Uudistaja 28.05.2014

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Horisont jälgib ja kompab uusi horisonte

Mainumbris on taas tähelepanu all Eesti tudengisatelliidiprogramm ESTCube-1 ja selle eestvedaja Mart Noorma: saame teada, milliseid raskusi tuli meeskonnal seljatada ja milliseid põnevaid seiku said nad läbi elada. Seni rääkimata lugude kõrval pakume ka ESTCube-1 tehtud pilte, üks neist ilmestab äsja ilmunud ajakirja kaant. ESTCube-1 meeskonna liige Erik Kulu on satelliidipiltide põhjal koostanud lugejatele maateadusliku viktoriini.

Kõrgusesse vaatavad ka Jüri Kamenik ja Ain Kallis, kes on teinud ülevaate joonpilvedest ja tänapäevastest ilma mõjutamise võimalustest. Tõuke selleks on andnud viimasel ajal levinud vandenõuteooriad.

Meedikute Ele-Liis Esvaldi ja Andres Salumetsa artikkel räägib sellest, et ligikaudu iga kümnes paar on viljatu ning vajab lapse eostamisel meditsiini abi. Juttu on nii teemaga seotud eetilistest probleemidest kui ka võimalustest, mida nüüdismeditsiin pakub.

Indrek Rohtmets rändab Kalaharis, mis on tuntud suurte kaslaste poolest. Ulvar Käärt on käinud Tartu ülikooli arheoloogiakabinetis, mis ei tähenda pelgalt töölaua ja raamaturiiulitega tööruumi, vaid märksa enamat.

Missugused on uued tuuled õigusteaduses, käis Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi professorilt Katrin Nyman-Metcalfilt küsimas toimetaja Toomas Tiivel. Kõige muu hulgas on Katrin Nyman-Metcalf tegelenud kosmoseõigusega ja on seeläbi seotud ESTCube-1 projektiga.

Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb näitleja ja laulja Heino Seljamaa. Paepaladest tutvustavad Rein Einasto ja Aat Sarv meie parimat ehituskivi Tallinna paasi. Tiit Kändler aga arvab, et astronoomia vajab oma Boltzmanni.

 


 

Imekaunis Antarktika

Ilmunud on uus raamat sarjas „Looduse raamatukogu”, sedapuhku on teemaks Antarktis ja Antarktika. Raamatu autor on bioloog ja Eesti polaarklubi liige Enn Kaup.

Lõunanabamaa ehk Antarktis on manner, kuhu väga vähesed reisihuvilised on jala maha pannud. Enn Kaup on jäisel mandril elanud kokku üle kolme aasta. Pöörased tuuled, halvav külm, legendirohke avastamislugu ja hingematvalt kaunid vaated on vaid mõned seigad selles raamatus.

Raamatu „Imekaunis Antarktika” said Horisondi tellijad koos mainumbriga tasuta. Väljaannet on võimalik soetada meie e-poest ja raamatupoodidest, samuti saab seda osta digiraamatuna.

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


See sateliidipilt oleks viktoriini jaoks muidugi liiga lihtne (allikas: TÜ)

 

Mart Noorma vaatab Kuku raadios tagasi ESTCube-1 esimesele kosmoseaastale

Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri” usutleb Toomas Jüriado sel nädalal Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 eestvedajat Mart Noormad. Jutuks tuleb kosmosekuubiku sündmusterohke, kohati lausa seikluslik esimene tööaasta. Noorma kutsub kuulajaid ka võistlema: lahendama ESTCube’i Facebooki-lehel avaldatud mõistatusi ja ära arvama, mis paigast on satelliidi kaamera teinud Horisondi mainumbris avaldatud viktoriini fotod.

 

 

 

EESTI SÕNUMID 


Tartus Maarjamõisa väljal sai valmis uus siirdemeditsiinikeskus: see on ainulaadne kogu Põhjamaades (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu ülikool avas siirdemeditsiinikeskuse

Möödunud reedel avati Tartus Maarjamõisas (Ravila 14b) moodsaim siirdemeditsiinikeskus SIME. Tegu on Põhjamaades ja Ida-Euroopas ainulaadse keskusega, kus tehtavad uuringud ja teadusaparatuur loob uue taseme terviseuuringutes ning arstiteaduses. Majas asub tööle ka regiooni suurim, kuni 32 000 hiirt ja rotti mahutav katseloomakeskus.

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasara sõnul on SIME avamisega loodud terviklik lahendus meditsiini tippteaduse edasiviimiseks. Keskuse laborites saab uurida näiteks ainevahetusest tingitud mõjusid närvi- ja immuunsüsteemile, emotsionaalse käitumise põhjusi ja koostada haigusmudeleid.

SIME maja on jaotatud tsoonideks ja selles aitavad orienteeruda värvikoodidega tähistatud põrandad. Õhuduššidega eraldatud puhastes ruumides ehk suletud alas on loomade hoiuruumid ning käitumiskatsete meditsiini laborid. Majas on kõrgele bioohutusklassile vastav infektsiooniblokk, kus kehtivad väga ranged reeglid, võimaldamaks ohutult töötada ohtlike patogeenidega ning uurida katseloomadel raskeid infektsioone, nagu HIV ja C-hepatiit. Suletud osasse jäävad ka magnetresonantstomograafia osakonna ruumid, samuti kirurgiaosakond, kus saab uuringuid teha väikeloomade jaoks loodud moodsa magnetresonantstomograafiga. Keskuse teadusaparatuuri täiendab Baltimaade suurim steriliseerimisruum.

SIME on õppe- ja teadustööks avatud ka tudengitele, sh geenitehnoloogidele, veterinaaridele, arstidele ja biokeemikutele.

 


Pudisoo ehk Pärlijõgi Harjumaal on üks neist jõgedest, kuhu tänavu kevadel meriforelle asustati (foto: vikipeedia)

 

Põhja-Eesti jõgedesse asustati üle 160 000 noorkala 

RMK Põlula kalakasvatuskeskus on sel kevadel asustanud Põhja-Eesti jõgedesse üle 160 000 lõhe ja meriforelli noorkala. Siht on taastada lõhe ja meriforelli asurkonnad jõgedes, kus looduslikud populatsioonid on hävinud, ühtlasi soovitakse suurendada püügivaru kutselise ja amatöörkalastuse tarbeks.

Kalakasvatusosakonna juhataja Kunnar Klaasi sõnul asustati Kunda jõe päritolu lõhed Selja, Valge-, Pirita, Jägala, Loobu, Püha- ja Purtse jõkke; Pudisoo jõe asurkonnast pärit meriforellid viidi Pudisoo jõkke ning Pudisoo ja Mustoja koondpopulatsioonist pärit meriforellid Pühajõkke. Soovitused selle kohta, millisesse jõkke, kui palju ja millises vanuses kalu asustada, on andnud Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased. Järgmised noorkalad on plaanis jõgedesse asustada tänavu sügisel.

Kokku asustati üle 35 000 kaheaastase ja üle 15 000 üheaastase lõhe noorkala ning ligi 98 000 lõhe vastset. Ühe- ja kaheaastasi meriforelli noorkalu asustati üle 12 000. Kõikidel asustatud ühe- ja kaheaastastel kaladel on edaspidiseks eristamiseks ära lõigatud rasvauim. Kalade rännete uurimiseks märgistati 3000 kaheaastast noorkala Carlini-tüüpi erimärgisega. Tähistatud lõhed asustati Selja, Valge-, Pirita, Jägala ja Loobu jõkke ning 500 individuaalmärgisega meriforelli Pudisoo jõkke.

Geneetiliste uuringute andmetel on Eestis seni säilinud Kunda, Keila ja Vasalemma jõe algupärased lõhepopulatsioonid, mis on ainulaadsed Soome lahe piirkonnas ja märkimisväärsed kogu Läänemeres. Et taastada asurkondi, pööratakse Põlulas tähelepanu algupäraste lõhepopulatsioonide genofondi hoidmisele ja tarvitusele.

Lääne-Virumaal Rägavere vallas Lavi külas asuv Põlula kalakasvatuskeskus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik kalakasvandus Eestis.

RMK

 


Õhuvaade Türi linnale ja ilmajaamale (paremal) (foto: Kadri Kauksi)

 

Ilmateenistus pidas ennustusvõistlust

Tänavu 18. mail sai riigi ilmateenistus 95-aastaseks ning korraldas selle puhul ilmaennustusvõistluse. Huvilistel tuli prognoosida, milline on ilm 18. mai keskpäeval Türil.

Ilmaennustajaid oli kokku 330, neist andis täpse prognoosi üks võistleja. Ivo Oja ennustas, et 18. mail kell 12 on Türil 22,6 soojakraadi ja sadu ei ole: just sellised ilmaolud tol päeval ja kellaajal valitsesidki. Väga osavad olid ka 22,7 kraadi ennustanud Indrek Sassi ning 22,5 kraadi pakkunud Hanna Laura Luik ja Silver Lubaso. Ent arvamusi temperatuuri kohta oli igasuguseid: vahemik jäi 27,5 kraadist 6,4 kraadini. Sajuvõimalust pakkus 55 ennustajat.

Ilmateenistus

 


Sookurg Ahja 4 (keskmine) sai rõngad ja saatja mullu suvel (foto: www.kotkaklubi.ee/Aivar Leito)

 

Sookurg Ahja 4 on Etioopiast tagasi

Maikuu keskel saabus Etioopiast tagasi isane sookurg Ahja 4, kes peatub nüüd Meelva soos. Eesti maaülikooli vanemteaduri, ornitoloog Aivar Leito sõnul ületas Ahja 4 Eesti piiri juba 12. mai hommikul, kuid koju jõudis kurg alles 15. mai õhtul pärast pikemat huvireisi Väike-Maarja ja Vändra kandis. Päris sünnipaika ei saanud sookurg siiski jääda, sest seal on ees tema vanemad, kes juba uut pisiperet kasvatavad. Pesitsema asub Ahja 4 ilmselt alles kahe aasta pärast, kui on suguküps. Enne koju jõudmist veetis sookurg pikemalt aega Lõuna-Ukrainas Askania-Nova biosfäärikaitsealal ning rändas siis sealt kiirustamata mai esimese poolel Valgevene ja Pihkva oblasti kaudu koju Eestisse.

EMÜ

 


Pesakond noori valge-toonekurgesid (foto: Villu Anvelt)

 

Anna teada valge-toonekure pesast

Eesti ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi appi valge-toonekurgede pesi loendama. Tegu on EOÜ ühe pikaajalisema seireprojektiga, mille tarbeks on valminud hõlpsasti kasutatav veebirakendus www.eoy.ee/valgetoonekurg. Selle abil saab kaardile märkida pesa asukoha ja pidevalt täiendada andmeid pesas toimuva kohta. Ehkki pesitsustulemusi tuleb veel oodata, võib pesade asukohaandmeid sisestada aasta ringi.

Uue rakenduse loomise ajend on tänavune rahvusvaheline valge-toonekure loendus, mis hõlmab liigi kogu levilat. Seda loendust korraldatakse iga kümne aasta järel. Eestis on valge-toonekurgede arvukus suurenenud; praegu arvatakse meil pesitsevat 4000–5000 paari. Tänavune loendus aitab siinjuures saada täpsema ülevaate.

Loendusprojekti kohta saab teavet küsida Margus Otsalt telefonitsi 508 2244 või e-posti teel margus.ots@gmail.com.

EOÜ

 

 

 

TASUB OSALEDA


 

Õhtumatk Viljandi kandis

Täna, 28. mail kell 19 tehakse õhtumatk Viljandi maastikukaitsealal asuvatele allikatele. Retke juhib Viljandi huvikooli loodusringi hoidja ja allikaprojekti juht Peep Tobreluts. Oodatud on kõik huvilised. Kogunetakse Viljandi linnavalitsuse ees. Puhta allikavee jaoks võib kaasa võtta tühja veepudeli, jalga matkajalatsid.

Enda tulekust palutakse teada anda telefonil 5308 3344 või e-posti teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet

 


Soome lahe klibune rand (foto: Lennart Lennuk)

Öökulli akadeemia loodusõhtu

Eesti loodusmuuseum ootab loodushuvilisi 29. mail kell 17.30 Öökulli akadeemia viimasele loodusõhtule: sel korral tuleb juttu Soome lahest. Räägib muuseumi zooloogiaosakonna juhataja Lennart Lennuk.

Üritusel saab osaleda muuseumipiletiga, mis täiskasvanutele maksab kolm eurot, õpilastele alates üheksandast eluaastast, üliõpilastele ja pensionäridele aga kaks eurot. Lisateavet saab Agnes Karlsonilt telefonil 5373 1799 või agnes@loodusmuuseum.ee.

Eesti loodusmuuseum

 


 

Metsaekspress Tallinna ja Viimsi vahel

Laupäeval, 31. mail kell 11–16 on RMK Toompuiestee teabepunkti ja Viimsi looduskeskuse lahtiste uste päev ning iga poole tunni tagant sõidab metsaekspress. RMK teabepunktis saab tutvuda kõigi pakutavate puhkamisvõimalustega riigimetsas, Viimsi looduskeskuse uues näitusemajas aga väljapanekuga „Metsas on väge!”.

Mõlemas majas ja majade ümbruses jagub tegevust kogu perele. Kehakinnituseks pakutakse pannkooki. Kõik retked ja tegevused on tasuta. Vaata lisa RMK kodulehelt.

RMK

 


 

Meremuuseum on kilulainel

Meremuuseumi Paksu Margareeta suurtükitornis on avatud näitus „Kilulinn Tallinn”, ka õpiköök Maru keskendub oma menüüs kilule. Näitusel esitletakse lugu, kuidas ühest lihtsast rentslikalast sai Eesti pealinna sümbol. Näitust saab vaadata kuni 28. septembrini.

Eesti meremuuseum

 


 

Teaduse suvekool mõõdab aegumatut aega

Kodanikualgatus teadus.ee on korraldanud oma suvekoole üheksa aastat. Teemad on olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia, elu, keel ja arvud. Tänavuses kümnendas suvekoolis 22.–24. augustil Käsmu meremuuseumis uuritakse aegumatut aega.

Aeg on läbi aegade olnud inimese jaoks ühelt poolt praktiline maailma jaotamise abivahend, teiselt poolt lõppematu mõtiskluse ja vaidluse teema. Aja ja ruumi lahutamatus lõi võimaluse, et korraga eksisteerivad nii minevik, olevik kui ka tulevik, nagu meist näiteks ees ja taga olev ruum. Suvekoolis esinevad akadeemik Jüri Engelbrecht, helilooja Urmas Sisask, muusikakriitik ja muusik Igor Garšnek, Horisondi peatoimetaja Indrek Rohtmets, teadusloo professor Ülo Kaevats, kirjanik Mihkel Kaevats, akadeemik Tarmo Soomere, TÜ arendusprorektor Erik Puura, TÜ füüsikainstituudi direktor Jaak Kikas, loodustundja Urmas Tartes, astronoom Laurits Leedjärv, teaduskirjanik Tiit Kändler, KBFI direktor Raivo Stern, TÜ eksperimentaapsühholoogid, ajataju uurijad Kairi Kreegipuu ja Maria Tamm ning muusik ja heategija Siiri Sisask.

Oodatud on osa võtma kooliõpilased, üliõpilased, õpetajad, teadlased ja teiste erialade inimesed, kes huvituvad teadusest. Lastele on töötuba ning fotohuvilistele loodusretk aja tabamiseks. Nagu tavaks, lõpeb suvekool üldise aruteluga ja viktoriiniga. Ühtlasi saab pühapäeval kuulata Siiri Sisaski kontserti.

Ennast palutakse registreerida ja osalustasu maksta hiljemalt 11. juuliks. Täpsemat teavet registreerimise ja kava kohta leiab veebilehelt www.teadus.ee rubriigi alt „suve.kool”.

teadus.ee

 


 

Ornitoloogiaühingu suvepäevad

Eesti ornitoloogiaühingu lahtised suvepäevad on sel aastal 28.–29. juunil Saaremaal Kihelkonnas. Osalejate kirjapanek algab juuni algul, kui avaldatakse ka programm, teave osalustasu jm kohta.

Suvepäevadel saab kuulata ettekandeid Saaremaa lindude  jm kohta, tehakse linnuõpet ja -retki, eraldi tegevused on noortele ja lastele, osa saab võtta ka kutsemeisterlikkuse võistlusest jpm. Ööbida saab koolimajas või telgis, ent võimalik on broneerida ka koht mõnes piirkonna majutusasutuses.

EOÜ

 

 

 

 MAAILMAST


Korallrifid on kuulsad erakordse elurikkuse poolest. Neile on ookeani hapestumine hukutav (foto: Terry Hughes / Wikimedia)

 

Ookean hapestub enneolematult kiiresti

Rahvusvahelise geo- ja biosfääri programmi IGBP uurijad kinnitavad, et 300 miljoni aasta jooksul pole ookeanivesi olnud kunagi nii happeline kui praegu. Ookean on absorbeerinud ligi kolmandiku tööstusrevolutsiooni algusest inimtegevuse tõttu atmosfääri paiskunud süsihappegaasist ja see on põhjustanud vee happesuse 26-protsendise kasvu. Arvutuste järgi suureneb happesus 2100. aastaks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes lausa 170 protsenti, kui püsib praegune heitetase.

Mõistagi on see toonud kaasa mere ökosüsteemide ja elustiku muutusi; põhjust on karta ka inimeste toidujulgeoleku pärast. Happesuse suurenemise tõttu kahaneb ookeani võime absorbeerida atmosfäärist süsinikdioksiidi ja üksiti võime leevendada kliimamuutusi.

Eri liikidele omaseid muutusi on uuritud poolustest troopikani. Suurema hulga liikide jaoks on mõju negatiivne: kannatada saavad kaltsiumiühenditest toesed ja katted, kahaneb sigimisvõime, kasv ja arvukus, aeglustub noorjärkude areng. Siiski leidub liike, kes suudavad muutustega kohaneda või neist koguni kasu lõigata, näiteks mõned vetikad.

Mereelustikku mõjutab veel hulk teisi tegureid peale mainitud kliimamuutuse: vee vähenev hapnikusisaldus, osooniaukude tõttu suurenev ultraviolettkiirgus, ülepüük, saaste, liigtoitelisus. Kõik see kokku on raske proovikivi ökosüsteemidele ja elustikule, sealtkaudu kalapüügile ja vesiviljelusele, korallriffide hävingu tõttu ka turismile ning kõigest sellest sõltuvatele kogukondadele.

care2/IGBP/Uudistaja

 


Kilekottide ohtlikkus looduse asukaile ja keskkonnale on üldtuntud (foto: www.purplesage.org.uk)

 

Kilekottide kasutus peab vähenema

Europarlamendis hääletatud eelnõu järgi peaksid EL liikmesriigid aastaks 2019 vähendama kõige enam kasutatavate kilekottide tarvitust vähemalt 80%. Toetati vajadust kehtestada kohustuslikud sihtmäärad ja nõuda kilekottide eest tasu.

Euroopa Liidus kasutatakse enamjaolt kilekotte, mis on õhemad kui 50 mikronit. Tõenäoliselt neid uuesti ei pruugita, ent äravisatuna saastavad nad keskkonda. EL liikmesriigid peaksid eelnõu kohaselt vähendama 2010. aastaga võrreldes selliste kottide tarvitust vähemalt 50% aastaks 2017 ja 80% aastaks 2019. Saadikud soovitavad rakendada majanduslikke vahendeid: makse ja lõive ning turustuspiiranguid, et peatada tasuta kilekottide kaasaandmine poodides.

Väga õhukesed kilekotid, millesse pannakse niisked ja eelnevalt pakendamata toiduained, näiteks värske liha, kala ja piimatooted, ning mis on vajalikud toiduhügieeni jaoks, peaksid saadikute arvates eelnõust välja jääma.

Liikmesriikidel tuleks tagada, et õhukesed kilekotid lahtise puu- ja köögivilja ning kondiitritoodete jaoks peaksid aastaks 2019 olema asendatud ümbertöötatud paberist kandekottidega või biolagunevate ja kompostitavate üliõhukeste kilekottidega.

Euroopa parlament / Uudistaja

 

 

 

 LÕPUPILT ILMA TEEMAL


19. mail kandus Musta ja Kaspia mere vaheliselt alalt Eestile soe troopiline õhumass. Väga palav ja päikeseline päev tõi meile samal päeval maikuu soojarekordi: ilmateenistuse andmeil tõusis Kunda ilmajaamas maksimaalne õhutemperatuur 33,1 soojakraadini, ka mujal oli sellelähedane kuumus. Nädala keskpaigas tõmbus palavus küll pisut tagasi, kuid alates reedest tuli taas taluda kõrvetavat palavust. Võrdlemisi pikalt püsinud soojus muutis veekogude vee suplussoojaks, mistõttu võis näha maikuule üsna tavatut pilti: päevitajatest ja suplejatest tulvil liivarandu (fotol Anne kanal Tartus, pildistas Toomas Jüriado).

 

 

 

 

Toimetanud  Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

MTÜ Loodusajakirja väljaandeid toetab keskkonnainvesteeringute keskus


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/