KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

Eesti puukuulsused

Sajandilõpu elevuses seatakse Eestis ja kaugemal ritta kuulsamaid kultuuritegelasi, poliitikuid ja sportlasi. Miks ei võiks sama teha puudega?  Kõik olendid kuuluvad võrdväärsena ühtsesse elukooslusesse. Inimene pole elavate seas tähtsam kui mõni metsloom, putukas või taim. Puu elab kaua. Üks sajand pole puu jaoks mingi piir.  Meie vanemate silmapaistvate puude teadaolev elulugu küünib  400 - 500 aasta taha. Niisiis on järgneva valiku puhul tegemist mitte sajandi, vaid aastatuhande silmapaistvamate puupersoonidega, kes tänini omal jalal seismas.  Valiku aluseks on Metsaordu algatatud ja üle kolme aasta väldanud põlispuude otsimine. Selle käigus kirjeldasime sadu puid kõigis Eesti maakondades. Väljavalitute hulka mahtus kõigest umbes kümnendik kõigist võimalikest kandidaatidest. 

ÜKS OSA puukuulsusi pole rekordkasvuga, kuid on silmapaistvad kultuuriloo või pärimuskultuuri seisukohalt. Nende seas leidub ohtralt pühapuid. Sellesse rivisse on asetatud tähelepanu-väärselt kauni või põneva välimusega puud. Neist puudest on enamasti esitatud ka fotod. Tabelitesse on koondatud andmed Eesti kõige jämedamate ja kõige kõrgemate puude kohta. Puuliigid on järjestatud selle järgi, kui võimsaks nende esindajad on kasvanud. Jämedate puude seas on püütud tabelisse jätta need, kelle ümbermõõtu sai võtta rinnakõrguselt. Rinnakõrgus on rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgus – 1,3 m maapinnalt või kui puul on selgesti märgatav juurekael, siis juurekaelalt. Madalamalt kui rinnakõrguselt mõõdetud puid on jäetud tabelisse vaid juhtudel, kui puu on olnud suuruselt järgmisest liigikaaslasest, keda sai mõõta normaalselt kõrguselt, palju jämedam. Puude kõrguste tabel ei ole ehk samavõrra täpne kui jämeduste tabel. Metsameeste tavaliste kõrgusemõõtjatega nagu “Sunto”, võib mõõtmisviga ulatuda kergesti üle 1 meetri. Mitmete kõrgeimate puude täpsem ülemõõtmine seisab alles ees. Puuliikide valikul on eelis antud looduslikele liikidele. Võõrliikide seas on piirdutud vaid nendega, millede esindajad on kas väga suured või väga haruldased. Näiteks võistleb kõrguse poolest kodumaiste pikimate puudega euroopa lehis. Haruldastest võõrliikidest on ära toodud näiteks teravalehine magnoolia ja hõlmikpuu, kelle olemasolu nii suure puuna nii kaugel põhjas on tõeline looduse ime. 

H I I U M A A . 

	Ülendi niinepuu ( 1 ) Kõrgessaare v., Ülendi k.  Püha pärn oli tuntud ravitseva puuna.  Puu põletati 22. sept. 1989.a.-l,  kuid vana tüvi ajab uusi võsusid.  Puu kõrgus on  4,5 m, tüve ümbermõõt 6,0 m.
	Tärkma ohvritamm ( 4 ) Emmaste v., Tärkma k.  Puule müntide ohverdamisest  on teateid veel 20. saj. algusest.
L Ä Ä N E M A A
	Palivere künnapuu ehk  Tuhandeaastane künnapuu ( 5 )  Taebla v., Palivere.  Rahvas on  pidanud puud 1000- aastaseks. Puu tegelik vanus võib olla 500 a. Puu alt on leitud ohverdatud münte, milledest vanim pärit 1564. a.-st. Seda, et puu oli hiiepuu, kinnitab ka Nigula kirikuraamat 1644. a.- l. Suurem osa tüvest on hävinud. Okstele on nüüdki seotud värvilisi riideribasid.

T A L L I N N  

Kelchi pärn. ( 19 ) Niguliste kiriku kõrval. Ajaloolised andmed lubavad oletada, et puu istutati 1680. aastal. Pärna juurde olevat maetud tuntud kirikutegelane ja kroonika autor Christian Kelch. Ta oli viimastel eluaastatel Niguliste kiriku pastor ja suri 13. dets. 1710.a.-l.

L Ä Ä N E - V I R U M A A  

Ilumäe hiieniinepuu ( 23 )  Vihula v., Palmse - Ilumäe tee ääres.  Puule toiduohvrite toomisest on andmeid eelmise sajandi lõpust. Pärna juurte alt voolanud välja silmahaigusi ravinud Silmaallikas

J Õ G E V A M A A  

	Hiiepärn ( 37 ) Põltsamaa v., Lustivere k.  Huvitava kujuga tüüpiline külapärn,  mille juurde külarahval kombeks koguneda.
	Kuninga pärn ( 42 ) Laiuse. Ainus puu Eestis,  mis mitte ainult rahvajuttude järgi,  vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutatud  tõenöoliselt Karl XII poolt Põhjasõja ajal.

Prohveti mänd ( 43 )
Torma v., Liikatku k. Pärimuse järgi istutanud puu pime prohvet 300 aastat tagasi. Ta ennustanud, et kord tuleb aeg, kui taevas ja maa peal sõidavad  raudhobused. Rannamõisa tamm ehk 

Tuhandeaastane tamm ( 45 )
Pala v., Ranna k. Üks kõige rohkemate pärimustega ümbritsetud puid Eestis. Ühe rahvajutu järgi olnud rootsi ajal tamme sees nii suur õõnsus, et sinna 20 sõdurit sisse mahtunud. Endisest puust on säilinud vaid 1 haru. Allesjäänud tüveosa vanus on  400 a. Aastakümneid on längus puuharu toestatud tugedega, et väärikat puurauka elus hoida.

H A R J U M A A

Lehmja tammik ( 11 )
Rae v., Jüri. Pärimuse järgi olid tammed algul kaks pulmaliste voori, 
mis üksteisele teed ei tahtnud anda ja omavahel taplema läinud. 
Selle karistuseks moondatud nad tammedeks. Peigmees ja preester on praegugi kasvamas, pruut on ära pehkinud. 

Hiiejalakad ( 17 )
Kose v., Oru k. Hiie t. Pärimuse järgi asunud jalakate taga vanasti järv, 
mille kaldal ohverdatud. 
 

	Kernu seitsmekeeruline kadakas  ehk Rootsi kuninga kepp  ( 9 ) Kernu v., Kernu k. Üks rohketest pärimustest kõneleb, et Karl XII keeranud sõjakäigul olles 12 kadakakeppi 7-sse keerdu ja pistnud kasvama. Öelnud, et seni kui kadakas haljendab, on rootsi võim Eestist kadunud, kui aga kuivab, tuleb rootsi võim tagasi. Praegu on kadakal haljendamas viimane võratutt...
	Täädu kuusk (12) Viimsi v., Täädu.  Rohkem kui 100 - aastane kuusk kasvab rändrahnu otsas.
	Tülivere tamm ( 15 ) Kuusalu v., Allika k., Tülivere t. Ühe pärimuse järgi kasutatud tamme õõnsust tülliläinud abielupaaride lepitamiseks .  Siit ka tamme nimi - Tülivere .Lepitamiseks pidanud riius  olev paar öö õõnsuses püstijalu mööda saatma.
	Kataveski ohvrikadakas ( 16 ) Kose v., Tuhala, Kataveski t.  Pärimuse järgi olla kadaka alla sakste kulda peidetud.

R A P L A M A A  

	Sipa pärn  ehk “iiepuu” ( 6 ) Märjamaa v., Sipa k. Puu kohta on ohtralt pärimusi, paljud neist seotud erootika ja viljakusega. Tüve ümbermõõt maapinna lähedalt on suurim Eestis teadaolevatest -  9 m 40 sm.
	Kastna Hiiemäe pärn   ( 7 ) Kehtna v., Kastna k. Pärimuse järgi matnud taevast tulnud hiiemägi enda alla põllul kündja koos seitsme härjaga. Sealt kasvanud välja nüüdne mitmeharuline pärn.