2/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamaturott
Ilmus sisukas ja mõnus linnuraamat

Imelised linnud
Roger Ledener
Tõlkinud Jaanus Elts
Kirjastus Koolibri
Tallinn, 2008
160 lk

Raamatu alapealkiri “Tiivuliste- maailma huvitavate tõikade varakamber” on sisuga täiesti kooskõlas. Saame lindudest teada palju, alates antiikmaailma tõekspidamistest kuni moodsaimate uurimisvõtetega välja selgitatud faktideni. Lühemat või tüsedamat teavet antakse enam kui 470 linnu kohta – see on ju rohkem kui kümnendik tänapäeva liikidest.
Juba kaanekujundusest aimub, et raamat pärineb läänepoolkeralt – vaid ühes kaanelinnus tunneme ära eurooplase, musträsta. Siiski kajastab esitatav suurelt jaolt meiegi suleliste elu. Kahju, et kirjastajad on ilmutanud ei tea mitmenda linnuraamatu meist pisut kaugele jääva materjaliga, selmet leida Kesk-Euroopa looduskirjanduse varamust Eesti oludega rohkem sarnanevat ainest. Paraku on Eesti loodusehuviline lugejaskond nii vähene, et tiraazhinumbrid jäävad kasinaiks ega suuda originaalraamatute kirjutajaid elatada.
Vaadeldav raamatki on aga ülihuvitav, fotode ja joonistega, mida jagub keskmiselt kolm igale leheküljele. Tõlge on ladusas eesti keeles ja lausa mõnus lugeda.
Mõned kriitilised märkused. Torkab silma, et hulk linde, tervelt 28, on esitletud vaid ladinakeelse liiginimega, kuid nendest üheksal on maakeelne nimi olemas (vt 1980. aastal ilmunud suurt linnuraamatut). Jaanus Elts kasutab ainult neid nimetusi, mis on ornitoloogiaühingu nimekomisjoni internetinimistus, ühe erandiga. Autor tarvitab ilusat nime hüüpel, mis ornitoloogiaühingu ristiisade poolt on millegipärast ümber tehtud nimeks väikehüüp.
Trükivigu leidsin alla kümne, enamik neist pole eksitavad. Terminoloogilisi etteheiteid on küll mõned. Linnu silma kolmas laug on pilkkile, mitte pilknahk. Kui linnud talvituspaigas on aktiivsed, siis nad talvitavad – ainsaks talvituvaks linnuliigiks on teadaolevalt unisorr, kes langeb talveks tardunne.
Lindude näivalt sihita liikumisi võiks märkida uitamise, mitte hulkumisena. Räppetompude ja poegadele toodud toidu väljutamise kohta peaks ütlema öögatamine, mitte oksendamine (mis toimub ju vastutahtsi). Zugunruhe on ikka ränderahutus olnud. Mõned kohanimed on tõlkimata jäänud: islas Ballestas ja Lofotenid on ju Ballesta ja Lofoodi saared. Teretulnud on praktilised soovitused lindude kaitseks ja hooldeks. Ainult tetrapakenditest pesakaste ei pea ma õigeks – sooja ja päikeselise ilmaga võivad linnupojad neis hukkuda. Suluspesa puitsein peab soojusisolatsiooni mõttes olema vähemalt kahe sentimeetri paksune.
Raamatus leidub vapustav arv: vastu aknaid lendab end aastas surnuks paar miljardit lindu. Kokkupõrkamist vältivad võrgud jt meetmed võiksid linde oluliselt säästa.



Olav Renno,ornitoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet