5/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
101 Eesti lille

Toomas Kukk
Varrak, 2010
221 lk

Toomas Kukk on kirjutanud väga tänuväärse raamatu nii aednikule, lillehuvilisele kui ka inimesele, kes lilledest suurt midagi ei tea. Raamatus on pööratud tähelepanu saja ühele meie Eestimaa pinnal leiduvale õielisele.
Esmapilgul võiks öelda, et mõnd taime ei julgekski õistaime hulka liigitada, näiteks lill nr 98 – üheksavägine, kuid teda uurides tuleb välja, et lisaks tema ravimtaime tiitlile on ta ka väga hea ning dekoratiivne vaasilill.
Raamat pakub avastamisrõõmu, avab silmad, märkamaks ka pisemaid lilli meie ümber, ehkki need kõik küll mitte kõige suuremate ja edevamate õitega pole, köidavad nad omapärase iluga.
Lillede juurde on lisatud ka rahvasuust pärinevaid uskumusi ning erinevaid nimetusi, mida on väga huvitav lugeda, sest erinevate vanade nimetuste kaudu, eelkõige ravimtaimede puhul, saab teada, mille jaoks mingit lille kasutati. Paljud inimesed eelistavad praegugi enne arstirohtude poole pöördumist proovida ravivõimalusi otse loodusest. Põhitekstist eraldi on toodud välja ka mõned faktid. Kui minna loodusesse vaasililli korjama, peab see raamat käepärast võtta olema, sest selles on kirjas taime õitsemisaeg, levik ning saab kohe vaadata, millise lillega saab kimbus arvestada või millega on hiljaks jäädud. Kõik need 101 raamatus olevat lille sobivad lillekimpu, aga ka koduaeda ehtima.
Iga õielise juurde on poetatud ka mõned kerged luuleread, mis teevad teadusliku teksti kõrval sellest teosest mitte nii tüüpilise lilleraamatu. Ridade vahelt võib justkui lugeda, et autor on kirjeldanud ka lillede iseloomu. Näiteks, et harilik hiirehernes vajab kasvamiseks teiste, tugevamate taimede tuge ehk siis see õieline vajab jõulisemaid enda kõrvale, et püsti püsida.
Kui koduaeda lilli istutada, võiks ehk mõelda sellele, et võib-olla tugevam kodukaunistaja on ühtlasi ka kodukaitsja? Lilli võib võrrelda ka inimestega. Villohakas näeb küll välja vähemohtlik kui näiteks soo-ohakas, kuid ohakas ikkagi. Lille tundma õppides avastad hoopis ta meelõhna ja pehme õie. Eemalt aasristikut ja keskmist ristikut vaadates võiks öelda, et tegemist on ühe ja sama taimega, kuid lähemalt tutvudes on nad täiesti erinevad. Niimoodi mõeldes leiab inimestel ja lilledel midagi ühist.
Need 101 lille on tõesti imelihtne selgeks õppida. Lilli tundes, neid korjata ja leida osates on nii kinkimise rõõm kui ka saajal saamise rõõm palju suurem!



Solveig Verbu, Tartu Kivilinna gümnaasiumi õpilane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet