5/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Riided kasvavad üle pea

Lapsed kasvavad, võtad alla või juurde, riided kuluvad – uusi rõivaid tekib kappi muudkui juurde. Mida teha, kui riidekapp hakkab üle ääre ajama? Valida on kolme variandi vahel – anda või müüa oma kasutatud riided ära, õmmelda ümber või visata ära. Lihtsad võimalused, raske valida.

Veebikeskkond
Üks võimalus on vähekasutatud riided maha müüa võrgukeskkonnas (nt osta.ee, buduaar.ee, perekool.ee). Kuna veebiavarus kubiseb kasutatud riiete pakkujatest, ei pruugi müümine mõistliku aja jooksul õnnestuda. Pildistamise, mõõtmise, portaali üleslaadimise, potentsiaalsete ostjate küsimustele vastamisele ja müüdud esemete posti panemisele kulunud aega ei tasu alahinnata.

Kirbuturud
Kirbuturud on väga menukad, Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus sügiskuu lõpus ja porikuus toimuvast neljast müügipäevast kolme müügiplatsid olid juba sügiskuu viimaseks nädalaks viimseni broneeritud ja seda vaatamata 10–15eurosele osalustasule. „Melu on seal väga lahe, aga riideid on liiga palju ja kõigile ostjaid ei jagu,” räägib oma kirbuturu-kogemusest juuksurisalongi omanik Marica Voogla, kes viis oma müümata jäänud riided Uuskasutuskeskusesse.

Anna tasuta ära
Uuskasutuskeskusel on Tallinnas kaks poodi ja tegevjuhi Katriin Jüriska sõnul on plaanis laieneda ka Tartusse. Uuskasutuskeskus võtab elanikelt lisaks riietele ja jalanõudele vastu ka mööblit, lauanõusid, tehnikat ja kõike muud majapidamises vajaminevat. Asju võib saata ka posti teel. Maha müüa suudetakse seal 20% toodud asjadest, hinnanguliselt 10% läheb prügisse ja ülejäänu annetatakse edasi sotsiaalabiks läbi erinevate koostööpartnerite ja käsitöölistele. Uuskasutuskeskusel läheb praegu hästi. Eelmisel aastal sooritati Uuskasutuskeskusest 70 000 ostu ja kokku saadeti ringlusesse 90 tonni asju, sh riideid. Nende numbritega on Jüriska pankroti äärel olnud ettevõtte plussi aidanud.
Kui Uuskasutuskeskus võtab asju vastu vaid Eesti inimestelt, siis Humana sorteerimiskeskusesse tuleb Lääne-Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest konteinerite kaupa kasutatud riideid, mida siin sorteeritakse ja edasi müüakse või annetatakse. Humana kauplustesse üle Eesti saab ära anda puhtaid korralikke riideid, mis liiguvad sorteerimiskeskusesse ja sealt edasi Ida-Euroopasse, Aafrikasse ning osa ka Eesti Humana poodidesse, Eesti sotsiaalhoolekandeasutustesse ning ümbertöötlusesse. Vaatepilt sorteerimiskeskuses on kirev. Sealsete töötajate nobedate käte alt käib päevas läbi lausa 45 tonni riideid.

Prügikasti
Kuna taaskasutusse tuuakse tihtipeale ka kasutamiskõlbmatuid riideid, jääb mulje, et Eesti inimeste jaoks on äraviskamine viimane võimalus vanast riidest lahtisaamiseks. Säästva Eesti Instituudi aastail 2007–2008 läbi viidud uuringust selgub, et koos segaolmejäätmetega läheb prügilasse keskmiselt 12,7 kg tekstiilijäätmeid inimese kohta aastas, linnas rohkem, maapiirkondades vähem. Ameerikas on see näitaja 30 kg inimese kohta. Tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega Eestis kahjuks ei tegeleta. Ragn-Sellsi teenusejuht Kalle Grentise sõnul tekstiili olmeprügist eraldi välja ei sorteerita, vaid see liigub koos muu põleva fraktsiooniga jäätmekütusesse.

Vanast uus
Kes oma ärakantud riideid prügimäest või jäätmekütuse ahjust päästa tahab, peab käed külge panema ja loovat mõtlemist rakendama. Uuskasutuskeskuses sügiskuul toimunud näitusel „Uus elu” sai vaadata Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilitöö õpilaste nutikaid lahendusi, mida kasutatud riietest teha võib – alustades poekottidest, lõpetades lapitekkide ja kaltsuvaipadega. Käsitööoskused ausse!



Gunnel Koba
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet