6/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusesõber
Jõulukingituseks roosküünal

Munakarp on üks tänuväärt materjal, mille taaskasutusvõimalused tunduvad olema lõputud. Olles juba kord vanapaberist valmistatud, võib seda näha uustaaskasutuses nii laekatte materjalina kui ka mänguingli kehana. Lasteaialapsed on sobitanud seda lausa kaelkirjakule kaelaks.
Lisaks saab sellest roostulesüütajaid teha. Esimest korda nägin neid Reelika Karu käes (seesama, kes ka kividele lepatriinusid maalib), kui neid imevahvaid tule süütamise abilisi Tartu Lõunakeskuses tutvustati.
Juhuslikult Internetis Kristel Merigani käsitööblogis samadele tulesüütajatele komistades nakatusin isegi meisterdamise tõppe. Soomlastelt saadud ideed on Kristel edasi arendanud, jagades huvilistele lahkelt oma kogemusi.
Niisiis, järgnevad juhised! Kõigepealt võta munakarp või rest ja rebi sealt n-ö munapesad välja. Munakarbi kaanest saad rebida ribad, millest vormid roosi südame. Mina keerutasin riba munapesas. Võib ka käte vahel sisu enne valmis keerutada ja siis munapessa asetada.
Seejärel võtsin paraja suurusega anuma, kuhu panin enam-vähem pooleks nii vett kui ka aegade jooksul kokku kogutud küünalde ülejääke. Et roos-süütajate valmistamiseks kasutatud potti enam hiljem söögi valmistamiseks kunagi kasutada ei saa, võib panna ka suuremasse anumasse ainult vee ja selle sisse omakorda väiksema anuma vahaga. Kuum vesi soojendab vaha üles küll. Päris keema ma segu ei lasknud, sest olin eelnevalt hoiatatud, et see võib ohtlik olla. Kui segu piisavalt kuum oli, uputasin roose igast küljest pintsettide abil sinna sisse. Kristel muide ütles, et tema kastab neid paljakäsi segu sisse ja roosid saavad ikkagi niimoodi vahatatud, et pahinal tuld võtavad. Mina nii julge ei olnud. Korra endale toreda vaharüü selga saanud rooskaunitarid asetasin küpsetuspaberile kuivama. Viimaste rüütamise ajaks olid esimesed piisavalt tahenenud, et neid teistkordselt veelgi vahatada. Jätsin roosid ööseks kuivama. Hommikul katlasse tuld alla tehes polnud tavapärast ajalehega jändamist, kogu puude süütamise töö võttis enda kanda üks väike lilleke.
Proovige järele!



Marika Männik, taaskasutaja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet