2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Nihkuvad piirid – Ikla ja Heinaste

Kui Läti ja Eesti vahele 1920. aastal piiri tõmmati, jäi Eesti tolleaegne piiripunkt – Heinaste(Aina˛i) – hoopis Lätile. Uuel ajal tähistab Eesti riigi algust Ikla, aga Ikla tähtsus on nüüd vähenenud: piir on küll alles, ent piirikontroll lõppenud.

Kunagi oli siinne ala metsane ja soine, põlluharimiseks vähesobiv ning hõredalt asustatud, ent üks oluline tee on seda alati läbinud, praegune Via Baltica. Läti Hendrik mainib Riiast põhjapoole minevat mereäärset teed juba 1210. aasta kohta käivates märkmetes.

Heinastes asus lühikest aega Eesti sadam
Meie endise piiripunkti Heinaste nime päritoluks on pakutud „heina teed” eesti keeles, „aainat” ja „ainagi” liivi keeles. Viimane tähendavat „heina” ja „üksildast kohta”.
Tegelikult oli praeguse Häädemeeste lõunapoolne osa (Treimanist Iklani umbes viie kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse) varem Läti ala, Salatsi (Salacgriva) kihelkonna osa. Keskajal oli siin liivlaste Metsapoole kihelkond, kuhu kuulus ka Orajõe ümbrus.
Enne iseseisvust, õieti enne 1917. aasta autonoomiat, oli see kõik üks Liivimaa kubermang.
Heinaste tõusis aga linna staatusesse läti ajal, 1926. aastal. Mõni aasta hiljem elas seal juba 1000 inimest, neist vaid 22% olid eestlased. Enne II maailmasõda oli Heinaste Läti neljas sadam, kustkaudu veeti välja paberit, metsamaterjali ja linaseemet. Heinaste sadam ehitati aga juba 1903. aastal, seal on ka üks vaatamisväärsusi – Põhjamuul. Tollal teenindas sadam poolteistsadat laeva aastas. Tänapäeval see paik enam sellist kaubanduslikku tähtsust ei oma.

Kas Heinaste loovutamine lätlastele põhjustas suurt pahameelt?
Koha peal kindlasti, sealsetes merendustegelastes näiteks, Heinastes asus ikkagi meie sadam. Aga vastu saadi ju Valga linn. Piirivööndis oli ju paljudes paikades segaasustus ning seetõttu moodustati Vabadussõja järel rahvusvaheline lepituskomisjon piiri ajamiseks. Tüli oli peamiselt Valga pärast, Läti ajaloos on Valgal tähtis koht. Komisjon lähtus aga üldjuhul elanike rahvusest ja nõnda jäi Valga kesklinn Eestile.

Läti ja eesti purjekad ehitati ühel rannal
Läti ja Eesti ajalukku on läinud Heinaste merekool, mis asutati 1864 Läti ärkamisajal Krishjanis Valdemarsi rahalisel toel. Sealsel rannal, Heinastes, Orajõel ja Häädemeestes ehitasid eestlased ja lätlased ka oma esimesed purjelaevad. Paljud kaptenid olid sealtkandist pärit ning enne Teist maailmasõda kuulus sealsetele reederitele suur osa Eesti auru- ja purjelaevastikust. Võib olla hakkab kunagi sealt läbi minema ka Tallinnat Kesk-Euroopa linnadega ühendav raudtee, kui just ei otsustata Tartu kaudu kulgeva trassi kasuks. Meil jääb ainult loota, et Pärnu pole Tallinnale liig lähedal, et kiirrongi esimene peatus alles Riias oleks.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet