| artiklid |
 |
Pealinna “edu” ja elutus |
| Tallinnast võiks saada üsnagi keskkonnahoidlik linn, kui pooled siin töötavatest inimestest ei põgeneks mõnusamat elukeskkonda ihates õhtuks Harjumaale. Maaelu hävimisest on palju räägitud. |
Tallinn Mustkivi ja Mustakivi vahel |
| Geoloogiahuvilisele pakub Tallinn küllalt palju köitvat. Siinkohal peatume põnevatel kohtadel, mis jäävad kahe suure rändrahnu – Mustkivi (Kakumäel) ja Mustakivi (Lasnamäel) vahelisele alale. |
Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev |
| Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. |
Tallinna tuntakse kohvikute ja loomaaia järgi |
| Kui iidse vanalinna ja põliste parkide poolest passib Tallinn omasuguste auväärsesse ritta üsna hästi, siis siinne loomaaed on muude pealinnade omadega võrreldes noor nähtus: asutatud kõigest 66 aastat tagasi. Tõsi, Euroopas leidub ka palju nooremaid loomaaedu. |
Iru Ämm ja Linda kivi |
| Mõnedki Harjumaa pärimuspaigad, mis kunagi kuulusid külamaastikku, on nüüdseks saanud üha laieneva Tallinna osaks. |
Tallinna pargid ja puiesteed |
| Tallinna väärikamate parkide ja puiesteede iga küünib enamasti üle saja aasta. Kuidas toimida, et nad püsiksid veel võimalikult kaua? |
Paljassaare, aarete saar Tallinnas |
| Tallinna kesklinnast linnulennult viie kilomeetri kaugusel asub unikaalne linnuala, mida on aastakümneid valvanud sõjavägi oma rohkete militaarrajatistega. Tänapäeval oleneb aga siinse väärtusliku looduse säilimine eelkõige linnakodanike ja kinnisvaraarendajate heast tahtest. |
Mäeküla klindil ja selle sees |
| Linnast loodust otsida näib tänamatu ja kohati ohtlikki. Elamuse järele tuleks justkui sõita kusagile kaugemale. |
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
