Tutvustused Gorizontõ Estonii

2003. aasta detsembris ilmus ajakirja teine number, kus on juttu Eesti kliima muutumisest (Jaak Jaagus ja Ain Kallis), kunstlikust viljastamisest ning Eesti teadlaste ja arstide panusest selle uurimisel ja praktiseerimisel, baltisaksa maadeuurijast Otto von Kotzebue’st (autor Elkond Libman), keskaegsetest...

Igal aastal ilmuva venekeelse kogumiku Gorizontõ Estonii äsja välja antud number tutvustab Eesti loodusande ja elurikkust. Kogumiku 96 leheküljel on kõne all söögiseened, kasemahl, liivatee  ja karulauk, aasta lind, orhidee ja seen, Eesti mesilaseliigid, käbisööjad, pokud ja hunt. Samuti...

Järjekorras kümnes Gorizontõ Estonii on pühendatud Eestimaa saartele, täpsemalt Lääne-Eesti saartele, kus on säilinud paljuski traditsiooniline elulaad oma kombestiku, külaelu ja tavadega, aga kindlasti palju unikaalset ja puutumatut loodust. Eestis on saari kokku üle 1500, neist suurusega üle poolteise ruutkilomeetri...

Kord aastas ilmuva venekeelse väljaande Gorizontõ Estonii värske number tutvustab Lõuna-Eesti loodust ja kultuuri, kogumiku 96 leheküljele mahub ka hulk muid teemasid. Kirjutised käsitlevad seto ja võro kultuuri, Haanja loodusparki, Suurt Munamäge, Rõuge ja Pangodi piirkonda, Võhandu jõge ja...

Järjekorras üheksas number on pühendatud Eesti looduskaitsele ja selle 100. juubelile. Artiklid on meie kodumaa unikaalsest loodusest, Eesti looduskaitse ja looduskaitsealade ajaloost ja hetkeseisust. Juttu on ka inimese probleemsetest ja ohtlikest tegudest, kui firmade ja poliitikute kitsad majanduslikud huvid prevaleerivad...

Gorizontõ Estonii kaheteistkümnes number tutvustab silmapaistvaid Eesti loodusteadlasi. Embrüoloogia alal üleilmse tuntusega Karl Ernst von Baeri kõrval on juttu mitmest teisest eesti loodusteadusesse tähelepanuväärse jälje jätnud 19. ja 20. sajandi suurkujust, nagu näiteks botaanik Edmund Russowist, liblikauurija Wilhelm Petersenist,...

„Peipsi järv ehk meri, nagu seda peipsimaalased kutsuvad, on Euroopa suuruselt neljas järv, ühtlasi ka Eesti ja Vene piiriveekogu. Peipsimaad on määratletud mitmeti, aga üks on kindel – tegemist on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega....

Novembris 2004 ilmus ajakirja viies, kaksiknumber (3–4/2004), mis sisaldab Margus Otsa artiklit valgest toonekurest ning Gunnar Seina lugu kaljukotkast, Enn Kaubi ja Mart Saarsoo vastuseid küsimusele „Milleks Eestile Antarktika?”, vanadest aardeleidudest Eestis (Ivar Leimus), tähnikvesilikust (Riinu Rannap), vee ringlusest...

Märtsis 2004 ilmus ajakirja kolmas number (1/2004), kus on lood kährikkoerast (autor Rainer Kerge), Eesti majakatest (Maksim Zinovjev), pankrannikust Pakri saartel (Tõnis Saadoja), Eesti suuruselt teisest linnas Tartust (Andrei Tuch), aga ka metsasipelgate elust ja kaitsest, puuarhitektuuri pärlitest Eestis,...