk 85 745 eurot Harjumaale, kus on ka kõige enam rahastatud projekte – 11. Projektide arvuga järgnevad Pärnu- ja Võrumaa kaheksa projektiga, Tartu- ja Järvamaal saavad rahastuse seitse, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Saare- ja Jõgevamaal kuus, Raplamaal viis, Põlvamaal kaks projekti ning Viljandi- ja Valgamaal üks projekt. Üks rahastatud projekt on üle-eestiline. Kõik rahastuse saanud keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse projektid leiab KIKi kodulehelt http://bit.ly/2ahSLyb.

KIK/Uudistaja

 


 

Bioloogiaolümpiaadi avamisel tehtud fotol on sildineiu kõrval vasakult Maris Sala, Kaarel Hänni, Richard Luhtaru ja Anneliis Rea (foto: erakogu)

 

Olümpiaadiosalised koguvad hõbedat ja pronksi

Eesti õpilased on viimastel nädalatel kenasti silma paistnud rahvusvahelistel aineolümpiaadidel.

Vietnamis Hanois toimunud bioloogiaolümpiaadilt naaseb Eesti neljaliikmeline võistkond kahe hõbe- ja kahe pronksmedaliga. Kokku lõi kaasa 252 õpilast 67 riigist, iga riik võiski välja panna kuni neli õpilast. Eestit esindasid Maris Sala (Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klass), Richard Luhtaru (Miina Härma gümnaasiumi 9. klass), Anneliis Rea (Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 12. klass) ja Kaarel Hänni (Tallinna reaalkooli 11. klass).

Olümpiaadi võit läks Singapuri. Meie parimana saavutas Richard Luhtaru 57. koha ja pälvis hõbemedali. Hõbemedali teenis 59. kohaga ka Kaarel Hänni. Pronksmedali saanud Anneliis Rea oli 108. ja Maris Sala 118.

Tänavu Zürichis peetud rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt sai Tallinna reaalkooli õpilane Kristjan Kongas kaela hõbemedali. Tema koolivend Taavet Kalda ja Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Jonatan Kalmus pälvisid oma teadmiste eest pronksmedali. Taavet Kalda võitis peale pronksmedali eriauhinna kõige loovama lahenduse eest eksperimendiülesandes.

Olümpiaadinädalal said kokku ligi 90 riigi viis parimat ainetundjat, üldvõit läks Hiinasse. Eestit esindasid peale nimetatute veel aukirja teeninud Paul Kerner Tallinna Tõnismäe reaalkoolist ja Airon Johannes Oravas Tallinna reaalkoolist.

Noored matemaatikud võistlesid Hongkongis. Tallinna reaalkooli õpilane Oliver Nisumaa võitis pronksmedali, võistkonnana jäi Eesti 108 riigi seas 61. kohale. Olümpiaadidest üheks prestiižseimaks peetaval jõuproovil osales kokku rekordarv õpilasi, 602, igast riigist kuni kuus. Teist aastat järjest võitis USA, teisele kohale tuli Lõuna-Korea, jättes kolmandaks kauaaegse valitseja Hiina. Eestit esindasid peale Nisumaa tema koolivennad Kaarel Hänni ja Andres Unt, 9. klassi lõpetanud Richard Luhtaru ja alles 14-aastane Hendrik Vija Miina Härma gümnaasiumist ning Joonas Jürgen Kisel vanalinna hariduskolleegiumist. Luhtaru, Kisel ja Hänni pälvisid aukirja.

Tartu ülikool / Uudistaja

 


 

Üks järgmise aasta lind Eestis on kaelus-turteltuvi (foto: Paul Chesterfield/rspb-images.com)

 

2017. aasta lind on teatavaks tehtud

2. juulil kuulutati Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) suvepäevadel välja 2017. aasta lind – turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks on kõige vähem uuritud linnuliike Eestis, pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel suuresti kahanenud. Peale turteltuvide saavad tuleval aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

EOÜ on valinud Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada üldsusele üht Eestis elavat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimisse ja kaitsesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

EOÜ/Uudistaja

 


 

TÜ loodusmuuseumi imetajate ekspositsioon

 

Uuendatud TÜ loodusmuuseum on menukas õppekeskkond

Tartu ülikooli loodusmuuseumis on pärast uuendamist käinud kuue kuu jooksul 45 300 inimest. Uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning renoveeritud õppeklassid on populaarne õpikeskkond ning ka vaba aja veetmise koht.

„Rõõmustab, et muuseumis on olnud rohkelt lapsi,“ lausus näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi. „Esimese poolaasta jooksul on meie püsinäitust külastanud või õppeprogrammidest osa võtnud 25 550 last ja noort. Meil on hea meel, et uuenenud loodusmuuseum on väga hästi vastu võetud.“

Jaanuarist juunini sai loodushariduse spetsialistide juhendusel osaleda 342 õppeprogrammis nii muuseumi õppeklassides kui ka looduses. Lasteaedadele ja koolidele suunatud programmides omandas loodustarkusi kokku 5500 inimest. Populaarsemad olid looduse elurikkust, samuti maavarasid ning elu arengut Maal tutvustavad õppeprogrammid. Uutest programmidest telliti kõige enam ajutise näitusega „Meie meri“ seotud Läänemere-teemalisi aktiivõppetunde.

TÜ loodusmuuseumi uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ avati 16. jaanuaril 2016. Uuendust toetas Euroopa regionaalarengufond meetmest „Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“, toetust vahendas KIK.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed / Uudistaja

 


 

Foto ajaloost: „kureonu“ Aivar Leito koos nime Ahja 4 saanud väikese sookurega, kes paraku sel kevadel sünnimaale tagasi ei jõudnud (foto: Aivar Leito erakogu)

 

Noored sookured said jalga uued satelliitsaatjad

Eesti sookureuuringute eestvedaja Aivar Leito teatas 13. juulil linnuhuviliste arvutilistis: „Sündinud on 4 uut „satkurge“, st oleme märgistanud Eestis hiljuti neli noort sookurge uute satelliitsaatjatega“. Kolm kurge on saanud jalga samasuguse USA firma Microwave Telemetry 22-grammise saatja nagu 2013. aastal kurg Savimäe, kes tegutseb Meelva soos, ja Ahja 4, kes hukkus tänavu kevadel Lõuna-Sudaani küttide käe läbi.

Üks kurg, Mait, sai saatja 29. juunil Saaremaal Sõrve poolsaarel; kaks ühest pesakonnast pärit, nüüd saatjaga kurepoega püüti Soitsjärve ääres Tabivere vallas 5. juulil; nemad on ristitud nimedega Aivar ja Ivar. Ahjal püüti 6. juulil kaks suurt poega, kellest ühele paigaldati Leedu firma Ornitela uue põlvkonna 39-grammine saatja. Kurg sai nime Ahja 5, nii et Ahja 4 lugu jätkub uue kurega samast pesast. Teate edastamise päeval olid kõik neli satelliitsaatjaga kurge elus ja terved ning sehkendasid pesitsusaladel.

Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja

 


 

Tihaste sünnikodu jääb kohe tühjaks (kuvatõmmis veebikaamera lehelt)

 

Kaameraga pesakastist läks lendu teine pesakond rasvatihaseid

Aasta linnu rasvatihase projekti juht Margus Ots juhtis 13. juulil linnuhuviliste arvutilisti lugejate tähelepanu asjaolule, et just selle päeva hommikul lahkusid kaameraga pesakastist ka teise kurna pojad. Nende väljalendu saab järelvaadata võrgupaigast http://www.eoy.ee/rasvatihane/uudised/video-rasvatihase-teise-kurna-pojad-lahkuvad-pesast.

Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja

 


 

Valminud kergliiklustee teeb mahasõidu Võidu sillalt rattureile mugavamaks (foto: Lilian Lukka / Tartu linnavalitsus

 

Ratturite põli Tartus on üha mõnusam

Võidu silla turuhoonepoolsel küljel on valminud kergliiklustee, mis viib sillalt tulija otse Vabaduse puiestee kõnniteele.

100 meetri pikkune teelõik algab sillalt alla mineku trepi kõrvalt ja lõpeb turuhoone juures oleva jalgtee ringi juures. Uus tee võimaldab kergliiklejail mugavalt ja turvaliselt liikuda Võidu sillalt Vabaduse puiestee poole ja Emajõe-äärsele promenaadile.

Kergliiklustee ehitus läks maksma 49 190 eurot. Tööd tegi osaühing Tuurmaa.

Tartu LV / Uudistaja

 

 

TASUB OSALEDA


 

Vaade tammi parkimisplatsilt Saaremaa poole (foto: HendrixEesti/Wikimedia)

 

Veel täna keskööni

on võimalik allkirjaga toetada kampaaniat Väikese väina elukeskkonna tervendamise eest. Eesmärk on rohkem teadvustada Väikese väina järjest halvenevat ökoloogilist seisundit, et leida kiire lahendus, kuidas teha avad umbsesse väinatammi.

Pöördumine on veebilehel www.rahvaalgatus.ee; toetuse digiallkirjastamisel võib ette tulla tehnilisi probleeme Mozilla Firefoxi keskkonnas, sel juhul tuleks valida Internet Exploreri keskkond.

 


 

Eesti loodusmuuseumi igakolmapäevasesse suvemuuseumisse

on osalema oodatud eelkõige 5–8-aastased lapsed. Kes soovib, võib julgustuseks kaasa võtta ka vanemad, vanavanemad või vanema õe-venna. Suvemuuseum tegutseb kell 12–14.

Täna määratakse linde, kuulatakse linnulaulu ja räägitakse lähemalt aasta linnust. Uurida saab linnupesi, mune, sulgi ja luid, juhendab Laura Kirsimaa. Järgmiste kolmapäevade teemad: 03.08loomade meeled, 10.08metsloomad, 17.08putukad ja 24.08lemmikloomad. 3. augustil on juhendaja Ly Vetik, teistel kordadel Laura Kirsimaa; 24. augustil osaleb ka koerajuht Kati Ernits ja samojeedi koer.

 


 

Lapsed Eesti loodusmuuseumi sammalde ja samblike näitusel „Vaprad ja ilusad“

 

Eesti loodusmuuseum ootab augustis linnalaagritesse

loodust tundma õppima: 15.–17. augustil 1.–3. klassi ning 16.–18. augustil 2.–5. klassi noori teadlasi. Linnalaagrites uuritakse lähemalt samblike ja sammalde põnevat maailma, võetakse ette retki mere äärde, et tutvuda sealse vee-elustikuga, ning räägitakse lähemalt geoloogiast. Üks laagrirühm mahutab 15 last; osalustasu on 50 eurot, lõunaampsud on laagrihinnas.

Lisainfo: muuseum@loodusmuuseum.ee, tel 641 1739.

 


 


Tartu loodusmaja

 

Loodusmajas on suvel rohkesti väljapanekuid

Tartu loodusmajas on vaadata terve hulk harivaid ja huvitavaid näitusi.

Rändnäitus „Elav Läänemeri“ räägib Läänemere minevikust ja olevikust ning esitab võimalikke tulevikustsenaariume. Ülevaate saab ka mereelanikest, nii kohalikest kui ka viimastel aastatel siia saabunud võõrliikidest. Näitus on avatud 26. augustini.

Elusloodusega kauplemist reguleerivat konventsiooni CITES tutvustav näitus „Ära osta nende elu“ on kokku pandud infostendidest ning näitlikest ravimitest, konfiskeeritud nahkadest ning suveniiridest, mis on valmistatud keelatud taimedest ja loomadest. Näituse mõte on selge: kaubitsemise tõttu väljasuremisohus olevate loomade ja taimede püsimajäämine sõltub igast inimesest.

Keskkonnaameti tellitud „Rannaniidukohvri“ on kokku pannud Marika Kose, Urmas Tartes, Kadri Tali ja Märt Kose ning see aitab avastada mõndagi põnevat rannaniitude eluolu, taimede, loomade ja nende omavaheliste suhete kohta.

Sirje Janiksoni koostatud näitusel „Euroopa riikide rahvustaimed“ saad teada, millised taimed on Euroopas riikides eriti armastatud ja rahvustaimena au sees.

Peale nende loodusteemaliste näituste on täna viimast päeva lahti Johan Huimerinna isikunäitus „Karlova Obscura“, kus näeb pimekambri ehk camera obscura abil tehtud fotosid Karlovast. „Foramen reclamantione“ („Taasväärtustades tühimikku“) on aga Aili Eltsi paberigraafika näitus.

Tartu loodusmajja (Lille 10) pääseb teisipäevast reedeni 10–18 ja laupäeval 11–16; pilet maksab kolm eurot, sooduspilet kaks eurot.

 


 

VVV mulluse fotovõistluse kuni 11-aastaste võidutöö, Geteli Hanni „Sisalik limpsab seent“

 

„Märka mind!“

on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse juba pika traditsiooniga, tänavu kümnendat korda toimuv fotovõistlus. Võistluse esmasiht on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata.

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad. Fotosid saab üles laadida 1. oktoobrini. Peaauhind on 320, vanuseklasside võitjale 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad pannakse välja Elva puhkepiirkonnas tehtud fotode ja talviste ülesvõtete eest. Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Tutvu fotovõistluse tingimustega kodulehel http://www.vvvs.ee/?484.

Võistlust toetavad KIK, Eesti kultuurkapitali Tartumaa eksperdirühm ja MTÜ Loodusajakiri.

 


 

Aasta linnu määramisvõistluse 6. vooru vastuseid

saab saata 31. juuli südaööni. Algajate küsimused leiab võrgupaigast www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/kuues-voor-algajad, edasijõudnute omad www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/kuues-voor-edasijoudnud.

Osalejate vahel loositakse välja kaks TÜ loodusmuuseumi perepiletit, kaks Eesti loodusmuuseumi perepiletit ja kaks aasta linnu logoga kotti.

 


 

Pällo talu Võsul (foto: Toomas Tuul / keskkonnaamet)

 

Lahemaa ehituspärandi koolitus,

mille keskkonnaamet korraldab koostöös Eesti kunstiakadeemia, muinsuskaitseameti, säästva renoveerimise infokeskuse, Vihula valla ning Pällo taluga, toimub 1.–5. augustil Võsul. Päästetakse ja mõõdistatakse vana rehemaja ning räägitakse, kuidas ajalooliste hoonete väärtusi märgata, jäädvustada ja säilitada. Vajalik on enne registreeruda. Lisainfo: www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-ehitusparandi-koolitus-2.

 

 

MAAILMAST


 

Võiseemnikud on Lõuna-Burkina Faso pargimaastike dominandid


Uurija püüab võiseemniku tolmeldajaid (fotod: J. Stout / BirdLife)

 

Sheavõi: midagi enamat kui kuiva naha niisutaja

Sheavõi ehk karitevõi ehk „naiste kuld“ – heal lapsel on palju nimesid! – on eelkõige õrnema soo seas hästi tuntud. Botaanikud käsivad seda tähtsat kosmeetilist tooret nimetada hoopis võiseemnikuõliks, sest sheapuu ametlik nimetus on just võiseemnik (Vitellaria paradoxa, varasema nimetusega Butyrospermum parkii).

Rohkete heade omadustega kuulsa nahasilendaja enda tulevik ei pruugi sama sile olla, sest puid ümbritsevat taimestikku – õitsevaid põõsaid ja puid – tikutakse aina maha raiuma. Aga nii jääb ka võiseemnikule vähem tolmeldajaid. Ja linnukaitsjad muretsevad üksiti lindude pärast: mida napimalt jagub putukaid, seda kasinam on putukamaiaste lindude toidusedel. Sestap pole üllatav, et Ühendkuningriigi valitsuse elurikkuse ja looduskeskkonna kaitsele keskendunud uurimistoetuste fond Darwin Initiative on võtnud rahastada BirdLife’i projekti, millega püütakse olukorda Burkina Faso võiseemnikuõli tootmise piirkonnas leevendada.

Kaboré Tambi rahvuspargi elevantide ja antiloopide päralt on liigirikas põlistaimestik, ent rahvuspargi piiri taga, kus kohalikud talumehed püüavad ennast mitmel moel elatada, on võiseemnikud küll kenasti alles, kuid nende naabruses kasvavad puud, põõsad ja väiksemad õistaimed langevad sageli oma põllulappe laiendada püüdvate inimeste ohvriks.

Kindlasti on siinse rahva oluline sissetulekuallikas just see imetegijast õli; võiseemniku viljaliha kõlbab kasinal ajal ka toiduks. Ent paraku kulub ühe kilo võiseemnikuõli tootmiseks lausa kaheksa kilo väärtuslikku põletuspuitu. Samas on vaja kasvatada küllaldane kogus maisi, hirssi ja sorgot, et toita peret, mis peab sageli toime tulema vähem kui 40 sendiga päevas. Peost suhu elades pole kuigi sageli aega, võimalust ega ka teadmisi, et mõelda taimestiku mitmekesisuse tähtsusele putukate ja tolmelduse seisukohalt.

Küll on inimestele hästi teada, et võiseemnikuõli saak pole kaugeltki sama hea, kui ta on olnud varem: viimase 20 aastaga on saagikus kahanenud lausa 40%. Samas on kohalik ja eriti globaalne vajadus õli järele aina kasvanud.

Täpselt samamoodi on vähenenud Aafrika ja Palearktika vahel rändavate lindude arvukus, kes on karmide talvede eest põgenedes ikka lootnud siinsele putukarohkusele. Seetõttu on BirdLife ja tema partnerid – brittide RSPB, hollandlaste Vogelbescherming Nederland ja Burkina Faso enda Naturama –, samuti Dublini kolledž, maailma võiseemniku-allianss ja Ouagadougou ülikool liitunud fondi Darwin Initiative rahastatava projektiga „Puud, mesilased ja linnud“ („Trees, bees & birds“).

Töö esmane siht on taastada taimestiku varasem mitmekesisus. Välja õpetatakse nn tolmeldussaadikud, kes hakkavad kümnes külas teadmisi edasi jagama. Puid ja põõsaid istutades taastatakse tolmeldajate ja lindude toitumis- ning sigimispaigad. Et koostööd tehakse ka valitsusasutuste ja tööstusettevõtetega, on loota kogu ökosüsteemi peatset taastumist ja head seisundit tulevikus.

BirdLife/Uudistaja

 


 


Kirjuks võõbatud skeem näitab osooni kontsentratsiooni Antarktika kohal 2. oktoobril 2015 kenasti kätte (Allikas: NASA/Goddard Space Flight Center / AlphaGalileo)

 

Antarktika osooniauk tõmbub tasapisi kokku

Ajakirjas Science ilmunud artikkel annab teada, et Massachusettsi tehnoloogiainstituudi professori Susan Solomoni juhitud rahvusvaheline töörühm on leidnud esimesi märke selle kohta, et Maad päikese ohtliku ultraviolettkiirguse eest kaitsev osoonikiht on hakanud paranema.

Teada-tuntud osooniauk Antarktika kohal on eri aastatel eri mõõtu; vähemalt osaliselt on erinevused tingitud vulkaanipursetest. Ent kui püüda pursete osa maha arvutada, on üsna ilmne, et auk väheneb pidevalt, nii et uurimisrühm peab päris võimalikuks, et juba selle sajandi keskpaigaks on auk päriselt kadunud. Septembrikuine augu keskmine suurus on alates 2000. aastast vähenenud üle 1,7 miljoni ruutmiili; sellisele pinnale mahuks umbes 18 Ühendkuningriiki.

See rõõmustav muutus kirjutatakse 1987. aastal sõlmitud Montréali protokolli arvele, millega keelati külmutusseadmetes ja aerosoolides sisaldunud freoonide ehk klorofluorosüsivesinike kasutus. Artikli autorite kinnitusel on vaatlusandmed kooskõlas modelleerimisel leituga; ühtlasi on välja töötatud meetod, kuidas eraldi hinnata inimese loodud saasteainete, temperatuuri ja tuulte varieeruvuse ning vulkaanide mõju Antarktika osooniaugu mõõtudele ja ulatusele. Näiteks õnnestus näidata, et augu laienemine 2015. aastal oli tingitud Calbuco purskest Tšiilis. Purskel eralduvad pisiosakesed, mis soodustavad kloori vabade radikaalide teket freoonist ultraviolettkiirguse toimel; just need vabad radikaalid lagundavadki osooni.

Osooniaugu kasv algab igal aastal augustis, kui päike hakkab taas lõunapoolusel paistma; maksimumsuuruse saavutab auk oktoobris ja enamasti siis tehaksegi uuringuid. Teadlaste arvates saaks kogu protsessist selgema pildi varem, septembris, kui valdab veel talvine külm ja auk alles hakkab tekkima. Kui kloori kogus väheneb, avaneb auk septembris aeglasemalt.

AlphaGalileo/Uudistaja

 


 


Esimesed kaheksa Malta mere-SPAd (allikas: BirdLife Malta)

 

Malta sai esimesed Natura merekaitsealad

Kui Maltalt tuleb mingeid linnu-uudiseid, siis tikuvad need enamasti olema negatiivsed: aastaid on tulnud taunida selle saareriigi elanike erilist kirge linnujahi ja -püügi vastu. Seekord on kõik vastupidi: Malta valitsuse otsusega on kuulutatud välja kaheksa esimest Natura merekaitseala ehk SPAd (Special Protection Area).

Need peaksid pakkuma kaitset kolmele Malta kaitsealusele, kahaneva arvukusega merelinnule: vahemere tormilinnule (Puffinus yelkouan), atlantise tormilinnule (Calonectris diomedea) ja atlandi tormipääsule (Hydrobates pelagicus). Tegemist on kogu maailmas olulise sammuga, sest vahemere tormilindudest elab Maltal iga kümnes, atlantise tormilindudest aga kolm protsenti ning atlandi tormipääsu Vahemere alamliikide isenditest on Malta kodu lausa pooltele.

Alade inventeerimisel tulid maltalastele appi Ühendkuningriigi linnukaitseühing RSPB ja Portugali linnukaitseühing SPEA; töö tehti ligi viis aastat väldanud LIFE+-projektina. Projekti lõpetamisel Ċirkewwas osales riigi keskkonnaminister Josè Herrera, ette mängiti Euroopa Komisjoni keskkonna-, merendus- ja kalandusvoliniku, Maltalt pärit Karmenu Vella videotervitus.

Nüüd tuleb koostada ja ellu viia kõikide uute alade kaitsekavad ning alustada, et tagada merelindude ja muu merealustiku turvalisus ning alade hea keskkonnaseisund.

BirdLife International / Uudistaja

 


Nädalake uduses jaheduses keset Atlandi ookeani

Taani kuningriigi autonoomne Fääri saarestik pakub eestlastele üha suuremat huvi. Sel suvel lennutab sinna inimesi vähemalt kolm Eesti turismiettevõtet. Siinne pildivalik on klõpsitud Perereiside 18.–24. juuli retke aegu.

Fääride lennufirma Atlantic Airways Airbus A319-100 Vágari lennujaamas. Firmal on peale helikopterite kolm sellist 144 reisijat mahutavat õhulaeva

Saarestiku fäärikeelne nimi Føroyar on tõlgitav kui Lambasaared. Määgijaid ongi saartel umbes poolteist korda rohkem kui inimesi: vastavalt 70 000 – 80 000 ja veidi üle 50 000

Sildike Vágari hotelli kraani juures kinnitab, et siinse veevärgi vesi on üks maailma kvaliteetsemaid. Olen sellega täiesti nõus

Vale jutt, et puud Fääridel ei kasva. See vägev vaher on sirgunud Sørváguri külas

Fääride ajaloos on rohkesti karme lehekülgi. Vestmanna muuseumis on kümmekond neist vahakujudega illustreeritud. Patuse naise uputamine pole neist kaugeltki kõige jubedam

Giid Ingigerd á Trødni selgitab, kui hinnatud toidutaim on fäärlastele olnud kikkaputk

Pealinna Tórshavni ühel kitsukesel tänaval on tagasihoidlik mälestusmärk Niels Ryberg Finsenile (1860–1904), islandi juurtega, aga Tórshavnis sündinud ja poisipõlve veetnud mehele, kes pälvis 1903. aastal Nobeli meditsiinipreemia valgusteraapia arendamise eest. Just sellesse kohta oli Finsen kraapinud poisikesena oma nimetähed NRF

See suurepäraseks tuulevarjuliseks sadamaks sobiv 200 meetrit pikk kuristik on andnud nime Eystoroy saare põhjapoolseimale külale Gjógvile (gjógv = kuristik)

Gjógvi lapsed pole sugugi nõus, et paarteist kraadi sooja on veesõja pidamiseks liiga vähe

Üks Gjógvi aed on kõikvõimalike kitšilike kujukestega nii üle külvatud, et see on lausa vahva. Postile tõstetud linnuühiselamust on vähemalt ülemine korter hõivatud, muidugi elab seal kuldnokapere. Aasta ringi Fääridel tegutsev kuldnoka endeemne alamliik pole pehmelt öeldes just kuigi hea laulja: lihtsalt polegi kellegi pealt viise juurde õppida

29. juulil on Fääride rahvuspüha, Ólavsøka ehk Püha Olavi päev. Üks pidustuste lahutamatu tähtis osa on aerupaatide võistlused. Saarestiku suuruselt teise linna, Borðoy saarel asuva Klaksvíki neiud paistavad olevat suurepärases vormis: paat lausa lendab

Veel vägevamalt lendavad muidugi kiirpaadid, mis viivad meid retkele Hesturi ja Kolturi saarte randadesse. Kui sõidame, paat paadi kõrval, piki koobast Hesturi alt läbi, panevad paadimehed laulma Eestiski korduvalt üles astunud Eivør Pálsdóttiri. Küll sobib naise võimas hääl oivaliselt sellesse ürglooduse vägevusse!

Pikal ja kitsal, aga ikka kõrgete mägedega Kalsoy saarel on kokku neli küla ja nende vahel neli tunnelit. Rohkete tunnelisuude tõttu kutsuvad vaimukad fäärlased saart Plokkflöödisaareks. Tõlkes tähendavat Kalsoy isast, naabersaar, veelgi kõrgemate mägedega Kunoy nimi aga emast

Leia fotolt lunnipüüdja ja tema onnike! Pilt on tehtud Fääride põhjapoolseima tipu juures. Viðoy saare (tõlkes Puidusaar, saanud nime randa jõudva rohke ajupuidu järgi) põhjaserva Ennibergi (754 m) tikutakse tituleerima maailma kõrgeimaks püstloodis kaljuks. Tegelikult ta seda ei ole, aga hirmuäratavalt kõrge on ometi

Alanud on tõus saarestiku kõrgeimale mäele, 880-meetrisele Slættaratindurile

Näide Eysturoy saare imekitsaste ja -kurviliste teede kohta: vastu tulevast sõidukist saab mööda vaid teeserva rajatud taskuid kasutades. Fjordi kaldal paiknev Funningur on saarestiku vanim inimasustatud koht

Sild üle ookeani: vasakul on Stremoy, paremal Eysturoy saar. Loodete tõttu voolab vesi väinas nimega Väin (Sundini) kord lõunast põhja, kord põhjast lõunasse

Fääride 18 saarest läänepoolseim on Mykines. Sadamast külla jõuab mööda kõrget treppi ja kurvilist rada. Foto keskel olevat rampi mööda tõmmatakse üles kaup

Saarega sama nime kandvas külas on mitukümmend maja, aga vaid kuus neist olevat asustatud aasta ringi. Vägisi tuleb pähe küsimus: ehk on see tünnisaun eestlaste kätetöö?!

Majad on saarel olemas ka haldjate jaoks

Mykinese pärisperemehed on muidugi linnud. Karta võib, et inimeste järjest tihedam ja arvukam külaskäik mõnevõrra ikkagi häirib hiiglaslikku lunnide kogukonda, kus käsil on lastekasvatus

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee