KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Vapramäe ja Tõravere - Tartumaa mägi ja vaim

Tekst ja fotod:
Tiit Kändler

Mägi paistab kaugele
Kui matkaja Nõost edelasse sammub, paistab Vapramäe juba eemalt ära. Mööda vana maanteed on hea astuda või rattaga sõita pole palju autosid segamas. See Tartust 20  kilomeetri kaugusel asuv mägi, mis Elva jõest 40 meetrit kõrgemale ja 78 meetrit üle merepinna  ulatub, võeti kaitse alla juba 1927. aastal. Siin peeti laulupidusid, siia rajati veerand sajandi eest ka  üks Eesti esimesi looduse õpperadasid. Vapramäe maastikukaitseala võtab enda alla küll vaid  ruutkilomeetri jagu maad, kuid siin ja ümbruses leidub palju erinevat laadi maastikke. Kõik on   justkui käe-jala juures, paraja matkateekonna kaugusel jõgi ja mägi, põlismänd ja iidne pärn, ja  eemalt paistab Tõravere tähetorni kunstkuplistik. Isegi sügisel, mil lähedastel põldudel põhukuhjasid  põletatakse, seisab Vapramäe paigal.    

Torm avas vaated.  Saja aasta eest oli üle Vapramäe näha kaugele. Vahepeal kasvas siia peale mets.  20. juuni äkktorm tegi lagedaks mitu häilu, murdis maha 600 tihumeetrit puid. Metsnik Jaan Pau  vaatab nüüd mäe otsast Nõo kirikuni välja. Kui tormikahjud likvideeritud, istutatakse Vapramäele mände juurde. Ning looduse õpperadade ja suusaraja tegemine jätkub.

Kuninga pärn on Vapramäel üks neist paljudest puudest, mida Rootsi kuningas Karl XII Eestisse väidetavalt istutas. Praegu on näha vaid vana puu murdunud känd, mille ümber kasvab hulk noori  pärnasid, iidse puu järglasi.  

Mäe all jõe ääres seisab kivi, millel lisaks eesti- ja venekeelsele ka hiinakeelne tekst peal on.  Tõenäoliselt on siia maetud kaks hiina rahvusest punaarmeelast, kes enamlaste seas ründasid Eesti  vabadusvõitlejate soomusrongi Voika raudteesilla juures ja langesid 16. jaanuaril 1919. aastal. Siit  edasi algab matkaraja kõige metsikum osa.   

Tõravere tähetorn ehitati nelikümmend aastat tagasi paika, kus 440 aasta eest toimus Liivi sõja   lahing sakslaste ja venelaste vahel. Seda kohta läbis tee, mida üksteise järel kasutasid vaenulikud väed, nii et inimesi seal tõenäoliselt ei elanud. Praegu paistab tähetorni peamaja katuselt selle ümber   rajatud park ja Tartumaa lainjas maastik. Observatooriumi suurima kupli varjus asub pooleteisemeetrise läbimõõduga peegelteleskoop, mille abil mõõdetakse kaugete tähtede spektreid.   Kuid teleskoobitorni ees asub väljak, kus kasvatatakse eri liiki pajuvõsa, et uurida selle sobilikkust energiamajanduses. Üks kolmeaastane ring on täis, saak lebab maas ning peale kasvab uus   pajukultuur.

Tõraveres asub ka ilmajaam, kus mõõdetakse nii ilma iseloomustavaid näitajaid kui päikesekiirgust.  Otsest kiirgust mõõtva uhiuue seadme töö osutus üllatavalt lünklikuks. Tundus, justkui kaob mõnel  päikesepaistelisel päeval päike minutiks kusagile ära. Lõpuks selgus, et päikesevarjutuses olid süüdi  linnud. Jaama juhataja Ain Kallis näitab, kuidas lihtne riideriba kalli mõõteriista juurest tiivulised  eemale peletas. Tõravere ilmatarkade leiutise vastu on tuntud huvi teisteski maades. 

Tõravere vesiveski kohta on vanim teade aastast 1582. Praegu üritab omanik veskit taas töökorda  seada. Pikemale matkarajale jääb ka Voika vesiveski, mis töötab alates 1684. aastast tänaseni.   

Vapramäe lael peeti kahe sõja vahel kaitseliidu laagreid. Nõukogudeajal kästi suur osa laagriplatsist  mände täis istutada. Kuid kohalike seas leidus vanatädi, kes käsisaega käis männijusse maha  saagimas. Vapramäe looduse õpperaja pikkus on 10 km, sellest kaitsealale jääb 3,5 km. Lasteraja pikkus on 1,6 ja jalgrattarajal 6,5 km.