2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

usutlus
Uus eriala ülikoolis – ökoettevõtlus

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžil on uudiseid – sügisest saavad tudengid koolitada end rohelise ettevõtluse radadel. Eestis on vastav võimalus seni puudunud. „Et ellu jääda, on vaja elukombeid ja majandusmudeleid muuta,” arvab kolledži õppejõud ja teadur Mati Kose, kes käis sarnase õppekava toimimist uurimas Kanadas, kus seda on rakendatud edukalt viimased viis aastat.

Mille poolest erineb uus eriala muust pakutavast keskkonnaharidusest?
Keskkonnateemalisi õppekavasid on praktiliselt igas kutse- ja kõrgkoolis ning pealtnäha on neist meeletu üleküllus. Teisalt, kui vaadata professionaalset tööjõuturgu, tegelikult ei ole väga häid professionaale keskkonna valdkonnas üleliia. Paljud õppekavad ei täida oma eesmärki.
Kui praegust majanduspoliitilist olukorda silmas pidada, siis on selge, et nii inimkonna kui Eesti ees on suured väljakutsed. Küsimus on selles, kuidas majandus saaks nõnda elada, et see „mullide tsükkel” ükskord lõppeks, et ei oleks ühest mullist teiseni elamist. Maakera ökosüsteemide kandevõime ja globaalne keskkonnapress on nii tõsised probleemid, et ainult traditsiooniliste loodus- ja keskkonnakaitse meetmetega ilmselt ei ole võimalik enam edasi minna. Et ellu jääda, on vaja elukombeid ja majandusmudeleid muuta ja oluline pööre keskkonnasõbralikuma majandamise poole teha.
Kuna Eestis siiamaani keskkonnasõbralikku ettevõtlust pole keegi õppekavana välja pakkunud, siis tundus, et see võiks olla meie nišš.

Te tabasite otse naelapea pihta. Kui ma lappan Euroopa Kutsehariduse Arenduskeskuse CEDEPOP väljaannet „Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas?” siis sealt võib välja lugeda, et riigil peaks olema plaan, kuidas hakata ühe kitsenevate keskkonnanõuetega maailmas konkurentsivõime säilimiseks välja koolitama nii uusi spetsialiste, aga ka olemasolevaid ametimehi suunama täiendõppele. Varsti vajame energiaaudiitoreid, rohelisi tehnoloogiaid valdavad tehnikud.
Meie nišš oleks siiski mitte ekspert või ametnik, meie erialaks jääks ettevõtluse rida, koolituse saaksid inimesed majanduse ja ka projektijuhtimise vallas. Keskkonnaprojekte on palju ja need tihti väga keerulised. Et muust maailmast mitte maha jääda – see on paradigma – pead suutma kiirelt kohapeal joosta. Eks Eesti on jäänud ka oma naba liialt imetlema, samuti oma fiktiivset majanduskasvu. Eesti keskmine ettevõte pole just väga keskkonnasõbralik. Aga meil on ka selliseid tublisid, kes on saanud lausa Euroopa Liidu auhindu, näiteks trükikoda Triip.
Ühiskondlikku suunda pole võimalik käskude ja keeldudega muuta ja kui ettevõtete suhtumine muutuks, oleks looduskaitsjatel vähem tegemist järjekordsete arendusprojektide hukatuslike keskkonnamõjude maandamisega. Oluline on Eestis see, et meie majandus tõstaks konkurentsivõimet, on vaja tarka majandust, seda kordavad isegi poliitikud kui mantrat. Aga meil pole seni eriti head retsepti, kust see konkurentsivõime peaks tulema. Kuulus IT-tiiger pole väga hästi hüppama hakanud, aga Eestil on potentsiaal olemas, me võiks olla keskkonna suhtes hooliva ja jätkusuutliku majandusega riik. Kogu maailma majandus areneb sinna suunda, keskkonnanõuded järjest karmistuvad. Nagu kiirelt kasvav pööris kisub ühiskondade suundumus sinnapoole. Enam ei peeta lugu nendest, kes riisuvad suure kasumi keskkonna arvelt.

Käisite kolleegiga Kanadas külas Waterloo ülikoolil, kus õpetatakse samuti rohelist ettevõtlust. Milline on nende kogemus seal?
Meil oli soov valida tutvumiseks mõni juhtivatest ökoettevõtlust bakalaureuse tasemel õpetavatest ülikoolidest. Seetõttu külastasime Waterloo ülikooli Ontarios. Nende keskkonnateaduskonna osakonna „School of Environment, Enterprise and Development” õppekava Environment and Business (keskkond ja ettevõtlus) on kolmel viimasel aastal tunnistatud parimaks keskkonnahoidu majandusõppesse integreerivaks kavaks Kanadas. Seetõttu huvitasid meid selle eduloo tagamaad ja võimalus nendelt õppida. Meie visiidil nähtus-kuuldus ei tulnud pettuda: õppetöös on neil integreeritud nii majanduse kui keskkonna pool. Õppejõud on oma valdkonna tipptegijad ja neil on olemas ka tugev keskkonnasäästliku äri juhtivate ettevõtete toetus ja usaldus. Vastuvõetavate üliõpilaste arv on pidevalt kasvanud. Kõik üliõpilased on õppetöös väga kõrgelt motiveeritud, 75–85% õpinguid alustanutest lõpetavad need ka edukalt.
Waterloo õppekava on eriline ka oma mahuka praktikakorralduse poolest. Üliõpilased sooritavad 5 praktikasessiooni 20 kuu mahus, mille käigus teevad reaalset tööd erinevates ettevõtetes nii Kanadas kui mujal maailmas. Praktikaperioodil omandatakse nii vajalikud töökogemused. Seetõttu on ka ootuspärane lõpetanud tudengite suur edu tööjõuturul – esimese poole aasta jooksul leiab nendest erialast tööd ligi 75%! Kanada on muidugi ka palju suurema hulga ja suuremate ettevõtetega kui meil, aga vaevalt ilma hea hariduse ja tõhusa praktikakorralduseta see tulemus nii hea oleks.

Kas Pärnus tuleb samuti praktiline pool õppekavasse sisse?
Kuna meil veel selle valdkonna – ökomajandus – gurud puuduvad, otsime Euroopast partnereid koostöö raames. Neid tahaks siia ka suveülikooli kutsuda. Proovime Kanada eeskujul õppepraktikaid rakendada, koostööd teha meie ettevõtjatega ja ettevõtluse arendamisega tegelevate organisatsioonidega. Arvan näiteks, et eelpoolnimetatud Triip on tulevasele ökoettevõtjale hea eeskuju. Sellise koostöö kaudu peab kujunema välja ka meie õppesuund.

Kas ise hakkad samuti õpetama?
Ikka hakkan. Paratamatult on maailma keskkonnakriisi üks pääseteid majanduse rohelisemaks muutumine ja sellega lihtsalt peab tegelema.



Usutles Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet