4/2008



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tammepuu troonib paljudel maailma müntidel

Päris paljude riikide müntidel on kujutatud tamme, seda enamasti kas okstena või lehtedena. Internetist otsides leidsin tammepuud 31 riigi eri ajastute müntidelt. See ei ole kindlasti kaugeltki lõplik arv.

Leitud 31 riigist asuvad 25 Euroopas (näiteks Skandinaaviamaad, Balti riigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Horvaatia, Rumeenia, Moldova, Ukraina) ning ülejäänud kuus on Mehhiko, Boliivia, Kuuba, USA, Mongoolia ja Venemaa. Vt ka mündigaleriid http://worldcoingallery. com/index.htm

Viis tammelehte, viis krossi
Kõige levinum on kaarja tammepärja kujutis mündiservas. Kaarjad tammeoksad võivad ka ümbritseda vappi, näiteks nagu Eesti Vabariigi esimestel müntidel 20. sajandi algupoolel. Leidub ka kujundust, kus ühel pool on kaarjas tammeoks ja teisel pool kas viljapead, oliivi- või loorberioks. Näiteks Venemaa ja Ukraina müntidel on tammeoks just viljapeaga koos. Oliiviokstega jagab tamm ruumi aga USA ja Portugali müntidel.
Mõnelt mündilt vaatab vastu tammeoks koos tõrudega, näiteks Itaalia kunagisel 20-liirisel või Horvaatia 5-lipasel mündil.
Läbi aegade on tamm püsinud Saksa müntidel. Varem pennidel ning nüüd 1-, 2- ja 5-eurosendistel. Mündil võib olla ka ainult tammeleht. Näiteks Poola krossidel vastab lehtede arv mündi väärtusele – vastavalt 1, 2 või 5.

Sendiselt meenemündile
Käibelolevatelt Eesti müntidelt me tamme ei leia. Kuid kümnekroonisel paberrahal on ta see-eest esindatud Eesti vanima ja jämedaima puu Tamme-Lauri tammega. Meeldiv on sama puud näha ka kümnekroonisel hõbedast meenemündil, mis anti välja Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks. Suur riigivapp (koos tammeokstega variant) kaunistab aga mitmeid tänapäevaseid meenemünte. Esimese Eesti Vabariigi aegsetel 1- ja 2-kroonistel käibemüntidel on tammeoksad vapiga koos kujutatud, kuid 1-sendisel on tammeoksake kujundatud diagonaalselt üle mündi.

Mündiümarus painutab ka tammeoksa kõveraks
Eesti ajaloomuuseumi vanemteaduri Ivar Leimuse sõnul tuleneb tamme motiiv Eesti müntidel mitte mingist loodusearmastusest, vaid Eesti Vabariigi suurest vapist, mida teadupärast ümbritsevad tammeoksad. Miks just tamme kujutis on müntidel levinud? Leimus ütleb, et küllap on puu tugevus, kõvadus ning pikaealisus üks tamme austamise põhjusi. Kuid eks iga rahvas on seda puud enda jaoks erinevalt mõtestanud. Põhjuseks, miks tamme motiiv on sageli kujundatud oksana kaarjalt ümber mündi, arvab Leimus olevat tõsiasja, et mündi ümmargune kuju seab sellel kujutatavale teatavad piirid.

Veelgi levinum lõvimotiiv
Loodusemees Hendrik Relve sõnul on Euroopas tamme motiiv laialt kasutusel ilmselt seetõttu, et hariliku tamme levila hõlmab enam-vähem kõik Euroopa maad. Pealegi kõigis neis maades on see puuliik teistest vägevam, pikaealisem ja esinduslikum. Alates Antiik-Kreekast kuni Eestini välja on tamm olnud inimeste lemmik. Teatavasti on Tamm ka eestlaste levinuim perekonnanimi!
“Tamm kui sümbol ja tammelehed embleemidel, see on omamoodi standard, peaaegu trafarett. Arvatavasti sama levinud sümbol kui loomariigist lõvi. Lõvi on selles mõttes aga teistsugune, et lõvimotiiv ulatub kaugele väljapoole selle looma levilat, näiteks Eestisse ja Soomessegi,” selgitab Relve.
“Olen vahel mõelnud, et kui EL-il tuleks endale valida rahvuspuu, siis oleks see kahtlemata harilik tamm – teda armastavad kõik”, avaldab Relve oma mõtte.

Sümbol mitte vaid müntidel
Tamme peeti pühaks puuks antiikmaailmas keltide, kreeklaste ja roomlaste juures. Tamm on olnud religioosselt austatud puu ka germaani, balti ja slaavi rahvastel.
Paljude Euroopa rahvaste uskumustes on tamm piksejumala puu. Roomlastel oli puu pühendatud Jupiterile, muinasskandinaavlastel Thorile, leedulaste esivanematel Perkunasele (loe Hendrik Relve raamatut “Puude juurde”, Eesti Loodusfoto, 1998).
Tamm on kahtlemata ka Eesti võimsamaid ja pikaealisemaid puid, mida tuntakse jõu ja tugevuse võrdkujuna (raudpuu, rahnpuu, kivipuu), nagu ka paljude teistegi rahvaste juures. Tammelehest on saanud nii tamme enda kui ka tugevuse, jõu ja püsivuse sümbol. Tammepärjad aga on meil ammu kujunenud lõunamaiste loorberipärgade asetäitjateks (Viires, Ants. Puud ja inimesed, Ilmamaa, 2000).
Suur tamm väljendab meie asukohast lähtuvat valge ja pimeda aja vaheldumist ehk aastaringi, mida mütoloogilistes lauludes esitati taevase hiigelpuuna.
Meie esivanemad pidasid tamme pühaks, pühad tammed ja hiied olid neile ohverdamispaikadeks (Suuroja, Martin. Eesti hiiepuud, OÜ Geo Trail KS, 2007).



Sigrid Suu-Peica
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet