KODUMAA UUDISED MAAILMA MAAD JA RAHVAD

 

80 tuhat hektarit riigimetsa kuulutatakse reservaadiks

Kahe aasta jooksul tuleb metsanduse spetsialistidel inventeerida potentsiaalselt kõrge kaitseväärtusega riigimetsi, et selgitada välja need 80 tuhat hektarit, mis võetakse range kaitse alla. Niinimetatud hoiumetsad peaksid jääma valdavalt praeguste kaitsealade piiresse ja esindama võimalikult hästi kõiki Eestis levinud metsa- kooslusi.Eesti metsapoliitika näeb ette, et neli protsenti riigimetsadest kuulutatakse rangelt kaitstavaks metsaks (sisuliselt reservaadiks), kus on keelatud igasugune majandustegevus ja kehtib tavakodanikele liikumiskeeld. Missugused metsad hoiumetsadeks kuulutatakse, peaks selguma paari aasta pärast, kui on analüüsitud metsakaitsealade võrgustiku projekti raames kogutud inventeerimistulemused. Projektijuht Kaili Viilma sõnul tuleb selleks hinnata olemasolevate kaitsealade territooriumile jäävate metsade esinduslikkust ja kaitseväärtust, samas viia läbi täiendav inventuur ka väljaspool kaitsealasid. Sel aastal inventeeritakse kuni kümne maakonna metsi.

SEPTEMBRI alguses inventeeris kolmemeheline töörühm Põhja-Kõrvemaa kaitsealal. Piirkonda jääb ka endine Nõukogude armee tankipolügoon, kus maapind on alles hiljuti tankiroomikutest segi pööratud ja tulekahju on kahjustanud taimkatet. Vähehaaval on tühermaale hakanud mänd peale kasvama. "Kui puistu tekke seisukohalt võtta, siis selline põlemine on männi uuenduse jaoks täiesti normaalne," hindab Punaarmee tallermaad OÜ Eesti Metsakeskus taksaator Jaak Alekand. "On normaalne, et männikud aeg-ajalt üle põlevad, muul viisil ongi männil Eesti tingimustes raske uueneda. Samas aga seni, kuni siia tekib põlis- või looduslik mets, läheb mitusada aastat."  Koitjärve metsaülema teatel oli see piirkond enne polügooni rajamist kaetud kuusikuga. Alekandi sõnul võib kuluda 300–400 aastat enne, kui looduslikult jõuab järg uuesti kuusikuni. Seetõttu leiab tõenäoliselt hoiumetsaks sobivamaid tükke väljaspool kaitseala. "Meil ei ole aega kakssada aastat oodata. Kaitseala tuleks luua sinna, kus juba on looduslik kooslus olemas, kus eksisteerivad kooslusele omased putukad, samblikud, samblad, seened, ka soontaimed ja loomariigi esindajad." Alekand möönab, et metsapoliitikaga määratud 80 tuhat hektarit on sedavõrd suur pindala, et ainult kõrge kaitseväärtusega metsadest jääb väheseks, tahes tahtmata tuleb kaasata ka kaitse seisukohast vähemväärtuslikke puistuid. Kaitse alla võetav ala peaks olema vähemalt paari tuhande ha suurune, et oleks mõistlik selle kaitset organiseerida. Samas ei pea kaitseala koosnema ainult metsast, sinna võib jääda ka märgalasid, veekogusid ja looduslikke niitusid.  

KOKKU ON sel suvel üle Eesti tööl kuus inventeerijate rühma. Metsad käiakse läbi eralduse ehk puistu tasemel, mis on sarnase koosseisuga mets ühes kasvukohatüübis. Inventeerijad on varustatud kaardimaterjali ja takseerandmetega puistu kohta. Oluline on määrata inventeeritava metsa kaitseväärtus. Metsad jagatakse nelja kategooriasse. Kõige väärtuslikumates (A- ja B-kategooria) metsaosades viiakse läbi hulk mõõtmisi. D-kategooria metsas (majandusmets) pannakse lihtsalt kirja silmaga nähtav. Kõige väärtuslikumaks peetavaid põlismetsi on Alekandi sõnul Eestist võimatu leida, sest kogu maa on millalgi läbi küntud. Ka looduslikud metsad näevad paljus välja nagu põlismetsad. Seal ei tohi olla jälgi raietest, või kui raie ongi toimunud, siis väga ammu ja selle mõju ei ole olnud eriti tuntav.  "Meie jaoks muudab metsa väärtuslikuks tema looduslik ja loomulik olek," selgitab Alekand. "See peab olema loodusliku tekkega, samal kasvukohal arenenud juba mitme metsapõlvkonna vältel. Esimese rinde puud peavad olema erinevas vanuses, moodustunud on häilud, kuhu on tekkinud looduslik järelkasv, metsa all peab olema piisavalt surnud puid. Ühesõnaga mets, mille arengusse inimene ei ole vahele seganud."

VÄÄRTUSLIKES metsakooslustes tehakse 15meetrise raadiusega ringproovitükid. Mõõdetakse kõikide puude kaugused ringi keskpunktist, nende rinnasdiameetrid, samuti iga viienda puu kõrgus. Kindlaks määratakse iga viienda puu vanus ja iga puu tervislik seisund. Üle mõõdetakse ka kõik lamapuud, mille tüüka osa jääb ringi sisse. Lisaülesanne on registreerida haruldasi seeni, taimi, samblikke ja samblaid, samuti loomade elu- ja pesapaikasid. Pärast metsaspetsialiste vaatavad väärtuslikud alad üle ka liigispetsialistid: lihhenoloog (samblikuteadlane), botaanik, entomoloog (putukateadlane) ja mükoloog (seeneteadlane), kes teevad oma ekspertiisi. Jaak Alekand leiab, et metsa majandamine on muutumas järjest intensiivsemaks, pindalalt proovitakse saada võimalikult suurt kasumit, raiutakse järjest nooremat metsa. Majanduse intensiivistumisega kaovad paljud vanale metsale omased liigid, mis vajavad kasvamiseks rohkem aega. On väga palju samblikuliike, mis on haruldased lihtsalt sellepärast, et nende kasvukohaks on vanade puude koor.  “Kui neid vanu puistuid ei jää, pole ka nendel liikidel tulevikku”, kirjeldab Alekand võimalikku ohtu. Vanades puistutes on võimalik uurida metsade looduslikku arengut, samuti reostuse mõju, mida majandusmetsas pole mõtet teha, sest intensiivse inimmõju taustal ei pruugi reostuse pikaajalisi mõjusid ilmneda. 
 

A-kategooria metsad: põlismetsad, mida on Eestis peaaegu võimatu leida. 
B-kategooria metsad: looduslikud metsad, mis näevad välja nagu põlismetsad. Seal ei ole näha jälgi raiest, kui raie ongi toimunud, siis väga ammu ja see ei ole oluliselt mõjutanud metsa. 
C-kategooria metsad: majandatud metsad, kuid majandamine on olnud väheintensiivne ja tõenäoliselt suudavad need metsad mingi aja pärast taastuda looduslike metsade sarnaseks. Paari-kolmekümne aasta pärast võib neist saada B-kategooria mets. 
D-kategooria metsad: inimtekkelised majandusmetsad, mida on pidevalt hooldatud ja harvendatud. Selle metsapõlvkonna jooksul nendest enam looduslikku metsa ei kujune (tule). Allikas: Jaak Alekand

Metsakaitsealade võrgustiku projekti ettevalmistus algas 1996. a sügisel. Kahe aasta jooksul selgitati välja puudujäägid olemasolevas informatsioonis kaitstavate metsade kohta ning töötati välja esialgne suure loodusliku mitmekesisusega kõrge kaitseväärtusega metsade inventeerimise metoodika. 1998. a inventeeriti kindlatele eelvaliku tingimustele vastavad riigimetsad Tartu-, Valga-, ja Saaremaal. Alates veebruarist 1999 kuni aastani 2001 finantseerib projekti Taani keskkonnaministeerium. 
Allikas: Kaili Viilma