Nr. 2/2006


Toimetaja veerg

Meie õnn!
Horisont on saanud seekord austava ja usaldusväärse ülesande toimetada ja kirjastada ajakirja erinumber, mis on pühendatud Eesti Teadusfondi 15. sünnipäevale.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Teadusfondist

    Sihtasutus Eesti Teadusfond – 15
    Eesti Teadusfond asutati eelmise sajandi lõpu ümberkorralduste käigus, et asendada Nõukogude-aegne teaduse tsentraalse rahastamise süsteem demokraatliku Lääne mudeliga, kus teadusrahasid jagavad teadusnõukogude tüüpi ekspertorganisatsioonid võistluslikul alusel. Teisisõnu hakkasid siis teadusrahade jagamise üle otsustama eelkõige teadlaskonnas erialaselt tunnustatud eksperdid, järgides erapooletuse ja teadustöö kõrgetasemelisuse põhimõtteid.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artiklid

    Kuidas mõõta Eesti teadust
    Ühe riigi teadust hinnates ei saa piirduda vaid artiklite koguarvuga. Tuleb hinnata ka kvaliteeti, mille päis heaks näitajaks on tsiteeringud.
  • Loe lähemalt...

  • Uus ja vana usk
    Maailmavaate kajastused
    Eesti kesk- ja varauusaja arheoloogias
  • Loe lähemalt...

  • Sotsiaalne enesemäärang siirdeühiskonnas
    Kihistumises etendavad tengelpunga kõrval olulist osa ka kultuuriline ja sotsiaalne kapital.
  • Loe lähemalt...

  • Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?
    Kas raha eest saab tõesti õnne osta? Vastus oleks – vaid natukene!
  • Loe lähemalt...

  • Juhuslikkusest rakkude elus
    Genoomil on ka oma vahimees.
  • Loe lähemalt...

  • Helicobacter pylori – nobeli preemiaga pärjatud meditsiiniavastus
    Ühest levinumast nakkusest, mis vaevab maailmas nii vanu kui noori.
  • Loe lähemalt...

  • Maaülikool uurib lehma skeletist geenideni
    Nüüd on Eestiski mitmeid farme, kus piimatoodang lehma kohta on kaheksa ja enam tonni aastas.
  • Loe lähemalt...

  • Kalade alarmreaktsioon
    Haistmine võib olla tähtsam kui nägemine.
  • Loe lähemalt...

  • Taimekahjurite vastu looduslike vaenlaste ja vahenditega
    Parem arusaamine putukate käitumist põhjustavatest teguritest võimaldab inimese ja putukate paremat läbisaamist.
  • Loe lähemalt...

  • Tehissüsteemide veakindlusest
    Doktorikraad on miinimumeeldus, et taotleda töökohta mis tahes Lääne juhtivas elektroonikafirmas.
  • Loe lähemalt...

  • Keskaegne kunst aitab mõista eesti ajalugu
    Saaremaa Karja kiriku arvukad portaalid ja peensusteni läbi töötatud ruumiprogramm annavad tunnistust selle pühakoja omaaegsest erakordsest staatusest.
  • Loe lähemalt...

  • Kütuseelemendid – quo vadis?
    Elektriautode, -busside, -skuutrite, aga ka raadiomajakate – ja kaugeltki mitte ainult nende – varustamiseks on vaja kütuseelemente.
  • Loe lähemalt...

  • Liitiumioon-akud – arvutiga!
    Taaslaetavad vooluallikad ja nende modelleerimine.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuud

    Filosoofi teadlasekarjäär
    Vastab filosoof Roomet Jakapi.
  • Loe lähemalt...

  • Arvutamine on loodusteadus
    Vastab matemaatik Tarmo Uustalu.
  • Loe lähemalt...

  • Viis aastat ebatavalises paigas
    Vastab politoloog Piret Ehin.
  • Loe lähemalt...

  • Mikroobidele olen jäänud truuks seniajani
    Vastab bakterioloog Veljo Kisand.
  • Loe lähemalt...

  • Lastearst, kes uurib hingamist
    Vastab pediaater Jana Kivastik.
  • Loe lähemalt...

  • Uuringu keskmes pulli seemnerakkude viljastamisvõime
    Vastab veterinaar Triin Hallap.
  • Loe lähemalt...

  • Silmitsi superhapetega
    Vastab keemik Ivo Leito.
  • Loe lähemalt...
  •  

    TF-i toel tehtud uurimuste rakendusi

    Eesti keele värsimõõdu kirjeldamiseks
    Mihhail Lotman Tartu Ülikooli semiootikaosakonnast uuris Eesti värsi silbilisrõhulist rütmikat 19. sajandi lõpust kuni 20.
  • Loe lähemalt...

  • Dünaamiliselt ohutu sõidukiiste
    Turvavöö kinnitub kahes punktis istmeraami külgedele, kolmas kinnituspunkt asub tavaliselt sõiduki korpusel. Kuna nt bussi keskel ei saa turvavööd kinnitada bussi korpuse külge, tuleb turvarihm kinnitada istme seljatoe ülaosale, kus on kolmas kinnituspunkt.
  • Loe lähemalt...

  • Keava muinasaja linnusel
    Teadusfondi grandiprojekti Keava – “Päikese Käsi” raames viidi Tartu Ülikooli professori Valter Langi juhendamisel aastatel 2001–2004 esmakordselt läbi hulk arheoloogilisi ja paleoökoloogilisi uuringuid Harjumaa muistse lõunaosa tähtsaimas keskuses – Keavas.
  • Loe lähemalt...

  • Tasaste naastudega rehvid
    Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laboris on professor Jakob Kübarsepa juhtimisel loodud materjal uudse konstruktsiooniga tasaste naastudega rehvide valmistamiseks.
  • Loe lähemalt...

  • Estonia klaver heliseb üha paremini
    Pea kogu AS ESTONIA klaverivabriku toodang müüakse Ameerika Ühendriikides.
  • Loe lähemalt...

  • Kinnitus Hubble’i konstandile
    Tartu Observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt on olnud edukas astronoomia vaatlusridade statistilise analüüsi vallas.
  • Loe lähemalt...

  • Kõneleja-spetsiifilised tunnused kõnesignaalis
    Teadusfondi grandiprojektis “Kõneleja-spetsiifilised tunnused kõnesignaalis” kasutati BABEL-i andmebaasi salvestusi 70 kõnelejalt ning tehti täiendavaid kõnesalvestusi kolmekümne BABEL-i andmebaasi salvestamisel osalenud diktoriga. Salvestati ka eestlaste soomekeelset kõnet ja venelaste eestikeelset kõnet ning koostati programmid erinevate spektraalsete tunnuste automaatseks analüüsiks.
  • Loe lähemalt...

  • Marjad kätte raputiga
    Polli Aianduse Instituudi vanemteadur Toivo Univer uurib astelpajusortide keemilise koostise sõltuvust kasvukoha mullastikust ja klimaatilistest tingimustest, eesmärgiga selgitada viljade õlisisalduse ja koostise muutusi ning bioaktiivsete ainete akumulatsiooni.
  • Loe lähemalt...

  • Parim kaup – emaskalad
    Eesti Maaülikooli kalakasvatuse osakonna juhataja Tiit Paaver hindas võrdlevalt vikerforelli ja karpkala tõugusid ning valis Eesti tingimuste jaoks sobivad vormid.
  • Loe lähemalt...

  • Andmebaas metsateadlastele
    Eesti Maaülikooli doktorant Allan Sims on loonud metsanduslike takseermudelite andmebaasi FORMOD.
  • Loe lähemalt...

  • Saja tuhande puu mõõtmisandmed
    Aastail 1995–2005 rajasid Maaülikooli metsanduse ja maaehituse instituudi metsakorralduse osakonna töötajad Eesti Teadusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku.
  • Loe lähemalt...

  • Karjääridesse lepikud
    Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Margus Pensa näitas põlevkivikarjääride rekultiveerimistööde kuluanalüüside põhjal, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohast on kõige otstarbekam jätta karjääripuistangud looduslikule uuenemisele.
  • Loe lähemalt...

  • Õhusaaste mõju rabamännikutele
    Ökoloogia instituudi osakonnajuhataja Valdo Liblik tegi kindlaks, et Kirde-Eesti kõrge õhusaastatuse mõju rabamännikutele ilmneb lokaalselt.
  • Loe lähemalt...

  • Kliimamuutuste mõjuritest Eestis
    Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadurid uurisid Jaak Jaaguse käe all atmosfääri tsirkulatsiooni Eestis.
  • Loe lähemalt...

  • Sagenevate tormide tagajärjed
    Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi teadur Are Kont uuris viimase 50 aasta ilmastiku statistikat.
  • Loe lähemalt...

  • Fotosüntees armastab punast valgust
    Võiks arvata, et fotosünteesis on juba ammu kõik avastatud, mis avastamist väärib. Aga võta näpust!
  • Loe lähemalt...

  • Foononeid purskavad kristallid
    Mõnedes tahkistes, näiteks inertgaasikristallides, võib lokaalsete võnkeergastuste interaktsioon kristalli teiste võnkumistega võrreldes eriti tugev olla, põhjustades üllatavaid nähtusi.
  • Loe lähemalt...

  • Eksperiment kinnitas uut teooriat
    Füüsikateoreetik Martti Raidal (KBFI) näitas, et leptonite ja kvarkide massimaatriksite ühinemise tulemus on määratud mitte masside absoluutväärtustega, vaid nende segunemisnurkadega.
  • Loe lähemalt...

  • Jahenemine soojenemise vastu
    Globaalsete kliimamuutuste oht on muutnud atmosfääriaerosooli uurimise “kuumaks” probleemiks.
  • Loe lähemalt...

  • Uued võimalused südame uuringuks
    Tehnikaülikooli elektroonikainstituudis on professor Mart Mini käe all loodud mikroelektroonsed vahendid südame ning siirdorganite monitooringu jaoks.
  • Loe lähemalt...

  • Trammid töökindlamaks
    Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis on professor Juhan Laugise juhendamisel moderniseeritud 22 Tallinna trammi veoajameid.
  • Loe lähemalt...

  • Tartu tänavavalgustus kontrolli all
    Professor Mart Mini käe all töötati mobiilse andmeside ning Interneti baasil välja Tartu tänavavalgustuse tsentraalse juhtimise ja kontrolli telemaatikasüsteem.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Enigma

    Ühest üheksani
    Ülesanded leiab huviline trükinumbrist.
  • Loe lähemalt...
  •