Eesti Looduse eelmises numbris on käsitletud põtrade arvukuse muutusi Eesti aladel kuni sõjaeelse Eesti vabariigi lõpuni. Ülevaade jätkub sealt, kus Jüri Tõnisson lõpetas.
1939....
Tekst: ERKI RUSSOW
Pärast lühemat või pikemat teelolekut terendas palverändurile lõpuks sihtpunkt. Mis ootas teelist palverännupaigas? Vastus oleneb mõistagi pühapaigast ja retke ajast, kuid paljuski...
Tekst: MARILIIS KÕUTS Joonised: TTÜ MERESÜSTEEMIDE INSTITUUT (PROJEKT ADAPTEST)
① Varakevad Juminda poolsaare tipus. Läänemerele iseloomulik talvine merejää on tulevikus tunduvalt haruldasem. Aeg-ajalt
võib siiski tulla...
Tekst: TOOMAS KUKK
Kooliõpetaja Juhan (Johann) Kunder (1852–1888) jõudis oma lühikese elu jooksul hämmastavalt palju. Ta avaldas näitemänge („Kroonu onu“, „Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus“,...
Kümme aastat tagasi rajati Eestis esimene suuremõõtmeline puhastus-tehismärgala ehk puhastuslodu, mis on tõhusalt aidanud kinni püüda põldudelt pärit toitaineid ja vähendanud hajukoormust veekogudele. Nüüdseks...
Inimene võiks niisamuti elada nagu kuklane: oma pesas ja pesaümbruses, mitte kaugemal Foto: Remo Savisaar
Valida ei ole siin midagi. Tillukestest batsillukatest kuni põiena...
Sel sajandil on kuuse-kooreüraskil Eestis tavapäraselt arenenud aastas kaks põlvkonda; samuti on teada, et teine põlvkond võib talvituda kuuse koore all . Seetõttu on...
Läänemere kalad kõlbavad süüa, kuid see ei tähenda, et kalad ise ei võiks haiged olla. Rohketoitelisusega kaasnevad probleemid, võõrliigid, ülepüük, kudealadele ligipääs, tervist mõjutavad...