KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Tenerife säilitab kevadet

Aprilli Iõpuni külmalt kodumaalt tulijale on juba Tenerifele saabumie elamus.  Enne maandumist lennukiaknast väljavaadates näeb ainult pruuni kõrbemaastikku üksiku mäestikust eralduva tipuga.  Ei mingeid märke elust ega rohelusest.  Kui aga oled maandunud ja lennujaamast välja astud, jääb esialgu hing kinni.  Vastu lööb soe tuul, silma hakkavad palmialleed, lilleklumbid, kaktused -ja pikk takso-järjekord.  See liigub aga kiiresti ning kümmekonna minuti pärast istud taksos ja üritad meelde tuletada mõnd lennukis pähe õpitud hispaaniakeelset lauset.  Lõpuks ütled "Fairways Club"ja taksojuht noogutab mõistavalt: "Si, senior."

Mustad liivad
Andaluusla stillis ehltatud kuurort on haljastatud palmi- ja viigipuudega, et aga kuurordi publikust suur osa on britid, on ka klubihoone sisustatud inglisepäraselt: koloniaalstillis korvmööbel, inglise menüü. Õuel silmame ka streliitsiaid, mida meil paradiisilinnulilledeks nimetatakse ja lillekauplustes müüakse. Tubade terrassid on kaunistatud erivärviliste jõulutähtedest hekkidega. On küpresse, keskpäevalilli, hibiskuseld - mida meie toakaskedena tunneme -, samuti monsterat ja alokaasiat. Tenerife põliselanikud, ammu välja surnud guantside ja saare 17. sajandil koloniseerinud hispaanlaste järeltulijad kanaarid on tõmmud, pruunisilmsed, elavad ja sõbralikud.  Suurem osa neist elab mägikülades ja -linnakestes, tööd leitakse muidugi ka rannikule koondunud turismialadelt. Tõmmud on ka siinsed Iiivarannad, mustjaspruunid või täiesti mustad.  Paljajalu on neil tulikuumadel pindadel käia võimatu.  Kuid vesi on aprillis 20 kraadi soe ja avarannal vuhisevad nii kõrged lained, et uisapäisa vette minnes veab laine sind ookeani poole kaasa, taandudes taob aga lahtisi kive vastu jalgu.  Sellepärast saab Ujuda vaid muulidega piiratud turvaaladel.

Teide rahvuspark

Rändureil, kes soovivad tutvuda Teneirife vaheldusrikka loodusega, on kõige otstarbekam üürida auto.  Korraliku Renault 19-ne nädalane kasutamine maksab 1700 krooniga võrdse summa peseetasid.  Bensiiniliiter maksab umbes kaheksa kooni, vaid pisut rohkem kui vesi, mille kraanivarianti ei soovitata kasutada toidutegemiseks ja maanteed on Tenerifel asfaltkattega ning väga heas korras.Tenerife keskosas asuv Teide rahvuspark asutati 1954. aastal ning see ulatub 2000 meetrit üle merepinna.  Trilase ajastul üle 200 miljoni aasta eest plahvatas Tenerife keskosas asunud ligi 5000 meetri kõrgune vulkaan, mille tagajärjel moodustus 15-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Selle sakiliseks muutunud servad näitavad siiani tolleaegse mäe mõõtmeid. Hilisemate pursete ja laavavoolude tagajärjel on vana kraatri sees moodustunud praegu eksisteerivad vulkaanid - 3070-meetrine EI Pici Viejo ehk Vana Tipp, 2090-meetrine La Montana Negra ehk Must Mägi ja 3718-meetrine La Montana Blanca del Teide.  See kogu Hispaania kõrgeim mägi purskas viimati 90 aasta eest,  kallates endast välja laavat, mis siiski peatus enne linnani jõudmist.

Kanaari männid
Kui läheneda rahvuspargile lõuna poolt, viib tee läbi San Miguell ja Vilaflori linnakese. Vilaflori lähedal on kaks hilgelsuurt kanaari mändi, neist suurem 45 meetri kõrgune ja kolmemeetrise läbi- ning üheksameetrise ümbermõõduga. Kanaari mänd on endeemne Iiik ning mujal peale Kanaaride seda looduses ei leia. Ta kasvatab endale hiiglaslikud 30 sentimeetri pikkused kolmekaupa kimpudes asetsevad okkad.  Okaste suur pind võimaldab männil koguda kondenseerunud vett, mis peaaegu iga päev tekkivatest passaatpilvedest okastele koguneb ning tilkadena maapinnale kukub.  Poorne vulkaaniline pinnas aga suudab nõnda kogunenud vett sällitada ka tälesti pilvituks ajaks. Männimetsad levivad Telde massiivi põhja- ja lõunaküljel 1000-2000 meetri kõrgusel.  Passaatpilved hõljuvad uduna umbes 1500 meetri kõrgusel, kus kanaari männiku alustaimestikus kohtab liblikõiellst hispaania escoboni (Chamaecytisusproliferus) ja hispaania kadakat (juniperus phoenicea). 1500 meetrist kõrgemal on aga kanaari mändide alune täiesti lage, ükski taim ei suuda taluda nii suurt kuivust ja varju. Ülalpool pilvepiiri vana vulkaani kraatrisse jõudes näeme selle võimsast plahvatusest alles jäänud servi ja maapinda katva vulkaanilise pimsskivi ja -liiva välju.  Selle üle kõrgub Teide vulkaani koonus, mis tõuseb kraatripõhja laavatasandikult 45-kraadiste nõlvadena veel 1200 meetrit.  Funikulöör viib meid üles, peaaegu kraatri servale.

Ajalooline tõus
Tõus Tenerife tippu jättis sügava mulje kuulsale Saksa looduseuurijale Alexander von Humboldtile, kes 200 aasta tagasi siin Lõuna-Ameerikasse reisides mõneks päevaks peatus.  "Väga mitmekesist pilti pakkusid meile udumassid, mida tuul meie jalgade ees pidevalt siia-sinna ajas," kirjutas ta.  "Avausest, mis näis iga hetkega suurenevat, hakkasid paistma La Orotava sadam, seal ankrus olevad laevad ning linna ümbritsevad aiad ja viinamarjaistandikud. /... / Me nautisime teravat kontrasti surnud mäetipu, tema järskude, slakiga kaetud nõlvade ja taimkatteta platoode ning rõõmsailmelise haritud maa vahel. / ... /Asjatult pikendasime oma viibimist mäetipul ja ootasime momenti, millal meil oleks võimalik kogu arhipelaagist ülevaadet saada.  Oma jalge ees nägime La Palmat, Gomerat ja Gran Canariat.  Lanzarote mäed, mis päikesetõusu ajal olid hästi nähtavad, mähkusid varsti jälle tihedatesse pilvedesse." 2000 meetrist kõrgemal kasvavad juba kõrgmäestiku taimed: Teide ginster (Spartocytisus nubigenus), mis on põõsakujuline hallide lehtede ja roosakasvalgete õitega aprillis õitsev liblikõieline, kollaseõieline Teide-codese (Adenocarpus viscosus), Teide-besenrauke (Descurania bourgaeana) ja punaseõieline Teide ussipea (Echium wildpretii). Talviti on Teide rahvuspark kuni kahemeetrise lumekihi all, Teide vulkaani tipus leidub lund aga pooleks aastaks.

Banaanid ja kapsad kõrvuti
Tenerife lääneosa maastikku kujundavad suured korrapäratu kujuga laavapangad, millel ronivad vääntaimed ja sukulendid.  See on hästi liigestatud kaldpind ookeani ranniku ja Teide mäemassiivi vahel.  Igale vähegi tasasemale maatükile on rajatud terrasspõlde, kus kasvatatakse peamiselt tomateid.  Neid magusamaitselisi vilju müüakse varakevadest alates ka meie turgudel.  Tomatiistandus näeb välia nagu mets- taimed on kolme meetri kõrgused ja käsivarre jämeduste vartega ning ülemisi kobaraid redellta korjama ei ulata. Selle piirkonna suurima kuurortlinna Los Gigantesi rand on kaetud musta Iiivaga ning ääristatud püstloodis saja meetri kõrguseni ookeani kohale küünitavate kaljudega.  Autosõitjale on kõige muljetavaldavam tõus saare loodenurgas asuvale mäekurule ja laskumine mööda kitsast asfalteeritud serpentlini Masca külla kuristiku põhjas.  Vaateplatvormidel müüvad kohalikud talunaised turistidele koduveini Ja Kanaari banaane. Need on väiksemad, kuid magusamad ja aromaatsemad kui meil müüdavad Kesk-Ameerika banaanid. Ka Tenerife põhjarannikut palistab püstloodis kaljusein. Ookeani ja järsaku vahele jäävad külad, linnad ja terrassidena paiknevad banaaniistandused.  Ida suunas see kaljusein madaldub ja taandub lõunasse Teide massiivi suunas, tehes ruumi viljakatele La Orotavaja Tacoronte orule. Kliimatingimused lubavad seal kasvatada enamsi maailmas tuntud kultuurtaimi.  Nii võibki näha kõrvuti kasvamas banaaniistandust ja kapsapõldu, viinapuuaeda ja kartulivagusid ja kuigi kartul jääb maitselt meie kodusele alla, võib Tenerifel seda seevastu maha panna suvalisel aastaajal ja kogu aeg süüa vaid värsket kartulit. Tenerife peamine eksportartikkel on banaan, mida aastas veetakse välja 300 000 tonni. Banaaniistandused algavad terrassidena otse ookeani äärest, igaüks umbes 0,4 hektari suurune, kivimüüriga teistest eraldatud plats, mis on varustatud niisutussüsteemlga.

Banaanisaareriik
Banaan ise on maailma suurimaid rohttaimi, ta kasvab nagu meil orashein risoomi abil.  Banaani ebavars kasvab kuni nelja meetri kõrguseks, lehed on kolm-neli meetrit pikad ja poole meetri Iaiused.  Ebavarre ladvas areneb võimas pooleteisemeetrine õisik, kus õied asuvad spiraalselt rootsu ümber.  Õlsiku ladva pool asuvad isasõied, vahepael leidub mõiemasoolisi õisi, rootsu alusele lähemal paiknevad aga emasõied, millest kujunevad viljad. Ühe banaani kobaras on kuni 150 üksik-vilja, mis kokku kaaluvad mitukümmend kilo.  Väljaarenenud kobaratele seotakse ümber kilekotid, et saak ühtlasemalt ja kiiremini valmiks.  Vili areneb 10-15 kuud, banaan aga õitseb kuni vilja valmimiseni ja pöörab end koos järjest suureneva viljaga üles päikese poole.  Sellepärast ongi banaani viljad kõverad. Pärast viljade koristamist taime maapealne osa kuivab. Ühte istandikku annab pidada kolm kuni viis aastat, siis tuleb istutada uued taimed.

Kuulus ja verine draakonipuu
Üks Tenerife kuulsamatest elanikest seisab Icod de los Vinose kesklinna haljasalal.  See iidne puuvanake, mida kord on üritatud kirvegagi langetada - seda tunnistab veerandi ulatuses läbi raiutud tüvi -, esindab endeemset liiki harilikku draakonipuud (Dracaena draco).  Et vanake ümber ei kukuks, on ta võra algusesse, kümne meetri kõrgusele pandud metallist krae, mille külge omakorda toesid. Teine, sellest veel  võimsam draakonipuu kasvab linna servas vanas kloostriaias. Dragl Milenario on tema nimi - tuhandeaastane draakonipuu.  Tema tõeliseks vanuseks arvatakse 3000 aastat, kuid selleski ei saa kindel olla, kuna draakonipuu puit koosneb kiududest, millel pole aastarõngaid. Draakonipuud kuuluvad agaaviliste sugukonda, nende lehed on üle poole meetri pikad, hallikasrohelised, kitsad ja jäigad.  Lehtede sisekiud on väga tugevad, nii et neid on kasutatud köite valmistamiseks.  Draakonipuu vaik, mida tema punase värvuse tõttu kutsutakse draakonivereks, oli juba antiikajast alates Tenerife tähtsaks väljaveoartikliks. Põliselanikud guantsld aga kasutasid draakoniverd oma surnute palsameerimisel. Tenerife pealinna Santa Cruzi puiesteedel ja haljasaladel võib aga näha hoopis teistsugust, suurte pruunide kaunadega kaunistatud puud.  Need jaanileivapuud kuuluvad tsesaplinialiste sugukonda, olles lähedased liblikõielistele.  Igihaljaste lehtedega, väikeste punaste kobaras asetsevate õitega puu kasvab 101 meetri kõrguseks, pakkudes 10-20 sentimeetri pikkusi kaunu, mille tosinast seemnest kaalub igaüks täpselt 0,18 grammi.  See ellujäänud muistsetel juveIiiridel tähele panemata ning imelised seemned võeti vääriskivide kaalumisel kasutusele. Siiani kaaluühikuna kasutusel oleva karaadi nimigi tulebjaanileivapuu kreekakeelsest nimest ceratio.  Tõsi praegu sisaldab karaat 0,2 grammi ja väärismetalle või -kive. jaanileib ehk jaanikaun aga on magusamaid vilju maamuna peal.  Poolenisti suhkrust koosnev, maiustatakse sellega tänaseni.  Enne sõda müüdi jaanikaunu ka Eesti laatadel. jaanikaunad on ühed vähestest asjadest, mida praegu poest ei saa, kuid mille maitse on meeles nii mõnelgi, kes tol ajal lapsena muid maiustusi vähe maitsta said.