KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Arnold Kristjuhan`i loodusfotod

Professionaalne bioloog Arnold Kristjuhan tunnistab, et käitub pildistades täieliku amatöörina. “Olen just selline tüüp, kellel üks film võib fotoaparaadis seista terve kuu, vahel isegi kaks;” ütleb ta ja lisab, et on olnud juhtumeid, kus on veetnud isegi tunni mingi objekti ümber tiirutades ja parimat nurka või valgust otsides, kuid lõpuks jätnud ikkagi pildi tegemata, kuna ei leidnudki sobivaid tingimusi. “See oleks täiesti ennekuulmatu juhtum professionaalide seas, kes pildistavad alati, kui vähekegi põhjust on ja selekteerivad head kaadrid välja hiljem, kui pildid juba ilmutatud. Olen küll vahel püüdnud, kuid tundub, et sellist proffide pildistamismaneeri ei õpi ma iialgi ära,” arvab ta.

Pildistamisega tegi Kristjuhan algust umbes kolmandas klassis, kuuendas klassis sai endale peegelkaamera Zenit-E, millega jäi pildistama väga pikaks ajaks. “1990. aastate alguses tekkis minu fotograafiaharrastuses mõõn. Ühest küljest jäi vaba aega üha vähemaks, teisest küljest toimus ka suuri muutusi meie poelettidel ning eriti hinnasiltidel. Polnud enam vana tuttavat ORWO filmi, uued maksid aga ennekuulmatult palju.” Ometi pühkis ta Zenidi tolmust puhtaks ning alustas taas. Juba mõne kuuga sai selgeks, et selle kaamera võimalused olid kitsaks jäänud. Alates 1995. aastast pildistab Kristjuhan Nikon F50-ga, kasutades kahte objektiivi: 35-80 mm ja 75-300 mm. Zenidi-ajast on jäänud vaid makrolääts.

“Põhiliselt pildistan loodust, kõike muud, sealhulgas inimesi, väga harva. Selline eelistus on ilmselt tingitud sellest, et olen ise bioloog ning ma lihtsalt tean, kui ilus loodus on,” kommenteerib ta oma eelistust. Enamusel piltidel on mingi konkreetne objekt – lill või lind või liblikas, maastikuvaateid leidub harvemini. “Minu arvates sobib looduse pildistamiseks kõige paremini pilves ilm, päikese asukoht võiks läbi pilvede aimatav olla ning tuul võiks olla nõrk, muidu kipub see pildistatavat objekti kõigutama. Ere keskpäevane päikesepaiste tekitab väga suuri kontraste ja varje ning muudab ka värve. On vaid üksikuid olukordi, kus selline ilm pildistamiseks hea on.” Loodust pildistades püüab Arnold Kristjuhan teha võimalikult loomulikke pilte. Filtreid kasutab harva, suuremaid ümberkorraldusi pildistatava objekti ümber ei tee. “Loodus on niigi ilus, teda pole vaja ilustada. Siiski, paar kõrt või oksa ma ikka tõstan eemale, kui need väga ette jäävad.”