Tutvustused Gorizontõ Estonii

2003. aasta septembris ilmus ajakirja Gorizontõ Estonii esimene number. Ajakirjas uudised, matkarada, Eesti välismaalase silme läbi, fotopraktika, ajalugu, rubriik „Mis sünnib akna taga” (lood linnaloodusest), raamat (uudisteosed eesti- ja teistes keeltes), looduskaitse, loodusfoto, seened, marjad, tehnika jne. Toimetaja Tiit Kändler

2003. aasta detsembris ilmus ajakirja teine number, kus on juttu Eesti kliima muutumisest (Jaak Jaagus ja Ain Kallis), kunstlikust viljastamisest ning Eesti teadlaste ja arstide panusest selle uurimisel ja praktiseerimisel, baltisaksa maadeuurijast Otto von Kotzebue’st (autor Elkond Libman), keskaegsetest...

Märtsis 2004 ilmus ajakirja kolmas number (1/2004), kus on lood kährikkoerast (autor Rainer Kerge), Eesti majakatest (Maksim Zinovjev), pankrannikust Pakri saartel (Tõnis Saadoja), Eesti suuruselt teisest linnas Tartust (Andrei Tuch), aga ka metsasipelgate elust ja kaitsest, puuarhitektuuri pärlitest Eestis,...

Mais 2004 ilmus ajakirja neljas number (2/2004) , mis sisaldab lugusid loodusfotograaf Tiit Hundist, bioloog-semiootik Aleksei Turovski mõtisklusi ahvidest, kui inimesel lähedastest loomadest, putukate – taimekahjurite uurijast prof Anne Luigest, intervjuud ajaloolase Jaak Valgega ajaloo mõtestamisest, lugu Sillamäe linna...

Gorizontõ Estonii kaheteistkümnes number tutvustab silmapaistvaid Eesti loodusteadlasi. Embrüoloogia alal üleilmse tuntusega Karl Ernst von Baeri kõrval on juttu mitmest teisest eesti loodusteadusesse tähelepanuväärse jälje jätnud 19. ja 20. sajandi suurkujust, nagu näiteks botaanik Edmund Russowist, liblikauurija Wilhelm Petersenist,...

Novembris 2004 ilmus ajakirja viies, kaksiknumber (3–4/2004), mis sisaldab Margus Otsa artiklit valgest toonekurest ning Gunnar Seina lugu kaljukotkast, Enn Kaubi ja Mart Saarsoo vastuseid küsimusele „Milleks Eestile Antarktika?”, vanadest aardeleidudest Eestis (Ivar Leimus), tähnikvesilikust (Riinu Rannap), vee ringlusest...

„Peipsi järv ehk meri, nagu seda peipsimaalased kutsuvad, on Euroopa suuruselt neljas järv, ühtlasi ka Eesti ja Vene piiriveekogu. Peipsimaad on määratletud mitmeti, aga üks on kindel – tegemist on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega....

Seekord on venekeelne kogumik Gorizontõ Estonii pühendatud Eesti juubeliaastale ning tutvustab ülevaatlikult Eesti looduse väärtusi ja omapära. Suurem osa kirjutisi on varem ilmunud eesti keeles ajakirjas Eesti Loodus, kuid on ka uusi artikleid, näiteks intervjuu Aleksei Turovskiga. Uues numbris...

Järjekorras kümnes Gorizontõ Estonii on pühendatud Eestimaa saartele, täpsemalt Lääne-Eesti saartele, kus on säilinud paljuski traditsiooniline elulaad oma kombestiku, külaelu ja tavadega, aga kindlasti palju unikaalset ja puutumatut loodust. Eestis on saari kokku üle 1500, neist suurusega üle poolteise ruutkilomeetri...