Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Kumari-preemia laureaat Rein Einasto istutasid Tallinna botaanikaaia Lõhmuse platsile pärnapuu. Puu jääb meenutama 2010. aastat kui Eesti looduskaitse 100. tegevusaastat. Foto: Eve Rand / keskkonnaministeerium

Eerik Kumari looduskaitsepreemia sai geoloogiaprofessor Rein Einasto

Traditsiooniliselt anti looduskaitsekuu avaüritusel Tallinna botaanikaaia palmimajas 10. mail üle Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Tänavu pälvis selle geoloogiaprofessor Rein Einasto.

Sageli ka lihtsalt Paevanaks hüütav Rein Einasto on geoloogiaprofessor, Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud. Ta on uurinud varapaleosoikumi platvormsete settebasseinide paleogeograafiat ja avaldanud rohkelt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid.

Erialase tegevuse kõrval on Rein Einasto ka ühiskondlikult aktiivne. Ta on Eesti paeliidu asutaja ja juhatuse liige, Tallinna looduskaitse seltsi ja Eestimaa Rohelise Liikumise asutajaliige, esinenud paekivi ja paekivitooteid tutvustavate kivimi- ja fotonäitustega nii Eestis kui ka välismaal. Einasto algatusel kinnitati paas 1992. aastal ametlikult Eesti rahvuskiviks, kolmandaks rahvussümboliks rukkilille ja suitsupääsukese kõrval.

Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteaduse ja looduskaitse alusepanijat.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia suurus on 40 000 krooni. Keskkonnaministeerium on seda välja andnud alates 1989. aastast; preemia eesmärk on tõsta esile isikute ja asutuste tööd looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsel ning looduskaitseteadmiste levitamisel ja propageerimisel.

Vt. pikemalt http://www.envir.ee/1123091.

KIK on kümnene

Keskkonnainvesteeringute keskus tähistas 10. tegevusaastat 11. mail Tallinnas Mustpeade majas peetud keskkonnakonverentsiga „Loodushoid algab teadmistest”.

KIK on viimase kümne aasta jooksul rahastanud 12 623 projekti kokku enam kui 15,2 miljardi Eesti krooniga nii Euroopa Liidu fondide summadest kui ka Eesti keskkonnatasudeks kogutavast rahast. Ehkki rahaliselt on kõige suurem toetusvaldkond endiselt veemajandus ehk puhta joogivee heaks tehtavad investeeringud, on projektide arv suurim keskkonnateadlikkuse alal (vt. diagrammi).

 

Mustpeade majas peetud konverentsil esinesid ettekannetega Mart Jüssi, Jaak Tambets, Lada Mehikas, Holger Koot ja Sven Paulus. Sõna võtsid ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, Marika Siht keskkonnaministeeriumist, Säästva Eesti instituudi projektijuht Kaja Peterson ja KIKi juhatuse liige Kalev Aun.

Konverentsi ettekannetega saab tutvuda KIKi kodulehel http://www.kik.ee/et/uudised/kik-10-konverents.html.
Vt. ka http://www.kik.ee/et/uudised/220-kik-taehistab-10-tegevusaastat-keskkonnakonverentsiga.htmlt.

Tavapäraselt anti konverentsil välja Aasta Sipelga auhind, millega KIK tunnustab head koostööpartnerit ja keskkonnasõpra. Varem on selle tunnustuse pälvinud Antsla vallavalitsus, Tartu keskkonnahariduskeskus ning Rapla ja Kehtna vallavalitsus ühise projekti eest. Seekord sai auhinna Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ).

KIKi juhatuse liige Kalev Aun nimetas EOÜ pikaajaliseks koostööpartneriks, „kes on oma projekte korrapäraselt planeerinud ja ellu viinud”; tunnustuse tõi aga esmajoones möödunud aasta kodukaku projekt.
Projekti „Aasta lind 2009 – kodukakk” raames said veebikaamera kaudu Eesti kodukakuga tuttavaks inimesed üle maailma ning linnule pühendatud laste joonistusvõistlusest võttis osa 2745 õpilast. EOÜ on koostanud ka mahuka „Haudelindude levikuatlase”, andnud välja ajakirja Hirundo ning linnuhuviliste teabelehte Tiirutaja.

KIK

Mälestuskivi Heino Tederile

7. mail avati Valgamaal Kaara talus mälestuskivi Eesti metsanduse ja looduskaitse ühele pikaajalisemale juhile Heino Tederile. Mälestuskivil on Heino Tederi bareljeef, kivi teisel küljel on kiri „Metsale pühendatud elu”. Alates 1962. aastast juhatas Heino Teder ENSV metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsust. Kui 1966. aastal loodi metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium, juhtis ta seda ministrina kuni 1988. aastani. Ministeeriumi haldusalas töötas üle 10 000 inimese, kelle jaoks Teder oli vaieldamatu autoriteet. Just tema korraldas ümber Eesti metsade majandamise, peatas üleraie, nõudis raiutud metsade asemel uute rajamist, ühtlasi väheväärtuslike maastike metsastamist jne.
Samuti pööras Heino Teder suurt tähelepanu metskondade väljaehitamisele ning metsa kuivendusele ja metsateede rajamisele. Tederi eestvõttel teoks saanud Eesti looduskaitsekorraldust aga seati juba tema eluajal eeskujuks kogu toonases Nõukogude Liidus.
Heino Teder oli üks Eesti looduskaitse seltsi asutajatest. Vabariigi president on tunnustanud Heino Tederit III klassi Valgetähe teenetemärgiga.
Bareljeef avati Tederi kodutalu õuel, autor on skulptor Tõnis Paberit, kes võitis sihtasutuse H. Tederi metsatalu-koolituskeskus korraldatud konkursi parima kunstniku leidmiseks.

Vt. pikemalt http://www.envir.ee/1122677.

Keskkonnaministeerium

Maaülikoolis on alanud rohelise ülikooli nädal

Kuni homseni kestab Eesti maaülikoolis (EMÜ) esmaspäeval alanud rohelise ülikooli nädal. Sell eesmärk on tutvustada tegevusi, mille kaudu EMÜ saaks ja võiks olla rohelisem.

Teist korda aset leidva rohelise ülikooli nädala jooksul sai degusteerida eestimaiseid mahetooteid ning osaleda mitmelaadses praktilises tegevuses, näiteks ülikoolilinnaku heakorratalgutel, aga ka põnevates töötubades, kus õpitakse ökodisaini, riidekottide maalimist, tuulelohede valmistamist. Esimest korda saab näha ja katsetada elektrit tootvat jalgratast.

Nädala kavas on fotovõistlus „Roheline ruum”, mis otsib maaülikooli kõige rohelisemat tööruumi. Rohelisuse mõiste jääb konkursil osalejate endi lahti mõtestada. Võitja kuulutatakse välja 14. mail.

Kogu rohelise ülikooli nädala programm: www.emu.ee/rohelineylikool/tegevused.

EMÜ

Läinud nädalavahetusel trotsis ligi kaks tuhat ratturit heitlikku ilma 21. roheliste rattaretkel, mis seekord viis Vooremaale.

Sel ajal, kui teise õhtu laagriplatsil Laiuseväljal oli kolm tundi kohal Uudistaja fotoaparaat, …

… käis sealt üle tõsine äike ning marutuul, …

… mis lõhkus „Rohelise telgi” …

… ja sundis kliimaõhtule esinema kutsutud Ain Kallist ja Andres Tarandit (pildil Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo seltsis) ootama, et võimendus taas korda saaks.

Aga telklinn ja …

… „söögisaal” elasid pärast maru häirimatult oma rõõmsat rattaretkeelu.

… ja maksimumkaart (www.post.ee)

Ilmunud on mark aasta linnuga

Eesti Post andis täna käibele margi aasta linnu punaselg-õgijaga.

Margi nimiväärtus on 5.50 ning selle – nagu mitmed varasemadki linnumargid – on kujundanud Vladimir Taiger. Tavapärasel esimese päeva ümbrikul võib näha teist tänavust aasta lindu hallõgijat. Ilmunud on ka maksimumkaart.

Uudistaja

Lõppenud on Eesti geograafia seltsi noorteklubi, Eesti looduseuurijate seltsi geoloogiasektsiooni, Eesti geoloogia seltsi, Eesti geotehnika ühingu ja Eesti mäeseltsi ühiskorraldatud tudengitööde võistlus geoloogia, geograafia, mäenduse, geotehnika ja teiste maateaduste valdkonnas.

Laekus 34 tööd, esikohta jagasid Triin Hansson tööga „Rannajoone muutused viimase sajandi jooksul Kakumäe poolsaarel” ja Kati Kadarik tööga „Siselinna vanemate eluasemete ja elanikestruktuuri muutused Tartus 1998–2008”. Kolmanda koha pälvis Kaija Pärtli („Karbonaatide konkretsioonide morfotüübid Kiruvere järve nüüdissettes”). Esimese auhinna võitjad saavad täna õhtul Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis toimuval tseremoonial kaks raamatut igalt korraldavalt seltsilt, kolmanda koha omanik aga igalt ühe raamatu.

TTÜ

Tapja-kilekoti pilt tõi Kaido Haagenile rahvusvahelise võistluse auhinna

Keskkonnaorganisatsiooni Maa Sõbrad (Friends of the Earth International, FOEI)) fotovõistlusel „Acting in Solidarity and Building Movements for Change” hinnati töid just nimelt nendes kahes nimikategoorias: solidaarsed teod ja liikumine muutustele.

Võistlusele saadeti üle 700 foto 46 maailma riigist.

Teisena mainitud kategoorias pälvis kolmanda koha meie tuntud allveefotograafi Kaido Haageni pilt „killer-kottidest”. Võitjaks tunnistati ungarlane Rudolf Árpád Kozsák. Solidaarsuskategoorias sai esikoha Sreesailam Pasupula Indiast.

FOEI / Uudistaja

Looduse Omnibussi fännilehe leiate võrgupaigast http://www.facebook.com/pages/Looduse-Omnibuss/120757737946014.

Looduse Omnibuss