1/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vapustavad vetikad

Kui ekraanile ilmus esimene foto korrapärase struktuuriga räni vetikast, ahhetasid õpilased ja mina mõtlesin: „Selline ilu ei saa olla juhus!”

Järgmine vetikas polnud mitte vähem kena ja auditooriumis võttis maad tähelepanelik vaikus. Õpetajana olin rõõmus, et maaülikooli limnoloogiakeskuse doktorandi Kairi Mailehe tehtud vetikapildid Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalklassi õppuritele huvi pakuvad, aga sisimas keris juba idee, et neist piltidest võiks teha näituse – kunstinäituse, et suurem rahvahulk fotosid imetleda saaks.

Meie külaskäik järveuurijate juurde oli osa maaülikooli valikkursusest Hugo Treffneri gümnaasiumis, pealkirjaga „Kümme meest räägib veest”. Üks nendest meestest, professor Ingmar Ott kõneles järvede tervendamise tehnoloogiatest. Tema oligi see, kes soovitas meil oma juhendatava Kairi Mailehe juures ka järvedes elutsevate vetikate pilte vaadata. Pildid olid tehtud limnoloogiakeskuse uue mikroskoobiga. Õpilased plaksutasid, kui pildisari lõppes, aga näitusemõttest saigi asja: Kairi Mailehe fotosid Eesti mikrovetikatest sai näha eelmise aasta lõpus Tartu Ülikooli raamatukogus.

Idee ehtekunstnikele
Kairi Mailehe pilgu alla jõudsid vetikad järvede fütoplanktoni uurimise käigus. Fütoplankton tähendab taimset hõljumit, siiski tuleb täpsustada, et sinna kuuluvad sinivetikad liigituvad süstemaatiliselt hoopis bakterite kilda.
Uued mikroskoobid on vetikauurijate võimalusi avardanud, saab üha paremini vaadata ka kõige väiksemaid olevusi ja saab ka ilusaid pilte.
Mis puutub aga Tartu Ülikooli raamatukogus eksponeeritud vetikatesse, siis tuleb nende ilu rõhutamise kõrval öelda sedagi, et need on Eesti tavalisemad ja levinumad vetikad, kõneleb järveuurija Reet Laugaste. Ta ise on soovitanud vetikatest inspiratsiooni otsida ehtekunstnikel. Võib- aitavad Kairi Mailehe pildid kunstivalda bioloogiat ühendada?

Kõnelevad järvede seisundist
Eesti Maaülikooli Põllumajanduse- keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse noor teadlane Kairi Maileht on pärit Võrumaalt Urvaste vallast Uue-Antslast. Bioloogiahuvi ilmnes juba Antsla gümnaasiumis, õpetaja Halja Haljasoru juhendamisel Kairi esimesed uurimistööd: uuris kodukoha taimi ja linde.
Aasta 2003 suvel plaanis ta arstiteaduskonda astuda, aga sattus saatuse tahtel õppima maaülikooli uut eriala, rakendushüdrobioloogiat.
Kui teisel kursusel pidi spetsialiseeruma (teemadeks näiteks kalad, veetaimed, veekeemia) valis Kairi Maileht fütoplanktoni ning juhendajaks professor Ingmar Oti.
Üliõpilasena asus Kairi ka laborandina tööle, ülesandeks fütoplanktoni andmebaasid, proovide kogumine ja loendamine, indikaatorliigid.
Ta kaitses magistritöö aastal 2008 ja rügab edasi doktorantuuris, teemaks fütoplankton kui järvede indikaator – järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks sobiva fütoplanktoni indeksi väljatöötamine.
„On teatud pahad poisid ja head liigid, tähtis on ka see, kui palju neid järvedes leidub,” kõneleb Kairi Maileht oma uurimisobjektide kohta. Aasta 2003 suvel plaanis ta arstiteaduskonda astuda, aga sattus saatuse tahtel õppima maaülikooli uut eriala, rakendus- Kui teisel kursusel pidi spetsialiseeruma (teemadeks näiteks kalad, veetaimed, veekeemia) valis Kairi Maileht fütoplanktoni ning juhendajaks professor Ingmar Oti. Üliõpilasena asus Kairi ka laborandina tööle, ülesandeks fütoplanktoni andmebaasid, proovide kogumine ja loendamine, indikaa- Ta kaitses magistritöö aastal 2008 ja rügab edasi doktorantuuris, teemaks fütoplankton kui järvede indikaator – järvede ökoloogilise seisundi hindamiseks sobiva fütoplanktoni indeksi „On teatud pahad poisid ja head liigid, tähtis on ka see, kui palju neid järvedes leidub,” kõneleb Kairi Maileht oma uurimisobjektide kohta. „Kõige toredam on olnud enda uurijahuvi rahuldamine, mõne endagi jaoks uue liigi leidmine. Kõige ilusam pilt on aga see, kui elus vetikas end mikroskoobi all liigutab.”



Juhani Püttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet