Eesti Looduse värske number tutvustab vetehunti ja jürilindu

Kuupäev:

Eesti Looduse jaanuari-veebruarinumber tutvustab tänavusi aasta liike. Remek Meel selgitab, kuidas läheb saarmal. Riho Marja ning Jaanus Elts annavad ülevaate käo eluviisist. Raimo Kõlli artiklist saab teada, mis iseloomustab leostunud gleimulda. Ivar Sibul tutvustab aasta puu tamme sugulasi.
Andrei Miljutin loeb üles erinevad hiired ja rotid, kes võivad külmaga tuppa trügida. Mait Sepp ja Taavi Pae viivad lugeja Anna kihelkonda ja Juhani Püttsepp Tormasse Rahuoru parki.
Vestlusringis meenutatakse Heinrich Aasamaad, kes oli nii töökas botaanik kui andekas maalikunstnik.
Lisaks saab lugeda sibulast, pesaparasitismist, Eesti suurimatest tammedest ja ehitusmaterjali taaskasutusest. Selgitame, kust läheb piir metslooma ning kodulooma vahel ja mida teha nuhtlusisendiga.

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...

MAA, ILM JA MÕNDA | Ilm, taevas ja põrgu

Eestlased on alati ihanud sooja. Ka sepp Ivan Orav olevat rahul põrgu kliimaga.