KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Loodusfoto- Jarek Jõepera

Looduse ja spordi pildistamises on midagi ühist. “See on momendi tabamine,” ütleb Jarek Jõepera (24).  Pole just tavaline, et loodusfotograafiaga tegeleja on olnud Eesti juunioride meister spordis. Jarek sai sellega hakkama viie aasta eest laskesuusatamises. “Mul oli kõva tahe üksi treenida,” kommenteerib ta ise, “võistelda eriti ei meeldinud.” Ühel hetkel tundis noormees, et treenib liiga palju – südamelihas hakkas ära väsima. Sestap jättis ta tippspordi katki ja asus tõsisemalt tegelema pildistamisega.  Kolmandas klassis koolipoisina Zorkiga alustanud Jarek ilmutab mustvalgeid filme siiamaani ise. Kuigi Tallinna poiss, on ta jõudnud elada Paides ja Elvaski – kokku üheteistkümnes Eesti eri paigas.  “Mulle meeldib teha makrovõtteid, vaadata loodust sellest vaatenurgast, mida muidu ei näe – konna vaatenurgast,” ütleb ta.  “Maailma läbi objektiivi pikali olles vaadata pole sugugi ebamugav Teed plõksu ja tead, et said midagi head filmilindile.”

Põlvkonnakaaslastest peavad mõned Jarekit veidrikuks. Niikuinii näeb loodust kogu aeg, miks seda siis pildistada, küsivad nad. “Pole end lasknud sellest häirida,” ütleb ta. Sest miks inimesed lähevad vabatahtlikult metsa – see on elustiil. Siiski lööb metsas välja ka teatav jahiinstinkt. Seisad pool tundi, tund kaamera taga ja tahad midagi ikka kätte ka saada. “Fotograafia on raskelt süvenev haigus,” ütleb Jarek selle peale. Vahel ajab loodus siiski hirmu nahka ka. Valgejõel kohtas ta hundikarja, nägi, kuis hunt seisis ja muudkui tema poole vahtis. “Pole elus nii kartnud,” tunnistab romantilist õhtuvalgust tabama läinud Jarek.