Uudistaja 30.09.2015

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

30. september  2015

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Eesti Mets: metsanduspersoonid, -sündmused ja -paigad

Eesti Metsa sügisnumbris on lugusid värvikatest metsanduspersoonidest, aga ka olulistest metsandusüritustest ja -paikadest nii nüüd kui ka minevikus. Põhiloo peategelane on Tõnis Mändla, 2015. aasta metsamajandajate konkursi võitja. Reportaažis „Metsamehe jälgedes – Jaan Tiivoja“ tutvustatakse legendaarset metsameest, kes praegugi, üle kaheksakümnesena, on vaimuerk ja täis energiat. Seekord saab ajakirjast lugeda ka usutlusi noorema põlvkonna arboristi Erik Ristiga ning RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammoga. Metsandusloolase Toivo Meikari artikkel viib meid ajaloolisele Lipstu nõmmele Raplamaal ja valgustab selle looduskaitseala intrigeerivat, üle 150 aasta pikkust kujunemislugu. Jürgen Kusmini kirjutis kõneleb pärandkultuuriobjektidest metsas ja sellest, kuidas neid metsatöid tehes säästa. Ain Alvela valgustab Kehra paberivabriku arengut, Ulvar Käärt käsitleb marja- ja seenekorjamise suundumusi ning Kristiina Viiron vastakaid arusaamu metsaraiest. Numbri viimane artikkel kõneleb Pärnu Waldhofi tselluloosivabriku hiilgavast, kuid lühikeseks jäänud ajaloost. See 20. sajandi alul rajatud tööstusettevõte oli kogu tollase Vene impeeriumi suurim. Aga 100 tagasi, 20. augustil lasti tööstuskompleks polkovnik Rodzjanko korraldusel õhku.

Eesti Mets

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

 

Mis saab Horisondist 2016. aastal?

Möödunud nädalal sai teatavaks tõsiasi, et keskkonnainvesteeringute keskus KIK ei rahasta tuleval aastal ajakirja Horisont ilmumist (vt lähemalt http://uudised.err.ee/v/eesti/b0978d29-eebc-413e-ac4d-e0206b561748/ajakiri-horisont-jaab-noorte-keskkonnateadlikkuse-tostmise-nimel-toetuseta).

Pärast seda on toimetuse poole pöördnud nii toetuse avaldajad kui ka murelikud lugejad. Viimastele kinnitab toimetus üheselt: see, et jaanuaris Horisont ilmub, on väljapool igasugust kahtlust. Seda lubavad peale toimetajate enda entusiasmi väita ka rohked toetusavaldused.

Meile teeb head meelt, et meie poole on juba pöördunud koostööpartner, kes toetab meid tasuta teenusega. Lugejad saavad aga oma toetust kõige paremini avaldada sel moel, et tellivad Horisondi ka 2016. aastaks.

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere on tõdenud, et Horisondi kadumine oleks väga suur löök Eesti rahvale. 25. septembri “Aktuaalses kaameras” ütles ta, et Eestis aitavad rahvusringhäälingu kõrval teadlaste sõnumit rahvani viia mitmed populaarteaduslikud ajakirjad. “Neist kahjuks üks, Horisont, on praegu suurtes raskustes. Selle kadumine oleks väga suur löök mitte meie teadusele, kes suudab end tutvustada, kus iganes, vaid Eesti rahvale, kes ei saa enam teada, mida Eesti tippteadus teeb,” nentis Soomere. Soomere komentaar tuleb AK 29. minutil algavas teadlaste ööle pühendatud uudisloos, vt http://etv.err.ee/v/0e529072-2cdb-4919-851f-98b1ffe79cfb.

Horisont

 


 

 

Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoon“

Alates 21. septembrist on ETV loodussaates „Osoon“ ka Eesti Looduse lugejamäng. Igal kuul esitatakse eetris üks küsimus hiljuti ilmunud ajakirjanumbri kohta. Esimesele küsimusele tuleb vastus saata hiljemalt 10. oktoobriks e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või aadressil Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu. Saadet saab järelvaadata ETV veebilehelt http://etv.err.ee/. Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhind. Võitja tehakse teatavaks 19. oktoobri saates ning ka Loodusajakirja veebilehel www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-lugejamang.

„Osoon“ on eetris esmaspäeviti kell 20.05, kordus teisipäeval ja laupäeval. Aegsasti tasub vormistada ka Eesti Looduse tellimus. Sedagi saab hõlpsasti teha ajakirja veebilehel.

 


 

Mullu tõi see foto loomafotode peaauhinna Sven Začekile

 

Eesti Looduse fotovõistlusele saab fotosid üles laadida veel täna ja homme.

Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2015/.

 


 

Kati Lindström räägib järgmisel neljapäeval antropotseenist (foto: http://ut-ee.academia.edu)

 

Eesti Mets ja Horisont Kukus

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ hakkas Hendrik Relve eelmisel nädalal tutvustama Eesti Metsa uut numbrit ja jätkab sellega ka homme.

Järgmisel nädalal jõuab järjekord ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbrini: Tartu ülikooli teadur ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli järeldoktor Kati Lindström räägib antropotseenist, millest ta on koos Tallinna ülikooli professori Tiiu Kofiga kirjutanud Horisondi keskkonnaajaloo erinumbri kaaneartikli. Küsitlenud on Toomas Jüriado.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

Tuulepargid on ka Eestis muutunud harjumuspäraseks maastikuelemendiks (foto: Toomas Jüriado)

 

Ülemaailmne kliimakokkulepe eeldab riikide selgeid kohustusi

Keskkonnaministrite erakorralisel nõukogul Brüsselis otsustati 18. septembril, et Pariisi kliimakokkuleppe sõlmimiseks on tarvis riikidele panna selged kohustused vähendada kasvuhoonegaase ning luua läbipaistev aruandlussüsteem.

Ülemaailmne kliimakokkulepe saab jõustuda ainult siis, kui selle ratifitseerivad riigid, kelle heide kokku hõlmab enamiku maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. Praegu hõlmab tulevasse leppesse panuse andvate riikide heide 70% globaalsetest heitkogustest.

Keskkonnaminister Marko Pomerants on samuti kindel, et kliimamuutuste leevendamisega ei saa tegeleda, kui riikidel ei ole selgeid ja mõõdetavaid eesmärke. Pomerants lisas, et kliimamuutuste leevendamise kõrval on tarvis ka kliimamuutustega kohanemise tegevuskava, kuid see ei tohi olla määrav.

Ehkki EL osakaal globaalses kasvuhoonegaaside heites on ainult 9%, on eduka ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel väga määrav EL kui kliimaläbirääkimiste eestvedaja panus. Varem on EL kokku leppinud, et vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, saavutab taastuvenergia 27-protsendise osakaalu ja parandab energiatõhusust 27 protsenti.

Eesti on pisut enam kui 20 aastaga vähendanud kasvuhoonegaaside heite poole peale, kuigi meie majandus on kaks korda kasvanud. Taastuvenergia osakaal on Eestis juba praegu 25 protsenti, lähedal Euroopa Liidu 2030. aasta sihile.

Ülemaailmne kliimakokkulepe, mis plaani järgi allkirjastatakse tänavuse aasta lõpuks, peaks tagama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2050. aastaks vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. Et leevendada kliimamuutusi, peaksid leppes olema kirjas riikide selged, õiglased, ambitsioonikad ja õiguslikult siduvad kohustused, mis aitaksid saavutada eesmärki hoida üleilmset temperatuuri tõusu alla 2 °C.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 


 

Kaader võidufilmist: alligaatoripoeg emaga (allikas: Matsalu loodusfilmide festival)

 

Matsalu filmifestivali peaauhind läks taas Saksamaale

20. septembril kuulutati Lihulas välja 13. Matsalu loodusfilmide festivali tulemused.

Žürii, kuhu kuulusid seekord Ilias Missyris ja Irja-Leena Eriksson Soomest ning Rein Kuresoo, Maire Toming, Kaari Saarma ja Robert Jürjendal Eestist, otsustas peaauhinna, grand prix’, anda Saksamaa režissööri Zoltan Töröki filmile „The Everglades – rohtunud jõgi“; esimese preemia kategoorias „Loodus“ pälvis samuti Saksamaa film „Ameerika rahvuspargid – Yosemite“ (režissöör Oliver Goetzl) ja kategoorias „Inimene ja loodus“ ameeriklase Timothy Wheeleri linateos „Varastatud“. Sakslaste filmid räägivad filmi pealkirjas mainitud kaitsealustest paikadest USA-s, ameerika režissööri teose teema on ebaseaduslik linnumunade kogumine.

Parima režii auhinnad kuuluvad mainitud kategooriates vastavalt eestlasele Remek Meelele („Emajõe veemaailm“) ja Suurbritannia filmimehele Guy Reidile („Meie planeet“). Parim operaatoritöö ilmnes hindajate kinnitusel filmides „Jääkaru suvi“ (Saksamaa, operaatorid Klaus Scheurich, Matthias Breiter, Alexandra ja Steffen Sailer) ja „Mesipuu saladused“ (Austria, operaatorid Jörg Adams, Roland Breitschuh ja Attila Boa). Žürii andis välja ka neli auhinda ja üheksa kiituskirja, millest ühe pälvis kategoorias „Inimene ja loodus“ võistelnud Rein Marani „Suvisted Tammealusel“.

Esimest korda sai võistlusfilme peale Lihula ja Haapsalu näha ka Tallinnas, nimelt loomaaia keskkonnahariduskeskuses.

www.matsalufilm.ee/ Uudistaja

 


 

Tartu ülikoolile antud rahvusvaheline üliõpilaste rahulolu sertifikaat (allikas: TÜ)

 

Välisüliõpilased hindavad Tartu ülikooli väga kõrgelt

Üle maailma ülikoolide õppeprogramme tutvustav portaal StudyPortals tegi välisüliõpilaste seas tagasisideuuringu, kus hinnati maailma ülikoolide taset välisüliõpilaste vaatenurgast. Väga hea tagasiside Tartu ülikooli kohta tõi Eestisse StudyPortals’i rahvusvahelise välisüliõpilaste rahuloluauhinna.

Suurimale üliõpilaste kogemusi kajastavale veebilehele SteXX.eu kirjutatud tagasiside alusel andsid välisüliõpilased Tartu ülikoolile 10 palli skaalal hindeks 9+.

„Arvestades, et sel aastal otsustas välismaal õppida rekordarv üliõpilasi, on järjest olulisem, et ülikoolid keskenduksid veelgi enam sellele, et tagada õpilastele võimalikult hea kogemus. Tudengid on valivamad selle osas, kuskohas nad soovivad kraadi omandada, ja kaaslaste kogemused mängivad otsuse langetamisel olulist rolli,” rääkis StudyPortals’i tegevjuht Edwin van Rest.

Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul on tagasiside ja selle analüüsimine ülikoolile oluline, sest vaid siis saab üheskoos ülikooli arendada ja kvaliteeti parandada. Noorma lisas, et kõrge hinnang on kiitus tervele ülikooliperele, sest omal nahal õpitu ja kogetu edasiandmine järgmistele potentsiaalsetele välistudengitele on üks ausamaid tagasisidesid, mida anda saab ning mida tulevased välistudengid ülikoole valides ka arvestavad.

Tänavuse StudyPortals’i välisüliõpilaste rahuloluauhinna aluseks on 133 000 arvustust välisüliõpilastelt üle maailma. Auhinnale kandideerimiseks pidid ülikoolid saama rohkem kui 15 arvustust alates eelmisest õppeaastast.

Tartu ülikool / Uudistaja

 


 

Mitmel pool Euroopas on biogaasibussid sõitnud juba ammu. Foto on tehtud 2007. aastal Uppsalas (foto: Toomas Jüriado)

 

Riik toetab biometaani tarvitust ühistranspordis

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas 21. septembril eelnõu, mis toetab biometaani kasutuselevõttu Eesti transpordisektoris. Kohalikust toormest toodetud kütus on majandus- ja taristuministri sõnul oluline Eesti energiasõltumatuse tagamiseks ning biometaani kasutamine ühistranspordis toob puhtama õhu linnades, kus ühistransport läheb üle keskkonnahoidlikumale kütusele.

Algus on juba tehtud: Tartus ja Pärnus tahetakse bussid sellisel kütusel liikuma panna juba ülejärgmisel aastal. Tartus tähendab see 2017. aastal umbkaudu 65 gaasil töötavat bussi.

Eesti on seadnud endale eesmärgi suurendada taastuvenergia kasutust transpordisektoris 10 protsendini aastaks 2020. Seda võib teha ka imporditavate biokütustega, kuid otstarbekam on tarbida kodumaist kütust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb koostööd keskkonnainvesteeringute keskusega, et võtta kasutusele biometaan, mis on keskkonnahoidlikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused. Ühtlasi aitab biometaani tarvitus parandada Eesti energiajulgeolekut.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium / Uudistaja

 


 

Mullu sai TÜ Rahvusmõtte auhinna teoloog Toomas Paul (foto: www.eestikirik.ee)

 

Tartu ülikool kutsub esitama Rahvusmõtte auhinna kandidaate

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Kandidaate saab esitada 30. oktoobrini.

TÜ annab Rahvusmõtte auhinda välja kaheteistkümnendat korda. Kandidaate saavad esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, teaduskondade ja teaduskonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatav 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaastaies pidulikult kätte rahvusülikooli 96. aastapäeval 1. detsembril TÜ aulas.

Varem on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud ning vaimulik ja literaat Toomas Paul.

Tartu ülikool / Uudistaja

 


 

Tartu Anne kanal on üks BlueHealth’i projekti haaratud veekogusid (foto: Toomas Jüriado)

 

Maaülikoolis loodud disain toob eurooplasi veekogude äärde

Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri osakond osaleb võtmepartnerina BlueHealthi projektis, mille eesmärk on uurida EL „sinise infrastruktuuri“ ehk looduslike ja inimtekkeliste veekogude ning inimeste tervise ja heaolu vahelisi seoseid.

EMÜ maastikuarhitektuuri osakonna juhataja professor Simon Belli sõnul on n-ö rohelise infrastruktuuriga seotud palju projekte, ent sinine infrastruktuur on saanud vähe tähelepanu, kuigi inimestel meeldib olla veekogude – mere, järvede, jõgede – läheduses ning harrastada veega seotud tegevusi. Hulk uuringuid on näidanud, et veekogude lähedal elavad inimesed on keskmisest tervemad. Seetõttu on projekti käigus kavas Euroopa linnades järele proovida EMÜ maastikuarhitektuuriosakonnas välja töötatud disaini- ja planeeringulahendusi, mis kutsuvad veekogude juurde, muuhulgas laudteid, linnuvaatlustorne ja ratastooliga ligipääsu võimaldavaid rajatisi.

Kuna projekti fookuses ei ole keskkond, vaid inimeste tervis ja heaolu, on kavas analüüsida veekogude ääres käivate inimeste käitumist ja hinnanguid oma tervisele enne ja pärast neid käike. Eestis on sellised katseobjektid planeeritud Kopli poolsaarele Tallinnas ning Anne kanali äärde Tartus; kummagi katse jaoks eraldatakse kuni 20 000 eurot. Peale selle on kavas luua rajatisi virtuaalkeskkondades ning analüüsida inimeste hinnanguid nendele kolmemõõtmelise digitaalse maastikuteatri kaudu.

„Kui alles paarkümmend aastat tagasi võisid veekogud olla unarusse jäetud, siis viimase aja trend on, et näiteks endised tehaste veega varustamiseks mõeldud kanalid võetakse kasutusele paadikanalitena, mille äärde planeeritakse rajada atraktiivne avalik ruum, nt rekreatiivne jalutusala või kohvikurida – vesi on muutunud väga kutsuvaks,“ kommenteeris professor Simon Bell.

BlueHealth’i projekti on kaasatud üheksa partnerit, nende hulgas eri ülikoolid ja teaduskeskused ning maailma tervishoiuorganisatsioon. Projekti kogueelarve on 5,9 miljonit eurot, millest Eesti maaülikoolile on  eraldatud umbes 850 000 eurot.

Eesti maaülikool / Uudistaja

 


 

Kõlakojad Pähni kandi metsas (foto: Tõnu Tunnel / RMK)

 

Võrumaa metsas avati varjualuseks sobivad kõlakojad

18. septembril avati Võrumaal RMK Pähni looduskeskuse lähedal metsalagendikul kunstiakadeemia üliõpilaste valmistatud puitinstallatsioon, mis koosneb kolmest hiidruuporist. Nendega saab võimendunult kuulata looduse hääli.

Kõlakojad sündisid Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilaste esimese kursuse tööna, kui nad püüdsid mõtestada metsaraamatukogu mõistet. Valminud ideekavandite seast valiti välja Birgit Õiguse töö „RUUP“, mille ehitasid augustis Tallinnas EKA töökojas valmis üheksa tudengit. Seejärel transporditi kolm hiiglaslikku kõlakoda Võrumaale.

Kolmemeetrise läbimõõduga kõlakojad pakuvad teelistele kohta, kus mõtiskleda ja omaette olla. RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul sobivad need ka looduses seiklejale peavarjuks ja vähenõudlik matkaline võib neis öögi mööda saata. Kindlasti tasub kõlakodasid uudistades järele proovida nn surround’i heliefekti, mida ruuporid looduses tekitavad, kui on seatud üksteisest õigele kaugusele ja õige nurga alla.

Üliõpilasi juhendasid arhitektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt ning uuskasutusmööblit loova Derelict Furniture’i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg. Kõlakodade ehitust finantseerisid RMK ja EKA sisearhitektuuri osakond. Nende avaüritusele aitas kaasa ka kultuurkapital.

RMK/Uudistaja

 


 

Tartus juba tavapäraseks näitusepaigaks muutunud Kaarsillal saab praegu vaadata, milliseid ideid on pakutud kaasava eelarve raames (foto: Toomas Jüriado)

 

Kaasava eelarve ideid tutvustatakse Kaarsillal

Alates läinud nädalast saab Tartu kaasava eelarve ideedega tutvuda Kaarsillal, kus on näitusel 24 ettepanekut. Nende hulgast saavad tartlased valida endale meelepärasemad 5.–11. oktoobril rahvahääletusel.

Tartu eeskujul on kaasavat eelarvet hakanud tegema teisedki Eesti linnad. Abilinnapea Kajar Lemberi sõnul näitab see, et tegemist on õige algatusega, kus inimesed saavad reaalselt kaasa rääkida investeeringute valikul. „Loodan, et tänavu tuleb tartlasi veelgi rohkem hääletama, sest mida rohkem hääletajaid on, seda parem otsus tuleb,“ lisas Lember.

Ideedega saab kuni hääletuse lõpuni tutvuda Kaarsillal ja veebis http://www.tartu.ee/kaasaveelarve. Tänavuste ideede üle saab arutleda reedel, 2. oktoobril kell 16 Sisevete Saatkonnas toimuval arutelul, kus osalevad nii ideede autorid kui ka linnavalitsuse esindajad.

Kokku pakuti tänavu kaasava eelarve raames 57 ideed, millest läbi ekspertide sõela pääses järgmisesse vooru 43 ideed. Juunikuus arutleti ideede üle autorite ja ekspertide osavõtul ning selgus 24 ideed, mis pääsevad hääletusele. 5.–11. oktoobril saab iga tartlane rahvahääletusel hääletada kuni kolme idee poolt. 2016. aastal viiakse ellu vähemalt kaks enim hääli saanud ideed. Hääletada saab iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linn.

Kaasava eelarve eesmärk on parandada kogukondadevahelist koostööd, tutvustada linlastele eelarve koostamise põhimõtteid ning midagi reaalselt teoks teha. Kaasava eelarve ideeks võib olla investeeringuobjekt, mille maksumuse ülempiir on 70 000 eurot. Eesmärk on 140 000 euro eest 2016. aastal ellu viia vähemalt kaks ideed.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 


 

Ruhnu tuletorn (foto: Tuderna–Panoramio/Wikimedia)

 

Ruhnu 1877. aastal ehitatud tuletorn avatakse huvilistele

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on andnud nõusoleku avada Ruhnu tuletorn, et saare külalised saaksid vahetumalt tutvuda Ruhnu meresõiduajaloo tähtsa ehitisega. Samal ajal jääb 1877. aastal ehitatud tuletorn ka veeteede ameti kasutusse navigatsioonimärgina, et tagada meresõiduohutus. Torni avamine huvilistele ei raskenda majandusministeeriumi hinnangul tema tarvitust meresõiduohutuse navigatsioonimärgina.

Tuletorn antakse Ruhnu vallale kasutustasu eest, mis on 10% Ruhnu vallavalitsuse prognoositud piletitulust ehk 500 eurot aastas. Laekuva tasuga kaetakse osa igapäevaseid tuletorniga seotud kulutusi. Peamised kulud tekivad jooksvast hooldusest ja remondist ning tehnika haldamisest. Ruhnu vallavalitsuse tagada on külastajate ohutus ning mugavused.

Esialgu oli Ruhnu tuletorn puitkonstruktsiooniga, kuid praegune, väidetavalt Gustave Eiffeli projekteeritud metallist tuletorn hangiti Prantsusmaalt Le Havre’ist ning monteeriti 1877. aastal. Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Varem on huvilistele avatud Kõpu, Tahkuna, Ristna, Kihnu ja Pakri tuletorn.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium / Uudistaja

 

TASUB OSALEDA


 

Foto: Wietze Landman / Birdlife

 

Euro Birdwatch2015,

linnakaitseorganisatsiooni Birdlife korraldatavad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad, on eeloleval nädalavahetusel, 3.–4. oktoobril. Esimest korda korraldati seda lindude rändeaja tipp-päevil toimuvat kõigile loodusesõpradele jõukohast üritust 1993. aastal. Tänavu on oodata üle 30 Birdlife’i partnerorganisatsiooni osalust.

Ka Eesti ornitoloogiaühing kutsub sel päeval kõiki õue linde vaatama ning nähtud liike ja lindude ligikaudset arvu kirja panna. Oleks tore, kui andmed edastataks kiirkokkuvõtete tegemiseks juba 4. oktoobril hiljemalt kell 15, kasutades EOÜ kodulehel www.eoy.ee olevat ankeeti. Kes selleks ajaks ei jõua, neilt oodatakse andmeid 8. oktoobriks. Siis võib neid saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

 


 

Foto: Toomas Jüriado

 

Keskkonnaameti selle ja järgmise nädala üritused

Tänane loodusõhtu Türi kultuurikeskuses algab kell 18.30: Kaupo Vipp peab loengu „Tehnilise tsivilisatsiooni kollapsist“. 1. oktoobril kell 16 on Pärnu keskraamatukogus (Akadeemia 3) Riinu Rannapi loodusõhtu „Pärnumaa kahepaiksed – kes nad on ja kuidas neil läheb“, 9. oktoobri loodusõhtul-seminaril kell 14.30 Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28) räägib Helle Väärsi seenemaagiast.

1. ja 2. oktoobril on Valgamaa seenepäevad Otepääl. Neljapäeva hommikul 9.05 sõidetakse Otepää bussijaamast kolmetunnisele seeneretkele, samal päeval 14–18 ja järgmisel 12–18 on seenenäitus Otepää looduskeskuses.

 


 

Allikas: eoy.ee

 

Must-toonekure toitumisolude parandamise talgud

peetakse 9.–11. oktoobril Karula rahvuspargis. Toonelalinnu elupaikades puhastatakse tema toitumisveekogude kaldaid võsast, räägitakse linnust endast ja tema abistamise vajadusest ning tehakse väike matk. Talgutele on oodatud kõik, kel vanust vähemalt 16 aastat. Talgutele registreerumiseks tuleb hiljemalt täna täita EOÜ kodulehel www.eoy.ee/node/866 olev ankeet. Samast leiab ka talgute ajakava ja lisateavet. Osavõtt on kõigile tasuta.

Talgute jaoks on annetusi kogutud EOÜ ja Tartu loodusmaja ühise mälumängusarjaga, Tallinna loomaaias korraldatud fotonäitusega jm. Must-toonekure heaks on endiselt oodatud annetused erikontodele; vt lähemalt EOÜ kodulehelt www.eoy.ee/musttoonekurg.

 


 

Foto: Lennart Lennuk / loodusmuuseum.ee

 

Eesti loodusmuuseum ja TÜ loodusmuuseum

kutsuvad kõiki loodusesõpru ühistööna valminud mobiilirakendusega „Minu loodusheli“ salvestama rändele siirduvate sookurgede hääli.

Sookurgede helivaatluse tegemiseks tuleb esmalt Androidi või iPhone’i nutitelefoniga alla laadida „Minu loodusheli“ rakendus ja registreerida end selle kasutajaks. Siis tasub minna raba- või põlluserva sookurgi otsima ning loodetavasti ei lähe püüdlused luhta. Lindude hääli kuuldes tuleb need salvestada ning panna rakenduse kaudu teele.

Sookurgede helivaatlusi oodatakse kuni 31. oktoobrini. Kõikide sel perioodil rakendusega helivaatluse teinute vahel loosivad loodusmuuseumid välja loodushäältega CD-plaate ja aastasi vabapääsmeid muuseumidesse.

Mobiilirakendus „Minu loodusheli“ on esimene omataoline maailmas, mis võimaldab lindistada loodushääli ning siduda need professionaalse loodusvaatluste andmebaasiga, samuti oma avastusi teistega jagada, saada spetsialistidelt nõu ning eelkõige anda panus Eesti elurikkuse kaardistamisse. Täpsemat infot mobiilirakenduse kohta saab loodusmuuseumide kodulehtedelt: www.loodusmuuseum.ee/app ja www.natmuseum.ut.ee/et/content/nutirakendus-minu-loodusheli.

Rakendus on valminud Euroopa sotsiaalfondi toel.

 


 

Turaida loss (foto: Toomas Jüriado)

 

Looduse Omnibussi kahepäevane retk

3.–4. oktoobril viib Tallinnast Vidzeme kuldsesse sügisesse. Esimesel päeval käiakse Saulkrasti valgetel düünidel, Gauja rahvuspargi maastikel, Sigulda ja Turaida lossis, Kaupo haual Krimuldas ning ööbitakse Cēsises. Teisel päeval saab pärast Cēsist teha tutvust Gulbene raudteemuuseumiga, näha Alūksne ordulossi varemeid ning jalutada romantismistiilis mõisapargis. Retkel antakse hea ülevaade nii salatsiliivlastest, koivaliivlastest kui ka väinaliivlastest, samuti Läti ajaloost; juhendab ajaloodoktor Andres Adamson.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest laupäeval, 3. oktoobril kell 7.30, tagasi Tallinna jõutakse pühapäeval kell 22. Info tel 5647 6297 (Jaan Riis), registreerimine retked@looduseomnibuss.ee.

 


 

Foto: keskkonnaministeerium

 

„Elus loodus pole edevuse doonor“

on Tallinna lennujaama avalikus osas avatud väljapanek, mis juhib tähelepanu ohustatud taime- või loomaliikidest valmistatud toodete ostmise tagajärgedele.

Näitus pandi üles just lennujaama seetõttu, et inimesed toovad heauskselt reisidelt kaasa ohustatud liikidest suveniire ja muid tooteid, teadmata, et see ei ole lubatud või nõuab eriluba.

Euroopas on aastas tuhandeid sedalaadi rikkumisi ja maailmas kümneid tuhandeid. Eestis tuleb aasta jooksul ette keskmiselt 10–20 juhtumit, kus tuleb keelatud tooteid konfiskeerida. Ära on võetud loomade nahku ja nahast tooteid, loomatopiseid ning musta kalamarja. Viimasel ajal on väga sagedaseks muutunud rikkumised ravimite ja kreemidega, mille koostises on ohustatud loomade või taimede osi. Haruldaste liikide ebaseadusliku äri ulatus ja käive on võrreldav narko- ja relvaäriga. Arvatakse, et selles äris liigub aastas miljardeid dollareid ja hävitatakse sadu miljoneid loomi ja taimi.

 


 

foto: www.natmuseum.ut.ee

 

Näitus „Elav Läänemeri“

on alates märtsist mööda Eestit rännates jõudnud nüüd Mulgimaale: 16. septembril avati see Viljandis.

TÜ loodusmuuseumi koostatud näitus tutvustab Läänemere kujunemislugu, iseloomu ning tähtsust inimese elus. Ülevaate saab ka mereelanikest: nii kohalikest loomadest ja taimedest kui ka viimastel aastatel siia jõudnud võõrliikidest. Näituse on koostanud Jonne Kotta, Annelie Ehlvest, Inge Kukk, Veljo Runnel ja Eva-Liisa Orula.

Väljapanek on Viljandis Uku keskuses lahti kuni 16. oktoobrini iga päev 8–22. Varem on see üleval olnud Tallinnas, Rakveres, Tartus, Pärnus ja Haapsalus.

 


 

 

Kahepäevane seminar „Kommunikatsioon looduskaitses ja loomaaias“

peetakse 20.–21. oktoobril Tallinna loomaaia loodushariduskeskuses. Seminari korraldavad Tallinna loomaaed ja Tartu ülikooli semiootikaosakond.

Seminar püüab esile tuua kommunikatsiooni varjatud mõju liigikaitsele, loomaaiabioloogiale, külastajauuringutele, biosemiootikale ja keskkonna kommunikatsiooniuuringutele. Seminari eesmärk on saada kommunikatsiooni võimalustest ja probleemidest parem ülevaade, mis aitaks looduskaitsel ja loomaaedadel paremini toimida.

Kõigil osaleda soovijatel palutakse kirjutada enne 15. oktoobrit aadressil seminar@semiootika.ee. Samale aadressile võib saata ka küsimused.

 

  MAAILMAST


 

Tulbisordi The Queen of the Night küütlev värv on tingitud kroonlehtede mikroskoopilistest vaoharjadest, mis põhjustavad valguse difraktsiooni (foto: S. Vignolini / AlphaGalileo

 

Teadlased uurivad taimede sillerdavate värvuste põhjusi

Ameerika füüsikainstituudi ühe uurimisrühma tähelepanu on keskendunud mõnele väga eriliselt sirendavale taimele. Neid uurides on teadlased jõudnud järeldusele, et põnev värvimäng ei pruugi tekkida pigmentide tõttu, vaid hoopis tuleneda tselluloosi omapärasest struktuurist, mis loob eriliste optiliste omadustega (kroon)lehepinna.

Teadlasi innustas näiteks tulbisort tabava nimega „The Queen of the Night“ (Öökuninganna), mille kroonlehtede sillerdus on lopsakalt sügavpurpurne, kergelt musta varjundiga, aga ka üks Malaisia vihmametsade taim, mille küütlevsinised lehed muutuvad vette kastmisel roheliseks.

Taimede põhilise „ehitusmaterjali“ tselluloosi üksikkihis on ainekiud valdavalt joondunud ühes suunas, rööbiti. Aga igas järgmises kihis võib see orientatsioonitelg mõneti pöörduda ja see kordub kiht-kihilt. Ilmselt annab selline struktuur tselluloosile suurema jäikuse. Teadlasi ei huvitanud aga tselluloosi mehaanilised omadused, vaid see, kas sellise pööratud struktuuri pind võiks tekitada erilisi optilisi efekte.

Arvutis loodi mudel, kus kihtide telge pööratakse paralleelselt tselluloosi pinnaga. Selgus, et selle tulemusena muutub pealispind köbruliseks: moodustuvad nanomõõtudes vaoharjakesed, mille vahekaugus on mõõdetav mikronitega. Just samasugune on ka kõnealuse tulbisordi kroonlehtede pind. Harjakesed murravad valguse mitmeks eri värvi komponendiks ja see annabki särava sillerduse. Sama efekti võib märgata, kui valgustada CD-plaadi mikroõnaraid.

Uuriti ka vee mõju tselluloosi kihtide optilistele omadustele. Suurem hulk vett muutis telje pöördumise harvemaks ning harjakeste vahe suuremaks. Ruumiliselt erinevate vahedega pind osutus vähem sillerdavaks ja peegeldas mõneti suurema lainepikkusega valgust kui ühetaoliste vahedega pind. Peegeldatava valguse lainepikkus nihkus 460 nanomeetrilt 520-le ehk siniselt valguselt rohelisele. See võiks selgitada mõne taime värvusemuutust.

Looduses esinevad difraktsiooniefektiga pinnad vajavad muidugi edasist uurimist, aga juba senisedki tulemused annavad lootust, et nende teadmiste abil võib õnnestuda konstrueerida näiteks sensoreid, mis annavad värvi muutes teada õhuniiskuse muutustest.

AlphaGalileo/Uuudistaja

 


 

Monsanto-grafiti (allikas: euractiv.com)

 

Monsanto kaotas Prantsusmaal kohtuprotsessi

Lyoni apellatsioonikohus on septembri keskel kinnitanud 2012. aasta välja kuulutatud kohtuotsuse, milles USA biotehnoloogiagigant Monsanto leiti olevat süüdi talumehe neuroloogilistes hädades, mis tekkisid sellest, et mees hingas sisse kompanii toodetud herbitsiidi.

Kannatanu Paul François kommenteeris kohtuotsust: „Tuleb välja, et Taavet võib Koljatit võita küll ja ka Monsanto polegi seadustest kõrgemal“. Varem pole sellist protsessi Prantsusmaa kohtutes olnud. Otsuse kohaselt peab Monsanto maksma François’le täiskompensatsiooni.

Mürgistusjuhtum on tegelikult ammune: see juhtus 2004. aastal, kui talumees kasutas oma maisipõllul Monsanto preparaati Lasso. Monsanto väidab siiani, et on süütu ja kõik juhtus ainult talumehe enda vigade ja lohakuse tõttu. Kompanii lubas otsuse kindlasti edasi kaevata. François väitel oli Monsanto tegelikult teadlik preparaadi ohtlikkusest ammu enne, kui see Prantsusmaa turult 2007. aastal kõrvaldati.

Lasso, mille koostisesse kuulub väga mürgine monoklorobenseen, võeti näiteks Kanadas müügilt ära juba 1985. aastal ning keelustati Belgias ja Ühendkuningriigis 1992. aastal.

EurActiv.com/Uudistaja

 

 LÕPUPILDID


 

Läinud kolmapäeval, 23. septembril kell 11.21 algas astronoomiline sügis

(fotod: Toomas Jüriado)

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/