Eesti Looduse fotovõistlus
2011/08



   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2011/08
Uusi raamatuid

LOODUSMÄLESTISED 22. HARJUMAA–RAPLAMAA. KOHILA KARSTIVALDKOND, KOSE, KOHILA

Koostanud Hella Kink. MTÜ Pakri looduskeskus, teaduste akadeemia kirjastus, 2011. 31 lk.

Väljaanne tutvustab Kohila karstivaldkonna loodusmälestisi, samuti tähelepanu väärivaid vee- ja haljastusmälestisi ning kultuuriväärtusi. Põgusalt on käsitletud ka loodusmatkade radu ja muuseumide teavet, aga ka näiteks ohutegureid karstialadel.


LOODUSFOTO AASTARAAMAT 2011

Tekstid kirjutanud Annika Poldre, kujundanud Karmen Haiba. OÜ Looduskiri, 2011. 160 lk.

„Looduse aasta fotost” on saanud püsiv traditsioon: sel aastal korraldati võistlust juba kümnendat korda ning ilmunud on viies aastaraamat. Erinevalt varasematest kajastab see vaid praeguse aasta parimaid pilte. Küllap tuleb nõustuda žürii esimehe Rein Marana sõnadega: „Ma ei tea ühtegi teist paremat abimeest teel looduse süvenenud tunnetamisele kui nüüdisaegne kuulekas digitaalne fototehnika. See lausa sunnib märkama ja avastama looduses nii mõndagi huvitavat ja hingeköitvat. Hilju areneb oskus oma rõõme salvestada ja siis ka vajadus neid teistele jagada. Vast selle albumi tähelepanelik lehitsemine ärgitab nii mõndagi ka ise üritama.”

TEEKOND LÄBI VIIE AASTAAJA. SOOMAA PÄEVIK

Liisi Seil ja Elmo Riig. Toimetanud Maarja Möldre, kujundanud Merle Karu. Viljandi, 2011. 192 lk.

„Soomaa avas selle rännaku jooksul meile järjest uusi külgi, mis viisid üha sügavamale tema südame ligi. Nendes oli nii head kui halba, rõõmu kui ka kurbust – need olid lood, mis vajasid rääkimist. Selline oli meie silmis Soomaa aastal 2010.” Nende sõnadega juhatavad raamatu sisse loodushuviline ajakirjanik ja fotograaf, kes mullu talvest talveni kajastasid rahvuspargi loodusnähtusi nii sõnas kui ka pildis. Selle teose puhul võib küll väita, et sõna ja pilt on omavahel heas tasakaalus, pakkudes äratundmis- ja avastamisrõõmu mõlema žanri austajatele.


90 KODUMAIST PUITTAIME
Urmas Roht. Toimetanud Egle Kaur, kujundanud Kersti Tormis. Huma, 2011. 139 lk.

Taskuformaadis raamat sisaldab määramistabeleid ning liikide kirjeldusi – tunnuste ülevaade, nimetamine ja muu huvitav puittaime kohta. Määramistabelid on esmapilgul ootamatud: tavapärase tees-antitees-määraja asemel leiame siin vaid tees-tüüpi määramistabeleid. Aga küllap leiab abi neistki. Peale kodumaiste liikide on käsitletud ka mõnda sagedamat naturaliseerunud liiki.
Puude määrajast selgub järjekordselt, et taimi pole kuigi lihtne pildistada. Algajal puusõbral pole kuigi palju rõõmu puude üldvaadetest: edasi aitavad ikka pildid taime tunnustest, lehtedest, õitest ja viljadest. Ebaõnnestunud piltidest võiks mainida näiteks pooppuud lk. 90 või musta tuhkpuud lk. 94, mis pildilt paistavad tavalise ebamäärase rohelusena. Nõustuda ei saa ka autori väitega, et mets-pirnipuu ilmselt Eestis ei kasva – selle fakti võinuks enne laiadele rahvahulkadele mõeldud raamatu ilmumist siiski üheselt kindlaks teha. Aga üldiselt on tegemist toreda raamatuga, millest dendrofiilidel on kindlasti kasu.

ESTONIAN MIRES: INVENTORY OF HABITATS

Koostanud Jaanus Paal ja Eerik Leibak. Eestimaa looduse fond, 2011. 174 lk. + kaardid ja fotod.

Eestimaa looduse fondi eestvõttel ja Norra finantsmehhanismi toel inventeeriti kahel viimasel aastal Eestis 13 901 ala, millest 8678 osutusid märgaladeks ning 603 märgaladega piirnevateks aladeks. Inventuur hõlmas 233 000 hektarit ehk 5,2% Eesti pindalast. Raamat annab ülevaate märgalade kaitsest Euroopa Liidus, Eesti loodusest ja märgaladest üldiselt, soode kasutamisest, nende kaitsest ja seirest, pikemalt aga inventuuri metoodikast ja saadud tulemustest: soode paiknemisest, leitud kaitstavatest taimedest ja loomadest ning ettepanekutest soode kaitseks. Teoses on ka hulk fotosid ning soode paiknemise kaardid. Teost täiendab CD soode inventuuri andmetega.


SOOKURE GRUS GRUS (L.) SESOON I. ÜLDOSA

Jüri Keskpaik. Toimetanud Tiiu Keskpaik. Eesti Loodusfoto, 2011. 63 lk.

Teos on eelkõige metodoloogiline: siin antakse ülevaade sookure lokaaluuringute metodoloogiast ja uurimismeetoditest. Pikemalt kirjutatakse visuaalse vaatluse informatiivsusest, liigi ja lokaaluuringu spetsiifikast. Kõne all on rasteruuringud, sesoonsete tsüklite kirjeldamine ning sulgimise uurimise metoodika. Teos võiks huvi pakkuda eelkõige ornitoloogidele, aga ka teistele bioloogidele põhjaliku metodoloogilise käsitlusviisi poolest.


VÄÄRTUSLIKUD AVAMEREMADALIKUD EESTI VETES

Toimetanud Merle Kuris, Mari Klein ja Marguerite Oetjen. Balti keskkonnafoorum, 2011. 96 lk.

Avamereuuringud said Eestis hoo sisse neli aastat tagasi, eeskätt TÜ Eesti mereinstituudi juhatusel. Raamatus antakse ülevaade Eesti merealast, tutvustatakse avamerealade väärtuslikke elupaiku ja nende elustikku ning kirjeldatakse seniste teadmiste kohaselt kõige väärtuslikemaks hinnatud avamerealasid. Analüüsitakse avameremadalikke ähvardavaid ohte ning kaitsevajadust ja -võimalusi. Siit leiab ka teavet elustiku uuringute metoodika kohta.


PALDISKI. PAKRI POOLSAAR JA SAARED

Tõnis Saadre. Toimetanud Egle Kaur. Huma, 2010. 48 lk.

Paldiski linna ja Pakri poolsaarega on seotud palju põnevaid fakte ja kurioosumeid. Pindalalt jääb Paldiski Eesti linnade seas maha vaid Tallinnast. Ta on siiani säilitanud nõukogudeaegsed militaartsooni piirid, hõlmates nii linna enda, kogu ülejäänud Pakri poolsaare kui ka Pakri saared. Raamat annab ülevaate piirkonna ajaloost, kultuuri- ja loodusloost. Kui teaberikkale ja kaunilt kujundatud raamatukesele midagi ette heita, siis vaid sisukorra või registri puudumist.


LINNUELU RANNAMAAL

Enno-Kustav Väljal. TEA, 2010. ~64 lk.

Pildialbum tutvustab Matsalu lahe põhjakalda maastikke, rannamaad ja niite. Inimtegevust on siin vähe, mis loob soodsad tingimused elavaks linnueluks. Loomade karjatamine aitab siin säilitada karjamaid nende loomulikus olekus. Kena pildiraamat Läänemaa- ja Matsalu-huvilistele.



Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet