Uudistaja 30.04.2014

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

30. aprill  2014

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Loodusesõber viib Märjamaale

Traditsiooniline Loodusesõbra roheliste rattaretke number viib meid Märjamaale. Ajakirjas teeme juttu Märjamaa sildade rohkusest ja proovime seejuures aru saada ka Märjamaa nimest: mis koht see Märjamaa õieti on? Kas tõeliselt „märg” koht, arvestades ajutiste karstijärvede rohkust ja viiendat aastaaega, või kunstlikult piiritletud paik ühes suures muinaskihelkonnas? Ajakiri aitab saada aimu Märjamaa ja Vigala loodusest. Need lugejad, kes retkele ei plaani tulla, saavad hoida tugitoolis pöialt, et järtad – ajutised karstijärved – end ratturitele ikka ilmutaksid ehk ka tänavusel ebatavalisel kevadel veega täituksid. Et pärast oleks hea omapäi retkele minna, on ajakirjas ka tavapärane Regio kaart marsruudiga.

Ajakirja peateemadki on seotud rattaretkega: vändates kilomeetrite kaupa mööda vana Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee rohtunud tammi, saame mõtiskleda uue Eestit hõlmava raudtee projekti Rail Balticu üle ja lugeda ajakirjast, mis mured kaasnevad raudtee ehitusega loomade asurkonnale ja loodusele laiemalt. Kui mitu korda peab mõõtma ja siis alles lõikama, kui plaanime läbi Eesti ehitada kõrge taraga raudtee koridori?

Retkega on seotud ka jäälinnust kõnelev artikkel, milles ornitoloogid kutsuvad üles kõiki inimesi, kes jõgedel matkavad – näiteks Märjamaal – tegema jõelinnuseiret ja otsima aasta lindu jäälindu. Inimpelglikku sulelist võib leida, kui tead, kust otsida.

Kutsume märkama ka aasta looma viigrit, kes Väinamere asukana nii mõnegi hoolsa kiikri ette võib jääda. Viigrist palume lugusid saata meie ajakirja aadressil lugeja@loodusesober.ee.

Helen Arusoo

Loodusesõbra peatoimetaja

 

 

LOODUSAJAKIRJA UUDISED


 

 

Näitus „Eesti Loodus 80”

Tartus Baeri maja (Veski 4) saalis saab vaadata näitust ajakirja Eesti Loodus ajaloost. Näitus valmis eelmisel sügisel ja oli lühikest aega väljas TÜ raamatukogus. Nüüd on Baeri maja väsimatu näitusekorraldaja Vaike Hang väljapanekut toimetuse töötajate kaasabil täiendanud ja uuendanud.

Ajakirja esimene number ilmus 1933. aasta veebruaris. Poliitiliste olude tõttu väljaandmine katkes 1940 ning jätkus 1958. aastast. Praegu on käsil ajakirja 65. aastakäik. Näitus heidab pilgu Eesti Looduse minevikku ja tänapäeva.

Ajakiri on internetis www.eestiloodus.ee; sama veebilehe kaudu saab ajakirja ka tellida. Eesti Looduse toimetus töötabki Baeri majas ja sealt saab osta nii Eesti Looduse varasemaid numbreid kui ka teisi MTÜ Loodusajakiri väljaandeid: ajakirju Eesti Mets, Horisont ja Loodusesõber, „Looduse raamatukogu” vihikuid ning aastaraamatuid „Lehed ja tähed”.

 


 

Vana-Vigala mõis. Selle suures ja uhkes pargis on retke teine laagripaik

 

Eelregistreerimine roheliste rattaretkele

jätkub kuni 12. maini Loodusajakirja Tallinna kontoris (Endla 3, sissepääs rahvusraamatukogu peauksest).

Järjekorras juba 25. retk, seekord „Kuidas elad, Märjamaa?”, toimub 16.–18. mail ning algab ja lõppeb Märjamaal. Kolme päeva jooksul tutvutakse piirkonna ajaloo- ja kultuurilooga, räägitakse Rail Balticust ning raudteetranspordi minevikust ja tulevikust, ajaloolistest sildadest, aasta loomast viigrist, aasta linnust jäälinnust. Õhtuti-hommikuti toimuvad taime- ja linnuretked. Kultuurilist meelelahutus pakuvad Curly Strings, Marko Matvere & Peep Raun, Jaanus Nõgisto & Tõnu Timm, Audru Jõelaevanduse Punt jt.

 


 

Eesti Looduse toimetaja Katre Palo messil „Maale elama”

 

Loodusajakiri oli Tartus kohal kahel messil

Sündmusterohkel nädalavahetusel oli Tartus lausa kaks messi ja mõlemal oli oma letiga väljas ka Loodusajakiri.

Neljapäevast laupäevani peeti linnaservas näituste keskuses järjekorras juba 22. Maamess; seekord osales 400 firmat üheksast riigist. Kodanikualgatuse „Maale elama” mullu Tallinnas peetud mess sai järje laupäeval Tartu kesklinnas Turu tänava spordihoones.

 


 

Neljapäevases saates tuleb juttu ka kanada kuldvitsast, invasiivsest võõrliigist, mis on väga meeltmööda kimalastele ja teistele putukatele

 

Kuku raadios kuuleb Meelis Uustali pajatusi jäätmaadest

Iganeljapäevane „Loodusajakirja” saade Kuku raadios on jõudnud järjega Eesti Looduse aprillinumbrini. Eelmisel nädalal rääkis loodushäälte salvestaja Veljo Runnel oma tööst, sealhulgas ajakirjaga koos ilmunud heliplaadist „Eesti looduse helimaastikud”. Selle nädala saate teema on jäätmaad; neist vastuolulistest ja omapärastest paikadest räägib artikli kirjutanud SEI vanemekspert Meelis Uustal.

Järgmisel nädalal tutvustab uut Loodusesõpra ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 

 

EESTI UUDISED


 

Vana anatoomikum, üks Tartu ülikooli vanemaid hooneid, on läbi teinud põhjaliku noorenduskuuri

 

Haridusuuenduskeskus õpetab suhtlema nii seadmete kui ka õpilastega

Tartu ülikooli Pedagogicum avas 22. aprillil Toomemäel vanas anatoomikumis haridusuuenduskeskuse, kus õpetajakoolituse jaoks ja uurimiseks on kasutada ajakohaseim esitlus- ja õppetehnika.

TÜ haridusuuenduskeskuse koordinaatori Piret Pungas-Kohvi sõnul on üks keskuse prioriteet luua tänapäevaste tehniliste võimalustega uusi õppematerjale, -vahendeid ning füüsilisi õppekeskkondi, mis aitavad muuta õpetamist ja õppimist atraktiivsemaks ja tõhusamaks. „Näiteks on keskuse üldklass varustatud professionaalse salvestustehnikaga. Poolprofessionaalse salvestussüsteemi korral jälgivad läbiviidavat õppetööd või praktikumi kolm kaugjuhitavat kaamerat ja heli salvestab kaheksa mikrofoni,” lisas keskuse tehnikaspetsialist Eleri Lõhmus, kelle kinnitusel saab salvestist vaadata kohe pärast tegevuse lõppu.

Keskuse kahel korrusel on õpetajakoolituse üliõpilaste, innovatsioonikoolide ja tegevõpetajate kasutada peale mainitud üldklassi näiteks lasteklass puutetundliku lauaga, kunsti- ja käsitööklass, kus on kaheksa elektriõmblusmasinat, programmeeritav tikkimismasin, overlokmasin, kaks triikrauda, kaks triikimislauda, nõelviltimismasin ja puutöölaud, ning arvuti- ja tehnoloogiaklass suure tööpinnaga väikeste robotite tööks; veel on klassis robootikakomplektid, sensorid, et uurida eri keskkondi, ning 3D-printer ja skanner. Juunikuus on oodata Euroopa esimest käsiskannerit, mis võimaldab näiteks skaneerida reaalse inimese ja tema kujutise kümme korda vähendatult 3D-s välja printida.

TÜ haridusuuenduskeskuse ehitaja on osaühing Tartu Restauraator. Haridusuuenduskeskuse ning teaduskondade juures paiknevate didaktikakeskuste sisustamisele ja tegevuse toetusele kulus 950 294,14 eurot, millest 764 730,14 eurot on Euroopa regionaalarengu fondi toetus.

Vt ka www.pedagogicum.ut.ee/et/haridusuuenduskeskus.

TÜ/Uudistaja

 


 

Kõik taaskasutatav peab tulevikus minema uuesti ringlusse

 

Uus jäätmekava suunab rohkem taaskasutama

Valitsus kinnitas 17. aprillil järgmise seitsme aasta suunad jäätmemajanduses, põhieesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävat materjali.

„Täna heaks kiidetud kava seostub eelkõige kaasaegse tootedisaini, ressursse kokku hoidva puhta tootmise ja kord juba toodetud materjalide ringlussevõtuga. Kokkuhoidlikkus, innovatiivsus, mugavus ja efektiivsus – need on neli märksõna, mis järgmist seitset aastat jäätmevaldkonnas kõige paremini iseloomustama peaksid,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eesti jaoks seati jäätmevaldkonnas kolm strateegilist eesmärki: vältida jäätmete teket, võtta tarbimisest üle jääv materjal äraviskamise asemel võimalikult suurel määral ringlusse ning vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski.

„Kõik see, mis liigub prügimäele, on mahakantud ressurss, mida oleks võinud palju mõistlikumalt kasutada. Kuigi prügipõletus energiatootmiseks on kindlasti parem kui lihtsalt mäkke kuhjamine, ei tohi sellegi puhul tulemuseks olla kasuliku materjali hävitamine,” selgitas keskkonnaminister.

2020. aastal on jäätmemajandus Eestis heal järjel juhul, kui juba tootmisel võetakse arvesse vajadus vältida jäätmete teket üldse. See eeldab, et toote käituse kõikidel etappidel võetakse seda eesmärki praktiliste otsuste tegemisel arvesse – alates toote kujundamisest, valmistamisest, sellest, kuidas teda tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kuidas kasutatakse.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


Hiiumaal Suuresadamas nähtud mägiraat (foto: Maie Vikerpuur / www.estbirding.ee)

 

Imeilus ilm ja rohked linnud

19.–20. aprillil nähti Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) lihavõtte linnuvaatluspäevadel tänu suurepärasele ilmale palju põnevaid linnuliike ja uusi kevadisi saabujaid.

Esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks jõudis ornitoloogiaühingusse 96 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales 165 linnusõpra, kes panid kirja üle 45 000 linnu 155 liigist.

Esialgseil andmeil olid üle poole nähtud lindudest ettearvatult haned ja lagled, kellel on Eestis kätte jõudmas rände tippaeg. Arvukamalt nähti ka naerukajakaid, aule ja metsvinte. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi rasvatihane, linavästrik, metsvint, hallrästas, musträstas ja kuldnokk.

Mitmes paigas kuuldi juba kägusid ning nähti suitsupääsukesi. Vaatlejate silma ette jäi ka mitu Eestis haruldast linnuliiki, näiteks kaelusrästas, stepi-loorkull, puna-harksaba, väike-laukhani, vaenukägu jt. Kõige üllatavam leid oli kindlasti Hiiumaal kohatud mägiraat (Prunella collaris), keda varem on Eestis nähtud vaid üks kord.

EOÜ

 


 

Margivihiku kaaned …

… ja sisu (allikas: Eesti Post)

 

Ilmub margivihik aasta liblikaga

2. mail tuleb käibele Eesti esimene liblikamark. Kunstnik Riho Luuse on kujundanud Eestis suhteliselt harva ilmuva margivihiku, milles on neli 45-sendist marki. Vihikuid on trükitud 30 000 eksemplari.

Eesti Posti koostatud margi tutvustuses on kirjas: Eesti lepidopteroloogide seltsi (ELS) 15. aastapäeva tähistamiseks valiti aasta liblikas, kõigile hästi tuntud ja Eestis kõikjal levinud päevapaabusilm (Inachis io). Ta püüab pilku ilusa punaka värvuse ja suurte sinakate silmlaikudega nii esi- kui tagatiibadel. Eks eestikeelne nimigi ole tulnud silmlaikude sarnasusest paabulinnu sabasulgede värvidega. Jõulise ja aktiivse lendajana on teda raske mitte märgata. Tegemist on talvituva liblikaga. Tänu sellisele kohastumisele võime teda näha lendamas esimestel õitel varakevadest kuni sügise saabumiseni.

Eesti Post / Uudistaja

 


 

Kaader videosalvestisest

 

Hollandlastel on jäälinnukaamera

Hollandi linnusõbrad on üles seadnud veebikaamera, mille abil näeb otsepilti jäälinnu pesast. Pojad on juba päris suured ja lendavad peagi ilmselt pesast välja, seega tuleb vaatamisega kiirustada.

Videosalvestist poegade koorumisest saab vaadata võrgupaigast http://youtu.be/8YsE5vadisE.

Otsepilt pesa seest: mms://88.159.132.10/IJsvogelNest.

Otsepilt väljastpoolt: mms://88.159.104.38/BroedwandCam.

EOÜ

 


 

 

Matkajad on saanud „Teejuhi Aegna loodusesse”

Tallinna keskkonnaamet on üllitanud õppematerjali-raamatu, kus tutvustatakse Aegna saare kultuurilugu ja looduse vaatamisväärtusi: maastikku, taimi ning loomi.

Raamatu autorid on Hugo Udusaar ning Sirje ja Georg Aher; selles on 80 lehekülge teksti ja ligi 250 värvilist pilti. Raamatuga saab tutvuda võrgupaigas www.tallinn.ee/Teejuht-Aegna-loodusesse.

Raepress

 


 

Kristluse toetuspind on suurem, kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata. Fotol tilluke Järvakandi kirik Raplamaal

 

Eestlased usuvad vaimsesse enesearengusse ja maavälisesse ellu

Tartu ülikooli usuteaduskonnas valminud uuringust selgus, et Eestis on enim levinud individuaalsed religioossed enesemääratlused. Üle poole vastanutest nõustus, et neil on oma usk, mis ei sõltu kirikutest ega religioonidest. Kahekümnendates eluaastates noorte ja kõrgharitute seas on enim levinud uue vaimsuse praktikad, sh meditatsioon ja jooga. Maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse uskusid peaaegu pooled vastanutest.

Küsitluse koostaja, TÜ religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme rääkis, et 1100 küsitletuga uuringu põhjal määratles end kristlastena viiendik eestlastest ning pooled muust rahvusest inimestest. „Samas kristluse toetuspind on suurem, kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata. 55% eestlastest ja 77% muust rahvusest inimestest arvasid, et „kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus”, ning 60% eestlastest ja 75% muust rahvusest inimestest nõustus väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted”.

Uue vaimsuse praktikaga, sh jooga, meditatsioon, vabastav hingamine jms, on viimase viie aasta jooksul tegelenud 20% vastanutest. 67% nõustus väitega, et nad usuvad vaimsesse enesearengusse selles mõttes, et teadlike enesesisenduste ja vaimsete praktikate, näiteks meditatsiooni abil on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber. Uue vaimsuse pooldajaid on kõige rohkem kahekümnendates eluaastates noorte ja kõrgharitute seas.

Uuringust nähtus, et maaväliste tsivilisatsioonide, mille esindajad külastavad aeg-ajalt meie planeeti, olemasolusse uskus 43% vastanutest; sellesse, et inimtsivilisatsiooni tõid maale olendid teistelt planeetidelt, aga 22%, ning sellesse, et suurriikide valitsused teevad koostööd tulnukatega, kuid varjavad seda oma rahva eest, 16%. „Need olid uskumused, mida uskus märkimisväärselt rohkem mehi kui naisi. Tavaliselt pooldavad religioosseid uskumusi rohkem naised kui mehed,” sõnas Altnurme.

61% eestlastest nõustus väitega, et „Eesti rahva õige usk on maausk”. Samas maausulisena määratles ennast ise vaid 4% eestlastest. Religioonivastastest hoiakutest rääkides nõustus 35% vastanutest väitega, et „religioon takistab inimese vaba vaimset arengut” 28% ja väitega „kirik on mõeldud massidega manipuleerimiseks ja nende kontrolli all hoidmiseks”. Ateistiks ehk jumala ja muu üleloomuliku eitajaks pidas end 10% vastanutest.

 


 

Soe ja põuane aprill

 

Kuu keskel soojaks ja ülestõusmispühade ajal lausa suviseks muutunud aprilliilm …

… andis läinud nädala alguses küll mitu kraadi tagasi, aga tuulevarjus ja päikesesäras läksid esimesed võililled ometi õide.

Paar päeva hiljem õitses Tartus ka suur jagu vahtraid.

Muidugi soosis ilus ilm 13. Supilinna päevi, mille kesksel päeval laupäeval ei lehvinud linnajao lipp mitte ainult laada- ja peoplatsil, vaid ka paljudel Supilinna majadel.

Veel kunagi pole Supilinna päevi peetud nii madala veega Emajõe ääres. Laupäeval oli veeseis ilmasamba järgi vaid 63 sentimeetrit üle mõõtejaama nulli ehk laias laastus kaks meetrit madalam kui mullu samal ajal.

Suures osas Eestist pole sadanud juba üle kahe nädala ja ilmateenistuse tuleohukaart näitab väga ärevat seisu. Oranž märgib suurt ja punane äärmiselt suurt tuleohtu.

Üks kurb aspekt veel: kui on nii soe, möödub kõige kenam, värske leherohelise ja õiteilu aeg liiga ruttu.

Nii olid mu kodutänava toomingatel esmaspäeva õhtul puhkenud esimesed õied.

 

 

TASUB OSALEDA


 

 

„Keskkonnakäpp 2014” tähtaeg on käes

Keskkonnaamet tuletab meelde, et täna südaööni saab veel esitada kandidaate keskkonnahoidliku haridustegevuse konkursile „Keskkonnakäpp 2014”. Võitjad selguvad 10. juunil „Keskkonnakäpa” galal.

Keskkonnaameti kinnitusel oli eelmise nädala lõpuks pakutud juba üle 40 võistlustöö. Esitatud projektid keskenduvad suures osas ressursisäästlikkusele, materjalide taaskasutusele ja loodushoiule.

Osalemistingimustega saab tutvuda ja kandideerida veebilehel www.keskkonnakäpp.ee või www.facebook.com/keskkonnakapp.

 


 

Allikas: Eesti metsaselts

Esmaspäeval alanud metsanädal

kestab 3. maini ega hõlma seekord eri tüüpi metsandussündmusi, vaid on mõeldud meie tulevikule – õpilastele. Koolides külalisõpetajatena tunde andvad metsamehed tutvustavad oma kogemuste põhjal nii metsandust kui ka metsandusameteid.

Täpsema ülevaate saab võrgupaigast www.metsaselts.ee/metsanadal.

 


 

 

Ilmaennustusvõistlus ilmateenistuse sünnipäevaks

Riigi ilmateenistus saab 18. mail 95-aastaseks. Sel puhul välja kuulutatud ennustusvõistlusel tuleb prognoosida, milline on ilm 18. mai keskpäeval Türil. Kõige täpsemaid ilmaennustajaid ootavad muidugi auhinnad.

Osavõtuks sisesta oma prognoos ilmateenistuse kodulehel olevasse vormi (www.emhi.ee/?ide=26,1625).

 


 

TTÜ muuseum töötab TTÜ raamatukogu majas

 

Tallinna tehnikaülikooli energeetikanäitus

avati 22. aprillil TTÜ muuseumis (Akadeemia tee 1) ja jääb vaadata kuni 20. detsembrini 2016.

Näitusel saab ülevaate Eesti energeetikast alates põlevkivi kaevandamise tehnikast kuni koduse energiatarbimiseni. Põnevat uudistamist jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele.

 


 

Allikas: www.eoy.ee

 

Algab suvine aialinnuvaatlus

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub linnuhuvilisi jälgima oma aias pesitsevaid linde ja osalema uues pikaajalises rahvateaduse projektis „Suvine aialinnupäevik”.

Aialinnupäeviku pidamine on lihtne ja igaühele jõukohane. Selleks loodud veebirakenduse abil saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning ka muud loomad. Kõik päevikusse sisestatud andmed ja kommentaarid saab vaatleja endale päeviku vormis salvestada ja printida. Ühtlasi on võimalik kaardirakenduse abil jälgida teiste projektis osalevate aedade linnustatistikat ning tuntumate rändlindude saabumist Eestisse. Samuti leiab veebilehelt linnusõbraliku aia loomise juhiseid ja määramisabi. Suvine aialinnupäevik asub veebilehel www.eoy.ee/aed.

 


 

Rabajärv Meenikunno rabas (foto: User:Priit777 / Wikimedia)

 

TÜ loodusmuuseum kutsub loodusretkele Lõuna-Eestisse

Kõik huvilised on oodatud neljapäeval, 1. mail, loodusretkele, mille jooksul tutvutakse huviväärsustega Taevaskoja õpperajal, Süvahavval ja Meenikunno rabas. Retke juhendavad Tõnu Pani ja Külli Kalamees.

Väljasõit 1. mail kell 9 Tartust Vanemuise 46 eest. Retkel saab osaleda tasuta, kuid vajalik on enne registreeruda aadressil loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 737 6076.

 


 

 Üks vaatluskohti, Jõesuu vaatetorn Suure Emajõe alguses Võrtsjärve ääres

 

Tornide linnuvaatluspäev

on sel aastal pühapäeval, 11. mail. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega koos saab linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja, nõnda selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Vaatlustorne, kus on juhendajad, näeb võrgupaigast www.eoy.ee/node/773.

 

 MAAILMAST


 

Foto: Dan / FreeDigitalPhotos.net

 

Sakslased toetavad Aafrika elevandikaitsjaid

Saksamaa looduskaitseliit NABU on loonud pargivahtide fondi (Ranger Fund), mille kogutud raha toel saavad Aafrikas salaküttidega võitlevad pargivahid läbi teha tõhusama koolituse ning hankida oma ohtliku töö jaoks parema varustuse.

NABU andmetel tapetakse Aafrika rahvusparkides sadakond elevanti päevas. Kui 1970. aastatel elas Mustal mandril umbes 1,2 miljonit londikandjat, siis nüüd on neid alla 444 000. Suurem jagu salaküttide hangitud elevandiluud veetakse Hiinasse, kus sellest tehakse amulette ja kujukesi. NABU rõhutab, et salakütid pole vaesed kohalikud, kellele see on ainus võimalus elatist hankida, vaid südametud õnnekütid, kes on sageli seotud ka narkoäri ja terrorismiga.

Üldjuhul on nad hoopis paremini relvastatud kui rahvusparkides töötavad valvurid. Sestap pole üllatav, et sageli saavad pargivahid raskelt haavata või kaotavad elu. Rahvusvahelise pargivahtide fondi (International Ranger Foundation) kinnitusel hukkus mullu teenistuskohustusi täites 85 pargivahti, neist pooled Aafrikas. Tihti ei tähenda see perekonnale mitte ainult kalli inimese, vaid ka peamise toitja hukku.

NABU fond on andnud abi Etioopia hukkunud või haavatud pargivahtide peredele, sel aastal on raha saadetud Kenya riiklikule looduskaitseametile, et see toetaks tapetud looduskaitsjate laste võimalusi käia kesk- ja ülikoolis.

Et vandlikaubandusele piir panna, taotleb NABU rangemaid meetmeid, sealhulgas tahetakse keelata mistahes leevendused. Üks nõue on kogu konfiskeeritud elevandiluu kohe hävitada, et ei tekiks kiusatust seda varastada. Samuti peetakse Saksamaal vajalikuks mistahes võhaekspordi täpset registrit.

NABU/Uudistaja

 


 

Aul (foto: Ken Kinsella / BirdLife)

 

Soome linnukaitsjad said kohtuvõidu

Aul (Clangula hyemalis) on arvatud ohualdiste (ing vulnerable) liikide hulka. Ometi otsustati Soomes 2011. aastal, et seda parti tohib kevadel küttida. Soome linnukaitseorganisatsioon BirdLife Finland on kindel, et selline jaht on asurkonna jaoks lisaoht. Seetõttu esitati kaebus riigikohtule ja nüüd leidiski Soome kõrgeim kohtuinstants, et auli kevadine jaht on seadusvastane.

Kaebusele eelnes põhjalik uurimistöö, mille jooksul koguti ekspertide arvamusi, käidi välitöödel ning kasutati vabatahtlike kogutud pikaajalisi seireandmeid. Marjaks kulusid ära ka Eesti kolleegidelt saadud arvread, millest nähtus, et Eestiski on aulide arvukus allakäigul.

Põhja-Euroopa ja Lääne-Siberis pesitsevate aulide põhimass veedab talve Läänemerel; Eesti ja Lõuna-Soome vetes saab pikasabalist sukelparti näha nii kevad- kui ka sügisrände ajal ning siin sel ajal toimuv avaldab mõju kogu Euraasia asurkonnale.

BirdLife/Uudistaja

 

 

 PILTE BOTAANIKAAIAST


 

Kaunis ilm kutsus mind Tartu ülikooli botaanikaaeda kahel järjestikusel nädalavahetusel. Rahvast oli viimasel korral küllap rohkem, …

… värve ja õisi aga vist veel mitte.

Vähemalt maas oli mõnigi värvikas lill jõudnud õitsemisega juba lõpule. Näiteks karukell oli nädal tagasigi juba närbumas.

Küll rõõmustas endiselt silma õrn ülane.

Seevastu n-ö teisel korrusel oli õisi kindlasti juurde tulnud.

Mõned näited: mandlipuu, …

… kirss-kontpuu …

… ja hondo magnoolia

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/