Uudistaja 7.06.2017

 Uudistaja

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Suve kaksiknumbris saavad tuttavaks aasta seen, puu ja orhidee

Tavapäraselt on Eesti Looduse juuni- ja juulinumber ilmunud ühtede kaante vahel. Selles suvenumbris tutvustame lähemalt mitut tänavuse aasta liiki: seent, puud ja orhideed. Avaloo keskmes on harilik kukeseen, kelle seene-uurijad on valinud esimeseks aasta seeneks. Ent kirjutises on peale hariliku kukeseene tutvustatud veel mitut temale lähedast ja haruldast sugulast.

Aasta puu viirpuu süstemaatikale ja liigirohkusele heidab valgust taimeuurija Toomas Kukk, kes soovitab ka kirjandust liikide määramise tarbeks. Tagasihoidlikust muguljuurest, kes on tänavuse aasta orhidee, kirjutavad botaanikud Tiiu Kull ja Ülle Jõger. Kuigi liik on väike, paistab ta silma isendirohkuse poolest.

Eesti suvede juurde on alati kuulunud äike ja äikesetormid. Praegu Suurbritannia ilmateenistuses MetOffice töötav Sven-Erik Enno kirjutab sellest, mida peame välgu kohta kindlasti teadma. Artiklist saab juhiseid, kuidas tuleks selle ohtliku ja võimsa loodusnähtuse korral liikuda ja kuhu varjuda.

Palju häid soovitusi leiab suvenumbrist matkamise kohta. Timo Palo annab nõu, mismoodi valida matkapliiti: kõik oleneb retke pikkusest ja raskusastmest, muidugi ka matkaja võimalustest. Kui matkapaika ei ole veel valitud, siis soovitame alustada Harjumaalt Nissi kandist Valgejärve matkarajalt. Seal näeb mõndagi huvitavat alates järvelubjast ja lõpetades hundilõksuga. Ida-Harjumaal Saunja külas tasub aga üles otsida tuntud loodusemehe Gustav Vilbaste lemmikkoht Saunja Kangrukivi. Ühtlasi juhatame Tartumaale Tõraverre: Juhani Püttsepp aitab kirjasõnas meenutada Tõravere astronoomide ja astrofüüsikute aiamaade saamislugu ja tutvustab tänapäeva. Maailma looduselamusi vahendab Hendrik Relve: seekordses artiklis pälvib tähelepanu Ameerika ühendriikides asuv maailma vanim Yellowstone’i rahvuspark, mis on kuulus elusa ja eluta looduse imede poolest.

Loomariigi vallast saab suvenumbrist teada, kuidas hulgisigib harva nähtav harivaablane ning mismoodi toimetab väle kärbsepüüdja väike-kärbsenäpp. Juttu tuleb ka Tartu Tammelinna vanast ja ühtaegu maailma ühest jämedaima tüvega sarapuust ning iseäralikust vesi-külmaseenest, kelle maailma leiukohtadest suur hulk asub Eestis. Kaasahaaravad on kindlasti kirjutis arheoloogialeidudest Peipsis ja tähelepanek puuvõõrikuleiust Sirtsi soos. Usutlus on sel korral loodusfotograaf Arne Adraga, kes vahendab meile looduspiltniku tegemisi ja kogemusi.

Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiajakirjana. Mõlemat saab soetada meie e-poest.

 


Laelatu puisniit (foto: Olev Mihkelmaa / Wikipedia Commons)

 

Eesti Loodus kutsub viirpuuretkele Tartus ja taimematkale Laelatul

Ajakiri Eesti Loodus korraldab juunikuus kaks põnevat õppekäiku. Järgmisel nädalal, 16. juunil kell 15 algab viirpuuretk Tartus. TÜ botaanikaaia palmihoone eest lähtuv aasta puu matk kestab umbes poolteist tundi ning seda juhendab dendroloog Ivar Sibul. Osalustasu on 3 eurot ja registreeruda saab kuni 15. juunini või kuni kohti jätkub (20 inimest).

Taimeretk Laelatu puisniidul algab 27. juunil kell 12. Kohtutakse Laelatu bioloogiajaama juures; osalustasu on 10 eurot. Registreeruda saab kuni 25. juunini või kuni kohti jätkub (20 inimest). Paaritunnise retke jooksul saab ülevaate Laelatu puisniidust, selle eripäradest ja erilisematest taimedest. Retke käigus käiakse ka niiduosas, kus 2001. aastal loendati 76 taimeliiki ühel ruutmeetril. Õppematka juhendab Eesti Looduse peatoimetaja botaanik Toomas Kukk, kes on Laelatul taimeinventuure teinud üle 25 aasta.

Mõlema õppekäigu registreerimisvormi leiab veebilehelt, samuti saab teavet Eesti Looduse retkede teemalehelt.

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


 

Loodusajakiri on täna Tartu loodusfestivalil:

meie väljaaannetega saab tutvuda ja neid soetada Tartu kesklinna pargis (Küüni ja Poe nurgal) kell 14–18! Tartu loodusfestival toimub kuni 10. juunini ning selle põhiidee on väärtustada loodust linnas. Programmiga saab lähemalt tutvuda internetliehel http://loodusfestival.ee.  

 


 

Valik loodus- ja teadusajakirju Kohila reisiraamatukogus (foto: Neeme Sihv)

 

Loodusajakirjad Kohila reisiraamatukogus

Kohila raudteejaamas avati 22. mail reisiraamatukogu. See sai teoks kohaliku raudteejaama, raamatukogu ja naisseltsi eestvõttel. Reisiraamatukogu riiulist võib peale raamatutele leida ka Loodusajakirja väljaandeid: Eesti Loodust, Eesti Metsa, Horisonti ja venekeelset ajakirja Gorizontõ Estonii. Lugu Kohila reisiraamatukogu avamisest saab lugeda Neeme Sihvi blogist. Reisiraamatukogud on Eestis veel Elva ja Valga raudteejaamas.

 


Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt (foto: Loodusajakirja arhiiv)

 

Räägime Kukus Horisondi kevad- ja Eesti Looduse suvenumbrist

Igal neljapäeval on Kuku raadios saade „Loodusajakiri“, kahes järgnevas saates lehitsetakse viimati ilmunud ajakirju. Homme võtab Horisondi mai-juuninumbri kokku peatoimetaja Ulvar Käärt, tutvustades esmajoones pikemaid kirjatöid, mis käsitlevad seekord tuld, antibiootikumiresistentsuse tekkemehhanisme, prints Ruperti pisarate müsteeriumi ja eksoplaneetide otsinguid, aga ka intervjuud, kus arhitekt Ülar Marki on küsitlenud inimgeograaf Anto Aasa. Nädala pärast räägib Eesti Looduse juuni-juuli kaksiknumbrist peatoimetaja Toomas Kukk, kes on sellesse ajakirjanumbrisse kirjutanud artikli aasta puust viirpuust. Juttu tuleb ka aasta seenest ja aasta orhideest, välgu ohtlikkusest ja muust. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingus.

 

 

 

EESTI UUDISED


Üks Keskkonnakäpa auhind tubli tegutseja kategoorias läks teatri lasteaeda viinud projektile, mida vedasid heategevusfond Aitan Lapsi, Eesti Pandipakend ja kultuuriministeerium (allikas: keskkonnakäpp.ee)

 

Selgunud on tänavused Keskkonnakäpad

Möödunud nädalavahetusel selgusid Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses Keskkonnakäpa laureaadid. Auhinna siht on tunnustada koole, lasteaedu, õpilasrühmi, õpetajaid ning mitteformaalse keskkonnahariduse keskusi ja looduskoole, kelle tegevus on aidanud suurendada keskkonnateadlikkust ja kujundada säästvat arengut toetavaid hoiakuid. Keskkonnakäppasid antakse välja neljas kategoorias: tubli tegutseja, õnnelik õppija, tark tarbija ja kogukonna kaasaja. Eraldi auhinnad olid rahva lemmikutele ja eriauhind innukale innovaatorile.

Tänavu esitati võistlusele 43 ettevõtmist. Targa tarbija kategoorias pälvis tunnustuse Tallinna Tuule lasteaed, kes korraldas sooja kampsuni nädala; Mardi lasteaia Naerulindude rühm jäi silma projektiga „Naerulindude rõõmupurk“ ning Pille-Riin Pärnsalu käsitöövahendite taaskasutuslaada korraldusega.

Tubli tegutsejana tunnustati Kopli lasteaeda lasanjepeenra rajamise eest, Narva keeltelütseumi ökoloogilise elustiili ja säästva arengu populariseerimise eest ning õpilasi Martin ja Markus Talvikut, kes muutsid oma esivanemate koduaia lindudele sobivaks pesitsuskohaks. Ühtlasi sai tubli tegutseja auhinna õpetaja Gedy Siimenson kestliku arengu põhimõtete edastajana ning heategevusfond Aitan Lapsi koos Eesti Pandipakendi ja kultuuriministeeriumiga, kelle koostööna jõudis lasteaedadesse teater.

Õnneliku õppija kategoorias toodi esile Waldorfi lasteaed Meelespea igal nädalal korraldatud loodusmatka eest, Tallinna saksa gümnaasium avatud õpiruumi eest, Tallinna Kadaka lasteaia Päikesejänkude rühm loodusõppe eest, Riina Õunmaa Harku lasteaias peetud loodusõpetuse tundide eest ning Tartu loodusmaja ja Eesti maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus, kes korraldas lastele kalastuslaagreid. Need laagrid valiti ka üheks rahva lemmikuks. Veel toodi rahva lemmikutena esile Kohtla-Järve lasteaed Lepatriinu (õiteküllus kevadest sügiseni), Kernu põhikool (hoiame loodust ja ootame kevadet), Valga põhikooli 3d klass õpetaja Kairi Voodega (keskkonnasõbralik klass), Irina Leinsaar ja Marianne Kull (linnalaste kasvamine sinasõbraks loodusega).

Silmapaistvad kogukonna kaasajad on Tallinna Lepatriinu lasteaed, Kiviõli vene kool, Valga põhikooli 3d klass õpetaja Kairi Voodega ja Gladi Sivard. Innuka innovaatori tiitli said tänavu noorte arhitektuurikooli eestvedajad.

keskkonnakäpp.ee

 


Taastatud Üügu loopealne (foto: Annely Esko)

 

Hiiu- ja Saaremaa parvlaevadel näeb lühifilme loopealsete taastamise kohta

Keskkonnaamet tutvustab juunist septembrini projekti „Elu loopealsetele“ tegevusi Eesti suuremate saarte vahel liikuvatel parvlaevadel. Projekti eestvedaja Annely Esko sõnul annavad laevadel näidatavad klipid saarte külastajatele eelteavet, miks on oluline loopealseid taastada ning kuhu on soovi korral võimalik minna taastatud loopealset vaatama. Peale lühifilmide on võimalik minna tutvuma loopealsete elustikku kajastava püsinäitusega Hiiumaal Orjaku sadamas ja Saaremaal Sõrve külastuskeskuses. Lastele on mõlemas kohas üles seatud kaasahaarav mäng, kus saab luua päris oma loopealse ja seda lammastega karjatada.

Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad, mille teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega, peamiselt karjatamisega. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest äärmuslikke kasvuolusid taluvatest taimeliikidest. Loopealsed on maailmas väga piiratud levikuga: peale Eesti leidub neid veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Ojamaal.

Keskkonnaamet

 


Viru jääksoos korrastamise käigus kinni aetud kuivenduskraav (pildil keskel) (foto: RMK)

 

Algavad jääksoode ulatuslikud korrastustööd

Eestis on üle 9400 ha jääksoid, mis on tekkinud turbatootmise tõttu. Need tiheda kraavivõrgustikuga kuivendatud ja vaid vähesel määral uuesti taimestunud alad on hüljatud valdavalt nõukogude ajal või vahetult pärast seda.

Jääksoodes on suur tuleoht, nad killustavad loodusmaastikke ja elupaiku. Neil aladel on märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju ka laiemalt: alates Euroopa Liidus ohustatud soo-elupaikade hävimisest kuni suure kasvuhoonegaaside heiteni. Kuivendatud turbaalad ja jääksood on põlevkivienergeetika järel Eestis suuruselt teine inimtekkeline kasvuhoonegaaside allikas, ületades transpordi- ja liiklusvahenditest pärineva heite mitu korda.

Seni on meil peamiselt korrastatud soode servaalasid, kus on paisutatud kuivenduskraave ja raiutud puid, et luua eeldused soole iseloomuliku taimestiku ja turba tekkeks. Seni on riigimetsa majandamise keskus korrastanud ulatuslikumalt Hara, Viru (fotol) ja Rannu jääksood, Tartu ülikooli teadlased on aga tegutsenud oma katsealal Tässi jääksoos.

Nüüd on Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi saastunud alade ja veekogude korrastamismeetme toetusel ja RMK kaasrahastusel alanud ulatuslikud tööd, et teha korda mahajäetud jääksoid. Tööde kogumaksumus on 5,8 miljonit eurot, millest 85% rahastatakse EL ühtekuuluvusfondist ja 15% RMK vahenditest. Siht on aastaks 2023 korrastada vähemalt 2000 ha jääksoid: taastada neis soodele omane veerežiim ja luua sootaimestikule sobivad kasvuolud.

Korrastamist alustatakse suurema negatiivse keskkonnamõju ja väiksema isetaastumisvõimega jääksoodest, mis asuvad kaitsealadel või piirnevad nendega. Suurem tähelepanu on endistel freesturbaaladel, kus taimestiku kujunemine on kulgenud väga aeglaselt. 

RMK korraldatud projektikonkursi järgi hakkavad jääksoode korrastamise kavu koostama TÜ ökoloogia- ja maateaduste instituudi teadlased. Korrastamiskava siht on hinnata eri meetodeid ning selgitada välja majanduslikult ja looduslikult kõige sobivamad lahendused.

Edgar Karofeld

 


EMÜ peahoone (foto: Ilme Parik / Wikipedia Commons)

 

Eesti maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid

Eesti maaülikooli nõukogu valis 25. mail esimest korda Eestis esimesed tenuuriprofessorid, kes hakkavad 1. septembrist õppetoolide juhtidena viima ellu ülikooli akadeemiliste vastutusvaldkondade tegevusi.

EMÜ tenuuriprofessorid on taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets, taimetervise professor Marika Mänd, mullateaduse professor Alar Astover, keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor Kalev Sepp, maastikuarhitektuuri professor Simon Bell, elurikkuse ja loodusturismi professor Tiiu Kull, hüdrobioloogia ja kalanduse professor Kalle Olli, metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus ning  biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas.

Tenuuri puhul on tegu karjäärimudeliga, kus perioodilise hindamise järel tagatakse professori tähtajatu ametikoht. Valitud professorid on ühtlasi õppetooli juhid, kes kannavad vastutust valdkonna taseme ja arengu eest nii ülikoolis kui ka riiklikul tasandil.

Esimesi tenuuriprofessoreid otsib rahvusvahelise konkursiga ka Tallinna tehnikaülikool: konkurss kestab seal kuni 15. augustini.

EMÜ/Uudistaja

 


Katkend koomiksiraamatust

 

Eesti elurikkus sai jäädvustatud koomiksis

Mai lõpus ilmus veebiraamat „Rikas elu“, mis koondab 52 Eesti elurikkust tutvustavat koomiksit koos lisatekstidega. Väljaandest leiab varem blogis rikaselu.blogspot.com ja Eesti Päevalehe koomiksirubriigis avaldatud lood, mis tutvustavad Eesti imelist ja rikast loodust peategelaste Mägra ja Rasvatihase seikluste kaudu.

Elurikkuse teemasid alates geneetilisest mitmekesisusest kuni elupaikade kaoni selgitavad veebiraamatu lisatekstides üle paarikümne loodusteadlase. Väljaannet „Rikas elu“ saab alla laadida Tartu loodusmaja veebilehelt.

Tartu loodusmaja

 



Põhunõu meeskond sai Negavatil I koha (allikas: Negavati FB leht)

 

Parim Negavati meeskond teeb põhust nõusid

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) tudengite ressursisäästuvõistluse Negavatt finaalis jõudsid esikolmikusse võistkonnad PõhuNõu, „Don´t waste food, box it!“ ja Poko. Nende meeskondade eestvedajad said 10 000 eurot, et oma idee teoks teha.

Esikohale tulnud Tallinna tehnikakõrgkooli ja Tallinna tehnikaülikooli võistkond PõhuNõu toodab Eesti põhust biolagunevaid ühekorranõusid, luues nõnda lisandväärtuse põllumajanduslikule jääkproduktile. Teisele kohale tuli Eesti kunstiakadeemia meeskond „Don´t waste food, box it!“, kes arendab taaskasutatud materjalidest biolagunevat toidupakendit. Kolmandale kohale jõudis Tartu ülikooli projekt Poko. Nad toodavad kergesti võtmehoidjaks kokku volditavaid korduskasutatavaid poekotte asendamaks õhukesi kilekotte. Täpsemalt saab auhinnatud ideedega tutvuda Negavati kodulehel ja Facebooki-lehel.

Negavati võistluse eesmärk on suurendada teadlikkust energia ja ressursside kohta ning innustada üliõpilasi pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist.

KIK

 


 

Konnatalgutel päästeti 8700 kahepaikset

Eestimaa looduse fondi (ELF) juhitud algatuse „Konnad teel(t)“ raames päästeti sel kevadel 8700 kahepaikse elu. Talguid peeti 17 paigas, osales 337 inimest. Kuigi konnad hakkasid sel aastal rändama harukordselt vara, venis ränne külma kevade tõttu väga pikaks. Kahepaiksete rändeperiood kestis 2. aprillist 14. maini. Mitmel maanteel võis kohata konni päevasel ajal, kuna õhtune aeg oli rändamiseks liiga külm. See on tavatu olukord, kuna konnad on videvikuloomad. Tavapärastes talgukohtades liikus tänavu tunduvalt vähem konni. Kõige tihedam oli ränne Tallinnas Astangu tänaval, kus vabatahtlike abiga päästeti 1680 konna. Järgnesid Leie-Oiu 1392, Ihaste 1344 ja Porkuni 1132 päästetud konnaga. Eesti teedelt päästeti nii kärnkonni, rohukonni, rabakonni kui ka tähnikvesilikke. Rohkem teavet tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab ELFi konnatalgute teemalehelt.

ELF

 

 

 

TASUB OSALEDA


BioBlitzist osavõtuks läheb vaja seadet, millega pildistada (foto: Karin Pai)

 

BioBlitz on kaasahaarav liikide loendamise aktsioon

Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab ka tänavu loodusfestivali raames eluslooduse loendamise aktsiooni BioBlitz. See on üritus, kus vabatahtlike abiga tehakse teatud ajavahemiku jooksul mingis paigas kindlaks nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik.

Tartus hakatakse eluslooduse liike otsima Emajõe-äärsetel rohealadel ja Toomemäel. BioBlitzi staap töötab TÜ muuseumi ees Toomemäel (Lossi 25) 10. juunil 12–17. Staabis jagatakse osalejatele vaatlusala kaarte, samuti nõuandeid, keda ja mida vaadelda, kuidas liike määrata ja vaatlus kirja panna. Vaatluste tegemiseks on vaja kaameraga mobiiltelefoni, nutitelefoni, tahvelarvutit või fotoaparaati.

BioBlitzi lõppedes on osalejad kell 18.15 oodatud TÜ loodusmuuseumi loodusõhtule, kus Veljo Runnel räägib loodushelide salvestamisest. Loodusõhtul peetakse ka viktoriin; parimatele on auhinnad, sh on auhinna välja pannud ajakiri Eesti Loodus. Loodusõhtust osavõtt maksab 3 eurot. Inimesed, kes osalevad BioBlitzil ja saavad sealt vaatlusala kaardi, neile on kaardi ettenäitamisel loodusõhtust osavõtt tasuta.

TÜ loodusmuuseum

 


Foto: RMK

 

Puude kokkulugemise päev riigimetsas

Riigimetsa majandamise keskus kutsub 10. juunil kell 11 puude kokkulugemise päevale, mis toimub ühel ajal Pärnu-, Lääne-Viru- ja Põlvamaal.

Metsa kirjeldavad RMK-s metsakorraldajad ja metsa kirjeldamise üksus on metsaeraldis. RMK hallatav maa jaguneb umbes 600 000 eraldiseks, iga eraldise kohta on koostatud kirjeldus, mida vajadust mööda uuendatakse. Puude kokkulugemise päeval saabki teada, kuidas seda kõike tehakse ja mis mõõteriistade abil riigimetsa mõõdetakse.

Pärnumaal kogunetakse Kellissaare lõkkekohas, Lääne-Virumaal Viitna Pikkjärve parklas ja Põlvamaal Erastvere kontori juures. Huvilistel tasub ennast hiljemalt 8. juunil kirja panna RMK veebilehel. Puude kokkulugemise päev on järjekordne üritus RMK vastuste- ja osaluspäevade sarjast „Mis on puude taga?“, mille raames tutvustatakse, selgitataksea arutletakse üheskoos selle üle, millega RMK-s tegeletakse.

RMK

 


Vaade Harimäe tornist Otepää looduspargile (foto: Marko Vainu / Wikipedia Commons)

 

TÜ loodusmuuseum korraldab retke Otepää loodusradadele

Tartu ülikooli loodusmuuseum viib huvilised  sel pühapäeval retkele Otepää loodusradadele. Bioloogide Silvia Pihu ja Külli Kalamees-Pani juhendusel matkatakse ja uuritakse loodust Väike Munamäel, Pühajärve õpperajal ja Hobustemäel ning minnakse Harimäe torni, kust avaneb kaunis vaade Otepää kõrgustikule.

Väljasõit on 11. juuni hommikul kell 9 Tartust Vanemuise 46 maja eest. Riietuda tasub ilmaolusid arvestades, soovi korral võtta kaasa süüa ja juua. Loodusretke osalustasu on 12 eurot, lastele 6 eurot, mida saab tasuda enne väljasõitu kohapeal. Huvilistel palutakse enne registreeruda telefonitsi 737 6076 või e-posti teel loodusmuuseum@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

 


Aastatetagused linnuhuviliste suvepäevad Valgul (foto: EOÜ)

 

Linnuhuviliste kokkusaamine Läänemaal

Eesti ornitoloogiaühing korraldab avatud suvepäevad 17.–18. juunil Läänemaal Pürksis Noarootsi gümnaasiumis. Osalema on oodatud ka need, kes ei ole ühingu liikmed! Rohkem teavet ja registreerumisvormi leiab EOÜ internetliehelt.

EOÜ

 


Kaldapääsukeste koloonia (foto: Liis Keerberg)

 

Ornitoloogiaühing kogub teavet kaldapääsukeste kolooniate kohta

Eesti ornitoloogiaühing kutsub linnuhuvilisi kaardile kandma kaldapääsukeste pesitsuspaiku kaldajärsakutes, paljandites ja karjääride nõlvades. Praeguseks on enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohta naasnud, mistõttu on just õige aeg haudeseltsingutest teada anda. Liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta saab kirja panna EOÜ teemakohases veebirakenduses.

Kaldapääsukeste haudeseltsinguid kaardistatakse selleks, et saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis. Paraku on nende arvukus meil juba mitme kümnendi jooksul kahanenud, praeguseks 5000 – 10 000 paarini. EOÜ soovib linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaks selle liigi käekäiku Eestis parandada.

Võimaluse korral tuleks kaldapääsukeste eluolu jälgimas käia kahel korral: nii varasuvel (mais-juunis) kui ka poegade toitmise ajal juulis. Mõnikord võib juhtuda, et kaldapääsukesele koduks olnud nõlv variseb või kimbutavad pesitsejaid röövloomad, kes pesakoopaid suuremaks kaevavad. Selliste jälgede ülestähendamisest on linnu-uurijatele palju abi. Lisaandmed sama koloonia kohta saab samuti sisestada kaldapääsukeste veebirakendusse.

EOÜ



 

Soome-ugri filmifestival Võrumaal

Neljandat korda peetav Soome-ugri filmifestival FUFF vältab 28. juunist kuni 1. juulini Võrumaal Tsiistre linamuuseumis. Festival avafilm on Liivo Niglase dokumentaalfilm põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest Lääne-Siberi taigas: vaadatakse filmi „Armastuse maa“. Järgmistel päevadel saab nautida teisi soome-ugri kinokunsti pärleid ja õhtuti kuulata muusikat. Festivali peaesineja on ansambel Puuluup. Täpsema programmiga saab tutvuda ürituse Facebooki-lehel. Festivali pass maksab 10 eurot, pilet üksikutele seanssidele ja õhtustele kontsertidele on 3 eurot.

FUFF

 

 

 

MAAILMAST


Allikas: abcbirds.org

 

Keskkonnaorganisatsioonid protestivad Trumpi otsuse vastu

Kohe pärast seda, kui Donald Trump teatas, et USA ütleb lahti Pariisi kliimaleppest, hakkasid ilmuma keskkonnaorganisatsioonide protestiavaldused ja kinnitused, et nemad töötavad edasi kliimaleppe vaimus. Näitena refereerime Ameerika linnukaitseorganisatsiooni American Bird Conservancy (ABC) pressiteadet.

ABC kinnitab sissejuhatuseks, et presidendi otsus sunnib linnukaitsjaid veel tõsisemalt oma eesmärkide nimel tegutsema. Meenutatakse, et ka siiani on ABC mõndagi teinud metsade kaitseks, istutanud puid ja arendanud linnuhoidlikku taastuvenergiat. Nüüd tuleb kõiki neid töösuundi laiendada.

Teates tuuakse esile, mil moel kliimamuutused linnustiku eluolu vähehaaval, ent kurjasti mõjutavad. Tõusev maailmamere tase hävitab pesitsuspaiku saartel ja rannikupiirkondades. Hawaiil soodustab soojenev ilm ohtlike võõrliikide, näiteks haigusi levitavate sääskede juurdekasvu. Muutuvad rändlindude sisseharjunud rändepeatuspaikade olud, nii et seal võib kriitilisel kevadrände ajal nappida ülivajalikku toitu.

Seepärast lubab ABC koos partneritega edaspidigi luua uusi linnukaitsealasid, mida praegugi on ligi miljonil aakril; lisaväärtusena seob nende alade taimestik suure koguse süsinikku. Mõlemat eesmärki aitavad saavutada ka miljonid istutatavad puud. Rändlindudele luuakse neile sobivaid maastikke, nn BirdScape’e. Toetatakse selliseid tuuleenergiaarendusi, mis annavad rohelist energiat, aga on samas linnusäästlikud. Aidatakse luua ja kaitsta albatrosside pesitsuskolooniateks sobivaid alasid merepinnast võimalikult kõrgemal. ABC lobistid jätkavad tööd Washingtonis, et kaitsta linde seaduseloojate rünnakute eest.

Ja muidugi kutsutakse pressiteate lõpus üles toetama ABC tegevust, „et oleksime ühtsed ja toetaksime linde ajal, mil praegune administratsioon on meie linnud ja keskkonna hüljanud“.

ABC/Uudistaja

 


San Francisco Kuldvärava sild sai kaheksakümneseks (foto: AlphaGalileo)

 

„Rahvasilla“ toredad ja kurvad rekordid

Maikuu viimasel nädalavahetusel tähistati 80 aasta möödumist Kuldvärva silla (Golden Gate bridge) avamisest. 27. mail 1937 kasutusele võetud sild ühendab San Francisco linna ja Marine’i maakonna, ulatudes üle San Francisco lahe ja Vaikse ookeani vahelise 1,6 kilomeetri laiuse Kuldvärva väina.

Sel päeval 80 aastat tagasi jalutas üle miljoni inimese 2,7-kilomeetrise silla ühest otsast teise. Järgmise päeva keskpäeval, kui president Franklin D. Roosvelt vajutas 2441 miili eemal Valges majas telegraafivõtmele, avati sild autodele ja seda hetke märkis kõikvõimalike hääleallikate tekitatud helitaust: San Franciscos huilgasid tuletõrje- ja udusireenid ning helisesid kirikukellad, vetelt aitasid kaasa laevaviled.

Kuni 1964. aastani oli see maailma pikim üheosaline rippsild, siis ehitati New Yorgis 4176-meetrine Verrazzano sild. Kuldvärava sild sai kadestusväärsel kombel valmis varem, kui oli kavandatud, ja odavamalt, kui eelarve ette nägi. Tegu on ilmselt ühe maailma kauneima ja kindlasti enim pildistatud sillaga. Majesteetlik ja äärmiselt vajalik rajatis sai otsemaid väga tuntuks ja teenis nimetuse „rahvasild“ (The Peoples’ Bridge).

Ameerika arhitektuuriinstituut on silda pidanud üheks nüüdisaegseks maailmaimeks. Silla ehitusel sai surma märksa vähem inimesi, kui olid ennustanud skeptikud: kokku 11, kusjuures korraga 10 meest hukkus 17. veebruaril 1937, kui sild oli peaaegu valmis. Tegu oli kahekordse äpardusega: esmalt ei pidanud vastu üks silla küljes rippunud tellingute kinnituspolt, seejärel aga katkes tellingute ja sellel olnud meeste raskuse all ka turvavõrk.

Muidu peetakse silla ehitamisel kasutatud turvavarustust ideaalilähedaseks; nii selle kui ka kogu silla üldkontseptsiooni väljamõtleja ning ehituse juht oli insener Joseph Strauss. Austria helilooja (peaaegu) nimekaim kuulus juba silla nurgakivipanijate sekka. Peale suurepäraste insenerioskuste oli tal ka luuleannet, üks tema luuletusi ehib silla kandeposti.

Paraku on sild kuulus ka ühe hoopis kurvema rekordi poolest: sellelt on alla hüpanud vähemalt 1000 enesetapjat. Kuna mõnigi neist tegutseb öösel, kedagi teavitamata, ja kuna surnukeha võib vool kanda kaugele, on tegelik enesetapjate arv palju suurem, hinnanguliselt võib-olla 1600. Ühtegi teist nii rohkete ohvritega enesetapupaika ei ole USAs ega kogu läänemaailmas. Umbes neli sekundit vältava 75 meetri pikkuse lennu lõpus on allakukkunu või -hüpanu kiirus umbkaudu 120 km/h. Enamikul juhul saab sellise hooga vette jõudnud hüppaja otsemaid surma. Mõni võib esialgu ellu jääda, aga enamasti upub või sureb alajahtumise tõttu külmas vees. Lõpuks on kokku lepitud, et mõni meeter sillast madalamale pannakse paari meetri laiune kaitsevõrk.

AlphaGalileo/Uudistaja

 

 

 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo

 

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com