Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri nii humanitaariast, loodus- kui ka reaalteadusest huvitunud lugejale.
Uudised teadusmaailmast, põhjalikud artiklid ja ülevaated elu ning universumi saladustest eestimaises tõlgenduses.
Horisondi väljaandmist toetab Haridus- ja teadusministeerium.

Viimati ilmus:

galerii

2017. aasta parimad pilvepildid

  Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ning riigi ilmateenistuse väljakuulutatud suur pilvefotojaht „Pilvepiir 2017” osutus tänavugi populaarseks ettevõtmiseks. Konkursile esitati ligi 600 fotot. Parimad pilvekütid saavad auhinnad kätte 27. novembril Tallinna teletornis toimuval võistluse pidulikul lõpetamisel. Üldvõitja, 1. koht. Helgiheitja (16.07.2017, Hiiumaal Soeras). Viiu Härm-Rummo. Erakordselt ……»

 Horisont
Käärt_auhinnaga1

Horisontide digiteerimine sai riikliku teaduse populariseerimise auhinna

  Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta raames koostöös Eesti rahvusraamatukoguga toimunud kõikide läbi aja ilmunud ajakirjanumbrite digiteerimine ja avalikkusele vabalt kättesaadavaks muutmine pälvis suure tunnustuse. Teadusagentuur tunnustas seda ettevõtmist teaduse populariseerimise auhinnakonkursil kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil“ teise preemiaga. Alates esimesest ehk 1967. aasta jaanuarinumbrist digitaalselt ……»

 Horisont

Aasta viimane Horisont püüab läita maist päikest ja uurib radiosüsinikuga minevikku

  Novembri-detsembri Horisondi kaaneloos „Katsumused energiat tootva maapealse päikese käivitamisega“ kirjeldavad Tartu ülikooli füüsikud Kaarel Piip ja Peeter Paris Prantusmaale ehitatavat maailma suurimat termotuumareaktorit ITER. Plaani järgi aastal 2030 tööd alustav ja maapealse päikesega võrreldav ulmelise tehnoloogiaga katsejõujaam peaks andma inimkonnale puhta ja pea ammendamatu energiaallika. Läbi aegade ühte kalleimasse ……»

 Horisont

Sügisene Horisont uurib kulla salapärast tekkelugu ja hundi kodustamist koeraks

Septembri-oktoobri Horisondi kaaneloos „Kuidas jõudis kuld sõrmusesse“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt kulla mõistatuslikku sünnilugu. Kulla, nagu ka kõige muu teekond algas mittemillestki. Kuidas mittemillestki saab järsku miski, on huvitav ja väga keeruline nähtus. Selgub, et seni teadmata põhjusel on maailmas kulda umbes kakskümmend korda rohkem, kui peaks meile ……»

 Horisont