3/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

vapid ja loodus nr 3
Vapid ja loodus nr 3. Paide – valge kivi linn

Paide linnuse ja selle juurde tekkinud linna nimi alamsaksa keeles oli Wittenstein, hiljem saksakeelne Weissenstein. Maakeelde ümber pannes tähendab see „valge kivi”. Paide linna nime uurijate teatel on kasutatud ka nimekuju Albus lapis ladina keeles, Bialy Kamien poola keeles ja Белый город vene keeles. Ikka kas „valge kivi” või „valge linn”. Vootele Hansen Postkaardid Indrek Ilometsa erakogust.

Tähendusrikas on asjaolu, et Eesti südames, ainsa keskusena vanades maakondades, mis jäävad merest ja piirialadest kaugele, on Paide nimi seotud sõnaga „paas”. Samuti on paekivi kujutatud sealsel vapil.

Paene Paide
Eesti keeles on nimi Paida kirja pandud 1564 Vene-Rootsi vaherahulepingus. Hiljem on kirjutatud ka Paid ja praeguse nimekuju kõrval ka Paede. Võib ilma suuremate kahtlusteta oletada, et nimi tuleb paest, mida heleda värvi tõttu võib nimetada ka valgeks kiviks.
Nime on tõenäoliselt andnud linnuse ehitamiseks kasutatud ehitusmaterjal: Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla ladest pärit poorne dolomiit, mida leidub just Kesk-Eestis. Värvus on hallikas või kollane. Millisest murrust linnuse ehitamiseks kive võeti, on raske öelda. Pakutud on Mündi murdu, kuid tõenäoliselt võis kivimurd ka lähemal olla, kuid on nüüdseks kinni aetud. Raikküla lademel on praegu Nurmsi ja Vodja kivimurrud. Lisaks Paide linnuse müüridele on samast paest ehitusdetaile kasutatud ka XIII sajandi Türi ja Põltsamaa kirikutes ja Viljandi linnuses.
Paide linnus ehitati kolme aasta jooksul ajavahemikul 1263 kuni 1266. Järvamaa oli selleks ajaks juba läinud Liivi ordu valdusse, kuhu kuulus aastast 1238 Stensby lepingu järgselt. Kuid Taani kuninga loata ei tohtinud esialgu sinnakanti linnuseid ehitada. Siiski pärast ordule kaotusega lõppenud Durbe lahingut ja sellele järgnenud ülestõuse lepiti ikkagi kokku linnuse ehituses. Viimane ehitati muistse Alempoisi väikemaakonna kirdeossa Järvamaa piirile, Pärnu jõe ülemjooksu soisele tasandikule ühe soosaare moodustanud voore kirdeossa. On oletatud, et seal võis asuda ka muinaslinnus, kuid kindlaid tõendeid selle kohta ei ole leitud.

Linnuse tornis ootab meid Ajakeskus
Tookordse linnuse tähelepanuväärseim ehitis oli ordu kombe kohaselt Pika Hermanni nimeline torn, mida hiljem Vallitornina tunti. Torn oli kaheksatahuline, algselt kuue-, hiljem viiekorruseline. Torni remonditi teadaolevalt 19. sajandi lõpukümnendil, kuid taganev Punaarmee lasi selle 1941. aasta suvel õhku. Uus torn ehitati vana eeskujul ja see avas oma uksed jüripäeval 1993. aastal. Nüüd äsja, kahe aasta eest tehti aga tornis vajalik remont ning lisaks avati möödunud sügisel interaktiivne Ajakeskus ehk püsinäitus Paide minevikust. Erinevatel korrustel viivad meid eri tasandid justkui ajamasinaga reisile muinasajast tänapäevani, raudrüütlite kappamisest kuni postitõldade logisemiseni.

Saja aasta jooksul seitse korda piiramisrõngas
Paide linnuse juurde tekkinud asula sai ordumeistrilt linnaõigused 1291. aasta sügiskuu lõpul. 1398. aasta privileeg andis sellele Riia linnaõiguse, hiljem kehtis siin aga Eestimaa linnaõigus.
Kesk-Eesti teede ristumise lähedal asuvat linnust soovisid sõdade ajal kontrollida kõik vaenupooled. Linnus oli ehitatud aga heast materjalist, nõnda piirati Paidet tagajärjetult aastatel 1558, 1560 ja 1571. Samas, vallutamise või kapitulatsiooniga lõppesid ka siiski mõned piiramised: aastatel 1573, 1581, 1602 ja 1608. Kui aga 1636. aastal jäeti vananenud linnus maha, oli põhjuseks just sobimatus uuenenud sõjatehnikaga. Linnus lammutati osaliselt, et seda ei saaks võimalik vaenlane kasutada. Ning ka linn lakkas mõneks ajaks olemast.
Linnaõigused taastati alles 18. sajandil, mil 1783. aastal viis Vene keisrinna Katariina II läbi haldusreformi. Ühtlasi sai Paide endale vapi, mida oli vastavas seaduses kirjeldatud ligikaudselt nõnda: hõbedasel väljal on rohelisel maal kuldne torn, mõlemal pool torni asub kaks kilpi. Torn vapil on aga märksa varasemast ajast pärit, seda on kujutatud juba 1441. aastast pärineval vapil. Kujutisi võib näha Paide kirikul (ehitatud XIX sajandi keskel) ja Eestimaa Aadlike Krediidiühingu 1904 valminud hoone tornil Tallinnas (praegu Eesti Panga valduses). Neil vappidel on küll kahel pool torni mitte kilbid, vaid paekiviplaadid. Kiviplaadid tulevad ka hiljem mängu.

Uus vapp kiviplaatidega
Linnade ja ka maakondade vappide küsimus tuli Eestis uuesti päevakorrale 1925. aastal, pärast riigivapi seaduse vastuvõtmist. Vanadel linnadel olid vapid olemas, kuid nende kujutisi sooviti ühtlustada. Aastal 1940 on Vabariigi Presidendi otsuse eelnõus kirjas vapi kirjelduses, et Paide vapi kilbi musta välja keskel on kolmetahuline hõbedane torn punase koonusekujulise katusega ja kolme musta aknaavausega esiküljel ning mõlemal pool torni ning kilbifl angil on neljatahuline hõbedane paekivi.
Enamvähem sarnaseks on see jäänud: praegune vapikuju on kinnitatud 24. juulil 1992 ja selle kirjeldus on järgmine: „Sinisel kilbil hõbedane müüritud torn kolme ülestikku asetseva laskeava ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni hõbedane heraldiline kiviplaat.”
Lisaks Paide ja Järvamaa vapile on paeehitisi kujutatud ka Virumaa vappidel. Ka Keila valla vapil olev hõbedane palk ja Mustjala valla vapi valge vapiväli sümboliseerivad paest pinnast.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet