KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Põhja-Eesti jugade teejuht

Joad ilmestavad Põhja-Eesti maastikku. Jugasid on Eestis parasjagu niipalju, kui loodus on arvanud heaks neid siia luua ja veidi rohkemgi,  sest nii mõnegi tekke puhul on inimese kaasabi selgelt tajutav.

Kõik joad on koondunud Põhja-Eesti pankranniku piirkonda. Kui joa määratluse latt õige madalale lasta, võib neid siin enam kui kolmekümne jagu kokku lugeda. Pea igal Soome lahte suubuval jõel või ojal on klinditsoonis oma juga. Üksikud piirduvad vaid kärestikega. Kõrgemad joaastangud on kujunenud kõva paese klindiplatoo kivimite kontaktil nende alla jäävate ja neist tunduvalt pehmemate liivakivide, kiltade ning savidega. Just niisugust pilti võime jälgida hästi tuntud Keila ja Jägala joa puhul.  Joaastangu kujunemise mehhanism on siin lihtne: vesi kulutab pehmemaid kivimeid kergemini ja seeläbi moodustub kaitsvast paekivist katte alla astang koos orvandiga.  Kui astangualune orvand on juba küllalt suur, annab paelasund järele ning variseb tükkhaaval astangu jalamile. Pikapeale langeb see purustava vetemöllu ohvriks. Nii taganevad meie võimsad joad sammhaaval, jättes endast maha kanjonitaolise oru. Kui palju joad seejuures kõrgust koguvad või kaotavad, ei ole täpselt teada, aga orgude sügavuse järgi otsustades võib oletada, et küllap see üks kaotuste jada on olnud. Taganedes joaastangud madalduvad, kuni lõpuks jääb neid mälestama kärestikuline jõelõik. 

Kõik joad ei ole moodustunud pae- ja liivakivide kontaktil, vaid mitmed neist on leidnud koha paelasundis endas. Need joad on tavaliselt vaid paar meetrit kõrged ja moodustavad sageli üksteisele järgnevaid treppjaid astanguid nagu seda võib näha Treppojal, Vääna, Loobu, Selja ja Valgejõel.  Nende jugade, õigemini küll joastike, kujunemise mehhanism on põhimõtteliselt sama, mis pae- ja liivakivide kontaktil moodustunud jugadel, ikka kõvema ja pehmema kivimi piiril. Paekivide lasund ei ole kaugeltki ühtlase tugevusega, leidub selleski nii kõvemaid kui nõrgemaid kihte. 

Nii mõnegi joa tekkele on inimene edukalt kaasa aidanud. Klindiplatoo on astangu lähedases osas, eriti Kirde-Eestis, kuni viis meetrit kilomeetri kohta lõuna suunas kaldu ning seetõttu ka tihti soostunud. Õhukese ja kiviklibuse, kuid viljaka mullakihiga klindiplatoo on juba muinasaegadest peale olnud küllaltki intensiivse maaviljeluse piirkond.  Kui suurenes nõudlus haritava maa järele, jäid need väikesed sookesed oma valdusi laiendavatele põlluharijatele jalgu. Soode kuivendamisel oli probleem neist ärajuhitava veega: kõikjal oli ees seesama, üles kergitatud servaga kõva paeplatoo. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. 

Murtigi mitme meetri sügavused kraavid läbi platoo klindiastanguni. Siit edasi, sadakonna meetri kaugusel ja 40–50 meetrit allpool, oli juba meri. Ruumi kukkumiseks kui palju! Nii sündisidki Eesti kõige kõrgemad joad ja joastikud – Karjaoru, Ukuoru ja Valaste.  Suurvee aegu on need joad nagu joad ikka – väge ja võimsust jääb ülegi, aga kuivemal ajal kiduvad sageli pea olematuks. Inimene pole üksnes jugasid loonud, vaid on neid ka hävitanud. Joaastanguid ei ole ta kuhugi pannud, küll aga on need ilma jäetud sellest, mis ühest astangust tõelise joa teeb – veest. 

Selline saatus tabas Eesti kõige võimsamat, Narva juga, mis võimsuse poolest Euroopaski üsna arvestataval kohal oli.  Seoses hüdroelektrijaama ehitusega suleti Narva jõgi ülalpool juga tammiga ja vesi juhiti turbiinidele. Jõujaam sai töötada vaevalt kümmekond aastat, kui leiti, et seal elektri tootmine pole tasuv. Jaam suleti, aga Narva juga vett tagasi ei saagi, sest veehoidla tühjakslaskmine tooks kaasa ökoloogilise katastroofi selle rajamisel üleujutatud aladel. Ainult üksikutel päevadel suurvee ajal avatakse lüüsid liigvee ärajuhtimiseks ning juga saab näha pea et endiste aegade hiilguses.
 

Jrk.nr.	Joa nimi	Jõgi, oja, kraav	Joa kõrgus (m)	Astangute arv
1.	Madise	kuivenduskraav	1,5	1
2.	Paldiski	kindlusekraav	4,0–5,0	>1
3.	Pakri	kuivenduskraav	5,5	1
4.	Valli	-	2,2	1
5.	Põllküla	Põllküla oja	2,0–2,5	1
6.	Kersalu	-	2,5-3,0	1
7.	Trepioja	Trepioja	5,6	6
8.	Tornimäe	kuivenduskraav	2,0–3,0	1
9.	Keila	Keila jõgi	5,7	1
10.	Türisalu	Türisalu oja	2,5	1
11.	Vahiküla	Vääna jõgi	4,5	4
12.	Harku	Harku oja	1,3	3
13.	Rocca al Mare	kuivenduskraav	1,5	1
14.	Hundikuristik	Hundikuristiku oja	3,8	1
15.	Purde	-	4,5	>1
16.	Jõelähtme	Jõelähtme jõgi	2,1	>5
17.	Jägala	Jägala jõgi	8,1	1
18.	Turjekelder	Turjekeldri oja	6,0	1
19.	Vasaristi	Vasaristi oja	3,6	3
20.	Nõmmeveski	Valgejõgi	1,2	1
21.	Joaveski	Loobu jõgi	5,1	6
22.	Kohina (Linnamäe)	Linnamäe oja	2,5	1
23.	Aseri	-	1,4–1,6	1
24.	Uhaku	Erra jõgi	1,2	1
25.	Ahermu	-	1,2	1
26.	Karjaoru	Ontika peakraav	8	2
27.	Valaste	Kaasikvälja peakraav	30	1
28.	Aluoja	Mägara oja	5,0–5,8	5
29.	Ukuoru	Ukuoja	7,5	1
30.	Langevoja	Langevoja	3,9	1
31.	Utria	Utria (Kaasiku) oja	3,2	1
32.	Orasoja	Orasoja	1,1	1
33.	Tõrvajõe	Tõrvajõgi	2,2	1
34.	Narva	Narva jõgi	6,5	1