3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kaunis kuldking – putukatele katsumus

Minu esimene kohtumine kauni kuldkingaga oli umbes 25 aastat tagasi juuni alguses maal suvevaheaega veetes. Olime sõbraga teel jõe äärde, et seal kala püüda. Tavaliselt sõitsime sinna jalgratastega, kuid seekord otsustasime minna veidi teist rada – mööda metsas kulgevat vana taliteed. Äkki jäi sõber seisma ja vaatas tardunult enda jalge ette. Mõtlesin, et ehk nägi rästikut ja ei julgenud edasi minna, kuid tegelikkus oli hoopis huvitavam. Tema jalge ees kasvasid suured, kollase kingakujulise õiega lilled.

Tundsin kohe ära, millega tegu, sest kuldking oli mulle ajakirjades ja raamatutes avaldatud piltide kaudu tuttav. Tõsi, raamatutes olin näinud teda must-valgena, värvilisena seisis esimest korda mu ees. Istusime maha ja vaatasime, nuusutasime, katsusime. Olime haaratud kauni kuldkinga lummusesse. Püsti tõustes ja edasi kõndides avastasime, et lilled kasvasid piki mõlemat kallast, ligi 50 meetri
ulatuses. Seekord me kalale ei jõudnud.

Suurima õiega orhidee
Kaunis kuldking on Euroopa kõige suurema õiega orhidee ja õie suuruselt kolmandal kohal taimede seas. Meil kasvab seda iludust kohati üsna suurte kogumitena. Taim on oma nime väärt, sest õie kingakujuline kuldne huul ning tumepruunid õiekattelehed teevad temast tõeliselt kauni lille. Kuldkingale ei meeldi liigne vari ega ka päike, mistõttu võib teda leida viljaka mullaga valgusküllastest salumetsadest, puisniitudelt ja puiskarjamaadelt. Kuldkingale meeldib niiskus ja lubjarikas muld, kuid hakkama saab ta ka happelises turbamullas. Tõsi, viimane peab sisaldama palju kaltsiumi.
Peale õie on kuldkinga juures veel üks huvitav seik, mis tuleb ilmsiks nende suhtlemisel putukatega. Suur, kollane ja meeldivalt lõhnav õis on tõeline putukamagnet, mis meelitab ligi paljusid. Paraku jääb nii mõnelegi tiivulisele kuldkinga õie külastamine elu viimaseks kogemuseks.

Lollitab putukaid
Kogu lugu algab sellest, et kuldkinga õies pole nektarit, mida heausksed putukad sinna otsima lähevad. Kuid mis põhjusel mesilased, sirelased ja teised tolmeldajad sinna maanduvad, kui nad midagi vastu ei saa? Taimed suhtlevad putukatega märkide keeles ja kuldkinga õielt loetavad märgid (nii lõhn kui ka visuaalsed märgid) viitavad toidule ja ka pesapaigale. Heauskne tolmeldaja leiab peagi, et teda on petetud, sest loodetud kõhutäit sealt ei leia. Selleks, et putukas oletatavale nektarile ligi pääseks, peab ta õide sisse minema. Ligimeelitatud kuuejalgne laskub kingakujulisele huulele, kust ta libiseb tänu libedale kaldservale huule õõnsusesse. Sealt tagasi ronida pole õnnetul mesilasel võimalik, sest „kinga” sisemus on kaetud õlikihiga. Kui tal õnnestubki kuidagi üles ronida, jääb talle ette sissepoole keerdunud serv. Vabadusse on vaid üks tee ning see kulgeb tolmukate alt, kust läbi ronides saab manuline kaasa tolmuterade pakikese, mis kleepub putuka seljale. „Kingast” saavad välja vaid õige suurusega tolmeldajad, paljude teekond lõpeb sageli kuldkinga õies. Kui mingil kombel õnnestubki sealt väljuda, tuleb neil rinda pista viimase takistusega – krabiämblikuga, kes õiel kerget saaki ootab.

Seemnest õieni kulub viisteist aastat
Pettunud putukas lendab kuldkingast eemale ning arvatavasti ta oma tolmupakikesega uuesti kuldkinga õie sisse ei poe. Vaatamata petmisele, viljub keskmiselt kümnendik kuldkingade õitest. Tolmutera suurusest seemnest õitseva taimeni kulub aga ligi 15 aastat ja seda vaid siis, kui kõik tingimused on sobivad. Viimane tähendab parajalt niiskust ja paksemat samblarinnet. Samuti pole soovitav konkurenttaimede küllus.
Idanemiseks on hädavajalik seente olemasolu, sest kuldkinga seemnel puudub toitekude. Seen nakatab seemne ning viimane saab tema kaudu vajalikke toitaineid. Esimesed kolm aastat veedab kuldking mullas, kus ta valmistab ette risoomi. Alles neljandal kevadel näeb esimene roheline kuldkingaleht ilmavalgust. Esimesest lehest õieni läheb veel kümmekond aastat. Kuna seemnest kasvamine võtab palju aega ja pole kõige tõhusam, paljunebki kuldking peamiselt vegetatiivselt, risoomide abil. Kuldkinga puhmad võivad olla mitukümmend aastat vanad. Igal aastal areneb võsu alusel kaks uut punga, mis omakorda annavad järgneval aastal uue võsu. Kehvades oludes võivad aga mõlemad pungad soiku jääda, mistõttu võib juhtuda, et mõni väiksem puhmas ei kasvata ühtegi võsu.
Kuna risoomi harud kasvavad vaid ühe sentimeetri aastas, jäävad eakad puhmad oma mõõtmetelt mõnekümne sentimeetri piiresse. Nii võib mitukümmend lähestikku kasvavat vart olla maa all omavahel ühenduses, mille kaudu saavad nad varusid jagades üksteist aidata.

Looduskaitsealune liik jäägu oma koju
Vahepeal ma oma lapsepõlves avastatud kuldkingadele külla ei jõudnud, kuid viimased kaheksa aastat olen seal igal aastal käinud. Peab rõõmuga tunnistama, et nende elu kulgeb kenasti ja seda eelkõige selletõttu, et neid ei nopita ega kaevata aeda istutamiseks. Viimane on äärmiselt rumal tegu, sest metsast toodud kuldking aias hakkama ei saa. Seal puuduvad vastavad tingimused, alates mullastikust ja lõpetades valgusega. Pealegi on see seadusega karistatav, sest kaunis kuldking kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Selleks, et oma kuldkingakohta ka järgnevatel aastatel külastada, võib teda hoopis pildistada, mis annab võimaluse kauneid õisi ka talvel nautida.



Jaanus Järva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet