KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Hiidpandat võib aidata vaid kloonimine

Mis on mustvalge ja üle maailma armastatud? Kui vastate panda, on teil õigus vaid osaliselt. Tegelikult näeb panda nimeline loom välja nagu täispuhutud nugis. 

KÕNEKEELES pandana tuntud ja maailma looduskaitse sümboliks saanud loom on tegelikult hiidpanda ehk bambuskaru. Euroopale sai hiidpanda tuntuks alles 1869. aastal, mil Prantsuse misjonär Pere Armand David teda esimesena kirjeldas. 1936. aastal viis rõivakunstnik Ruth Harkness esimese elusa hiidpanda Sun-Lini Hiinast välja Chicagosse. Praegu elab vaid 155 hiidpandat väljaspool Hiina või Põhja-Korea loomaaedu. Kuivõrd bambuskaru karulistega suguluses on, pole ometi teada. Üleüldse on selle vaid Hiina keskosa mägedes elava eluka bioloogiast teada üpris vähe. Siiski kalduvad viimaste aastate DNA-testid selle poole, et hiidpandad on pigem suguluses karudega ning pandad pesukarudega. Looduses on hiidpandat alles jäänud vaid tuhatkond isendit. Suurimal asualal, Wolongi mägedes, elab 70 bambuskaru. Asjatundjate arvates kaob see loom loodusest lähema kümne aasta jooksul. Kuigi bambusvõrsed moodustavad hiidpanda dieedist 95 protsenti, ei põlga ta ära ka iiriseid, krookusi, kalu ja väikesi närilisi. Elu on tal raske: iga päev tuleb ellujäämiseks süüa 10 kuni 20 kilo toitu, mis võtab 16 kuni 20 tundi ööpäevast.

ESIMENE babuskarulaps väljaspool Hiinat sündis 1980. aastal Mexico City loomaaias. Kuid üldjuhul ei õnnestu vangistuses hiidpandat paljundada. Ka poolvangistuses ei lähe kunstlik viljastamine eriti korda. Seepärast on zooloogid haaranud õlekõrrest ning üritavad kasutada kloonimistehnikat. Ajakirja New Scientist teatel kinnitati juunis, et pandareservaadi teadlasel Chen Dayanil ja tema kaastöölistel läks korda kloonida esimene panda embrüo, kasutades täiskasvanud loomalt võetud rakke. Chen loodab, et kolme aasta jooksul suudab ta leida kunstema, et selline loode täis kasvatada ja sünnitada esimene kloonitud hiidpanda.
Dolly etteastest alates on bioloogid vaielnud ohustatud liikide kloonimise võimaluste üle. Mõned kahtlevad selles, kuna isegi suure arvukusega liikide puhul esineb kloonimisel suuri raskusi. Siiani pole ühtki ohustatud liiki kloonitud. Kuid eelmisel aastal kloonisid Uus-Meremaa teadlased lehma Lady, kes on väga haruldase veisetõu esindaja. Hiidpanda munarakke on väga raske saada ja nõnda kasutas Cheni meeskond selle loote kloonimiseks jaapani valge küüliku munarakku. Pole siiski teada, kas teise liigi munarakul on kestev mõju kloonile. Kuid loote kloonimine on suhteliselt lihtne töö. Tõsiselt raske on leida sobilik võõrasema, et kloonitud loode ilmale tuua. Chen otsib ema, kes oleks piisavalt suur, et hiidpandabeebi ilmale tuua. Kaks võimalikku kandidaati on mustkaru ja huulkaru. Kuid uuringud on näidanud, et ühe liigi loodet teise liigi emakas üles kasvatada pole just lihtne. Seda enam, et uuringuteks pole palju aega. Et end ootamatuste eest kaitsta, on juba paarikümne aasta eest hakatud ohustatud liikide rakke säilitama. San Diego loomaaias hoitakse vedela lämmastiku madalal temperatuuril 400 loomaliigi ja alamliigi rakke. Kui kloonimine käima läheb, on geneetiline materjal võtta.