KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Asjatundlik linnumajake  vähendab toidusaba

Tekst ja fotod:
Peep Vaidla

Padise mees Enno Kivimaa hoiab oma väljamõeldud linnumajakesi süles nagu lapsukesiToidumajade uus põlvkond vähendab salmonelloosiohtu

Novembris puutume juba kokku tõsiste talvekülmadega, ehkki kalendri järgi on talve tulekuni aega  uhkesti. Ajalooks pole saanud mitte üksnes sumedad suveõhtud. Vananaistesuvigi tundub juba kauge mälestusena. Väliste toimetuste asemel leiame üha sagedamini endale tegevust soojas toas. 

Läbi akna oleme silmsidemes "metsiku loodusega", jälgides tunamullu meisterdatud ja posti otsa  torgatud toidumajakese ümber sebivaid linnuemandaid ja -isandaid. Ümber söögikoha jagub neid  iga õunapuu otsa, hüpleb kaugematel kuuskedelgi, kuid toidulaual laiutab vaid üks-kaks lindu. Kui  esimene saab selleks korraks isu täis, kiirustab kohale teine ja peletab minema kolmanda. "Rumalad," mõtleme, "nad mahuksid sinna ju mitmekesigi, oleks lisaks parematele paladele ka   mõnus seltskond."   Ei sobi meie mõttemallid lindude maailma. Ja polegi mõtet hakata neile käitumist õpetama, pigem   püüame lindudega suheldes korrastada enda tegemisi. Mida teha, et kaotada toidujärjekord    õunapuu otsas?  Meenutame, kuidas me ise vabanesime veel seitse-kaheksa aastat tagasi nii tavalistest poesabadest.   Meid päästis kapitalism oma kauba- ja kauplusterohkusega, ehk aitab siis ka suurem toidumajade   hulk? Nii ongi, kui aga toitjal jätkub sinna söödavat panna. Näiteks meie põhjanaabrid ei pidavat   seda meest õigeks soomlasekski, kel pole aias lisaks muudele atribuutidele, nagu tuulelipp, ka  kolme-nelja linnutoidumaja. Seda, et Soomes on rasvatihaseid talviti hoopis karmimale kliimale  vaatamata poole rohkem kui Eestis, seostataksegi eelkõige asjatundliku lisatoitmisega.   Kust aga võtavad kõik need 4-5 miljonit soomlast endale korralikud toidumajad? On ju paratamatu, et pikka aega heal elujärjel elamine vähendab oluliselt isetegemise lusti.

Eesti on linnumajade suureksportija

Eestist eksporditakse igal aastal üle 100 000 puidust linnutoidumaja. Peamiselt lähevad need  Soome, Rootsi, Norrasse, Taani ja Saksamaale.    Kui palju on Eestis firmasid, mis toodavad linnutoidumaju, ei tea vist täpselt keegi. Küll on aga    teada, et neid leidub Virust Võruni vähemalt kümmekond ning et 99% sellest toodangust sõidab üle  piiri.  AS Plokk alustas Lääne-Virumaal Kadrinas linnumajade tootmisega 1991. aastal. Firma juhi Sulase  sõnul olid nemad vähemalt väikeste mudelite osas kindlalt esimesed Eestis. Kaheksa aasta jooksul  on valmistatud üle kolmesaja tuhande toidumaja, millest Eesti turule jõuab igal aastal vaid paarisaja   ringis, seega igast kahesajast üks. Töö tehakse Soome, Rootsi, Norra ja Saksa tellijate soovi järgi.   Umbes kuuekümne töötajaga ettevõttes tehakse kõik ise alates lankide ostmisest ja  ülestöötamisest kuni müügini.  Märjamaa Tarbijate Ühistu puidutsehhis tehakse toidumaju seitsmendat aastat. Kuus eri varianti   mahutavad seemneid sajast grammist kuni kilogrammini. Linnumaju lüüakse kokku suvel, talvel meisterdatakse jällegi suvist kaupa lillereste ja -kaste. Eestis müüakse igast kolmesajast   majakesest vaid üks. Märjamaal töötab veel firma Adam Golf. Koos jõulukaubaga turustavad   nemadki Eestis vaid tühise osa oma mõnekümnetuhandesest aastatoodangust.   Mõnevõrra omanäolisemad on Padise firmas Otiüraks valmistatavad toidumajad. Paljud neist on   firma juhi Enno Kivioru enda välja mõeldud. Suuremad ja luksuslikumad variandid on sakslaste  disainitud ja nõuavad tõsist nikerdamist. Nelja mehe kätes valmib aastas paar-kolm tuhat toidumaja.

Sisse tuuakse plastmajakesi. Niisama odav kui osta Eestist puidust käsitööd, on lääneriikidele  plastesemete tootmine. Nii võiski juba 90. aastate alguses, kui meilt hakkasid läände suunduma  esimesed puittoidumajade koormad, leida meie müügilettidelt esimesi plastist toidumaju Soomest,   Rootsist, Saksamaalt ja isegi USAst. Tollal küll põhiliselt zookauplustest, kuid ka näiteks Tallinna  Kaubamajast. See-eest tänasel päeval võib taolist kaupa küsida igast aiandus- või kodukaupade  kauplusest, samuti lemmikloomatarvetest. Käesoleva hooaja üllatusena võib lisaks toidumajadele    leida kauplustest pakendatud linnutoitu, mis lisaks päevalilleseemnetele sisaldab kaera ja   maapähkleid.  Sisse tuuakse ka USA päritolu suhteliselt kalleid, kuid huvitava disainiga variante, ühtlasi väga  odavaid ja samas praktilisi Rootsi plastmajakesi. Sirvinud toiduautomaatide maaletoojafirmas  Ameerika firmade katalooge, lahkusin sealt esimesel korral lihtsalt kirju silmeesisega. Ameerika majakesed on kallid ja omapärase kujundusega, Rootsi plastmajakesed odavamad. Alles teisel katsel õnnestus tajuda, et üksnes ühelt firmalt võib valida umbes 25 erineva toidumaja vahel, kusjuures igaüht on palju erinevaid värvitoone!  Eestisse tuuakse ka Saksa plastist toiduautomaate. Toodete hulgas on lisaks toidumajale ja söödatornile toidukelluke ja pähklitorn. Neid kõiki saab uuesti täita 2,5kilogrammistes tünnides müüdava linnutoiduga. Kuid need majad on kallid.

Millist toidumaja valida

Võib juhtuda, et enne selle artikli lugemist puudus paljudel vajadus mõelda, millist toidumaja valida. Tunamullu posti otsa löödud kätetöö tundus ju teema ammendavat. Pole vahet, kas võtame ette  meisterdamise või otsustame uue toidumaja osta, ikka tuleb kõigepealt otsustada, millist tüüpi majakest vajame. Kas klassikalist või ise ette valguva toiduga.   Klassikalisse toidumajakesse saab lind sisse minna ja toimetada seal nagu talle meeldib. Plussiks on võimalus lindu jälgida tema tegemistes. Miinuseks, et teised toidusoovijad peavad kaua järjekorras  ootama. Suuremaks puuduseks aga loetakse, et toidu sekka satuvad ka väljaheited, mis võivad   soodustada haiguste levikut ja surma. Lahenduseks oleks pidev hoolitsus puhtuse eest ning peenema  toidu serveerimine natukesehaaval.   Ise ette valguva toiduga majakeses saab toit linnule kättesaadavaks vähehaaval, ilma et ta selle peal talluks, käies seal vaid seemet noka vahele haaramas. Kui tegu on seemnetega, mis ei vaja  koorimist, nagu päevalille- või kõrvitsaseemned, võib lind ka kauemaks paigale jääda. Samas ei  häiri teda, kui toidumaja teise külje peal toimetab teine suleline või kolmanda külje peal kolmas.   Sellise ehitusega söögimajades ei satu toidu hulka mustust, mistõttu on nad hügieenilisemad ning neid  on lihtsam hooldada. Eriti mugav on kasutada läbipaistvaid toidumaju, kus toidu kahanemine on   kaugelt näha.   Praegu toodetaksegi peamiselt ise ette valguva toiduga toidumaju. Ka isemeisterdajatele soovitame  seda suunda. Läbipaistva toiduautomaadi valmistamiseks võime kasutada tühjakssaanud  plastpudelit.   Kui olete otsuse langetanud ostmise kasuks, leiate Eesti suurima valiku Looduse käesoleva numbri  müügilehekülgedelt.