Daniel Quinn
Tõlkinud Toomas Trapido
Varrak, 2003

Väljamõeldud lugu mehest, kes igatses vaimset õpetajat ja selle ajalehekuulutuse peale leidiski. Õpetajaks osutus suur gorilla. Vangistuses üles kasvanud, aga isevärki asjaoludel väga haritud. Kõneoskuse asemel võimeline suhtlema inimesega telepaatiliselt, silmvaate kaudu. Mees on mures inimkonna saatuse pärast ja otsib lahendust. Õpetaja juhatab teda arusaamisele, et praegu maailma hävitav kord ei tulene inimloomuse pahelisest loomusest. Hoopis Emakese Kultuuri poolt meile sisendatud usust, et inimene on jumala sarnane, et ta tohib loodust valitseda ja vallutada, teda enda huvides ümber kujundada, on selleks lausa kohustatud.
See usk algas siis, kui leiutati tootmine, nii umbes kümne tuhande aasta eest. Sestsaadik kasvab inimkond üha kiiremini, toodab ja raiskab üha enam, aga nälgijaid tuleb üha juurde... eks te tea seda isegi. Meie niinimetatud Lääne tsivilisatsioon ei oska midagi muud, kui samas suunas jätkata, ähvardava lõpu poole. Seejuures peame end ainuõigeks ja sunnime oma eluviisi peale ka veel alles jäänud hõimudele, kes elavad muu loodusega kooskõlas. Huvitav tõlgendus antakse ka mõnedele piiblilugudele. Näiteks: kui Aadam poleks söönud hea ja kurja tundmise puust, et saada teadmistelt jumalasarnaseks (looduse üle valitsema), oleks ta tohtinud veidi vanemaks saades süüa elupuust ning elada lõpmata kaua, arenedes koos biosfääriga. Aga ta valis teisiti ja pidi hakkama palehigis põldu harima. Eevat (tõlkes: elu) kui naist seostatakse paljunemisega, mis on tootjate ühiskonnas ühtlasi edasiviiv, aga lõpuks hukatuslik tegur. Kaini ja Aabeli lugu – eks olnud Kain põlluharija, kes oma õilsama loomuga venna tappis. Nagu tootjad-põlluharijad loendamatuid „metsikuid“, kuigi jätkusuutlikke väikerahvaid on teelt ära pühkinud?
Quinn lõpetas selle käsikirja 1990. aastal. Tollest ajast on meie, tsiviliseeritud inimeste maailm liikunud samas suunas, ikka kiirenevalt. Meid on ju õpetatud, et nii on hea ja õige. Jätkusuutlikkus tundub olevat rohkem asjaarmastajate mäng. Tõenäoliselt enne aru pähe ei võeta, kui on juba hilja. Seni: appi, majandus ei kasva küllalt kiiresti, tarbimine on tänavu koguni kahanenud!
See ei ole lasteraamat ega seiklusjutt. Tahab süvenemist ja kaasamõtlemist, milleks ka gorilla Ishmael oma õpilast järkjärgult püüdis sundida.