Eesti_Loodus_logoAjakiri süvenevale ja loodustundlikule inimesele.
Kirjutab asjatundlikult eeskätt kodumaa loodusest, selle
uurimisest ja kaitsmisest, aga ka mujal maailmas toimuvast.
Eesti Loodus (‘Estonian Nature’) is an in-depth magazine for people aware of and interested in nature. It particularly addresses the homeland nature, its research and protection. However, Eesti Loodus does not forget events taking place elsewhere in the world. The magazine features news of nature and nature-related science and research as well as the chronicles of Estonian nature conservation.
Eesti Loodus also continues to publish and support Estonian wildlife photography, writes about the expeditions of our scientists, and publishes manuals for nature observers and the letters of readers.

Every issue of the magazine features a cover story – a detailed and thorough narrative of an intriguing topic. The magazine also introduces different protected areas and includes maps of hiking paths. Comprehensive interviews with Estonian scientists give the reader insights into the world of science. The editorial board keeps an eye on newly published books as well.

In the globalizing world, Eesti Loodus has the vital mission of keeping the Estonian-language science alive. Although written in a somewhat popular form, the articles in the magazine help to bring the existent, but also new terms of natural sciences to the people.

Our visiting address: Veski 4, Tartu, Estonia
Phone/Fax: +372 7 421 143
E-mail: toimetus@el.loodus.ee

To find more detailed contacts, click “Toimetus”.

To find earlier issues of our magazine, click “Arhiiv” and select issue.

Viimati ilmus:

Ritta, ritta, kurekesed!

„Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi,” laulab Jaan Tätte, pahandades rändlindudega, kes igal sügisel parvedesse kogunevad ning soojade päevade lõppu kuulutavad. Tõrelda pole mõtet: kui linnud vähegi saaksid, siis nad ei läheks, sest ränne on ohtlikem aeg nende elus. Kõik linnud liiguvad oma elu jooksul ühest kohast ……»

 Eesti Loodus

Kõige põletavam probleem

Energia on tänapäeva kõige põletavam probleem – nii otseses kui ka kaudses mõttes. Eesti Maaülikoolis kaitstud Liia Kuke doktoritöö pakub välja metoodika, kuidas hinnata maa sobivust energiakultuuride kasvatamiseks. Eesti taasiseseisvumisest alates on arutletud, kuidas tagada Eesti riigi energiaga varustatus, kuidas teha seda keskkonnasõbralikult ja tõhusalt. Euroopa Liidu direktiivi (2009/28/EC) järgi ……»

 Eesti Loodus

Rapsi pestitsiidid hävitavad tolmeldajaid

Eesti Maaülikoolis kaitstud Eneli Viiki doktoritöös uuriti kas laialt kasutatav ning tolmeldavatele putukatele ohutuks peetud põllumajanduslik putukamürk on seda ka tegelikult. Tulemused valmistasid pettumuse: mürk rikub putukate hingamist, vähendab nende eluiga ning mürgile lisatud tolmeldajaid peletav aine põllul ei toimi. TOLMELDAMISKRIIS. Ligi 90% õistaimedest on putuktolmlevad. Umbes kolmandiku oma toitu ……»

 Eesti Loodus

Ida-Viru kimalased teaduse vankri ees

Kimalased on väga olulised tolmeldajad. Nende tegevus suurendab põllukultuuride saagikust ja looduslike taimekoosluste mitmekesisust. Möödunud aastal Eesti Maaülikoolis kaitstud Isabel Diaz Forero doktoritöös uuriti kimalaste arvukust ja liigirikkust mõjutavaid tegureid metsase Ida-Virumaa poollooduslikel niitudel. Viimastel aastakümnetel on mitmel pool maailmas märgatud, et kimalasi jääb vähemaks, eelkõige just intensiivse põllumajanduse aladel. ……»

 Eesti Loodus

Ajalugu talletub õietolmus

Eesti Maaülikoolis kaitstud Vivika Meltsovi doktoritöös uuriti, kuidas ümbruskonna taimestik peegeldub järvesettesse ladestunud õietolmus. Nimelt püsib õietolm setetes aastatuhandeid ning võib seega toimida väärtusliku ajalooallikana. Viimasel ajal on inimtegevus põhjustanud üha rohkem loodusliku mitmekesisuse kadu, sellest on saanud tähtis probleem üle maailma. Seetõttu on teadlaste huvi elurikkust mõjutavate mehhanismide vastu ……»

 Eesti Loodus