6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Matkarada
Paunküla mägedesse talimatkale

Mäed? Eestis? Peeter Volkonski tuntud laulusõnadki küsivad: „Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge ...” Ja nüüd äkki mäed? Meil Eestimaal nimetab rahvasuu niimoodi iga väiksemat küngastki. Sel juhul võib Paunküla mägesid pidada lausa mäeahelikeks.

Tallinna poolt tulles Tallinna- Tartu maantee 49. kilomeetriposti juurest paremale keerates leiame ennast arhailise hoonestusega Rõõsa talu aia taga asuvast parklast, kust algabki Paunküla mägede matkaradade võrgustik. Umbes paarikümne kilomeetri ulatuses hõlmavad matkarajad maa-ala, mis on oma pinnavormilt meie väikese Eestimaa kohta äärmiselt liigendatud, kasvades ja kahanedes kõrgrabast madalsoosse ja sealt otsejoones järsu tõusuna paarikümnemeetrise oosi harjale ning laskudes jälle alla kaunite metsajärvede veepiirini.

Alguspaik Rõõsal
Kõige selle põhjalikumaks selgitamiseks
pöördume aga tagasi matkaraja
algusesse. Kohe parkla juurest leiame
kauni järvesilma. See on Rõõsa järv.
Otse selle põhjakaldalt tõuseb matkarada
üles Rõõsa mäele, mille loodenurk
ulatub 91 meetrit üle merepinna. Juba
esimesel tõusul saab matkaja aimu,
kui järsud on siinsed nõlvad. Õigeks
orienteerumiseks on mul matkajale
üks lihtne soovitus. Enamasti on
matkahuvilistel kaasas kas fotoaparaat
või pildistamist võimaldav mobiiltelefon,
seepärast on nutikas parklas
asuvalt kaardilt fotokoopia teha. See
on hiljem suureks abiks. Matkarajad on
märgistatud ja viidastatud nii, et kaarti
kasutades ei tohiks õige tee leidmisel
raskusi tekkida.
Teine peatus: Kaksjärved
Suundudes mööda matkarada Rõõsa
järvest edela poole, hakkab umbes
500 meetri pärast läbi metsa paistma
Suur Kaksjärv, millest omakorda
ainult 50 meetri laiuse maismaaribaga
on eraldatud ida pool asuv
Väike Kaksjärv. Tõenäoliselt on kunagi
need järved olnud üks veekogu, kuid
kinnikasvamise protsess on hiljem
järved eraldanud. Suure Kaksjärve kaldal
on lõkkekoht ja ulualune pikniku
pidamiseks.
Matkama tule talvel
Otse edasi edela suunas liikudes
algab ligi 500 meetri pikkune laudtee,
mis möödub rabastunud kallastega
Rahkjärvest ja jõuab lõpuks võimsa
Teedelahkme vallseljaku jalamile.
Teedelahkme vallseljak on loodekagusuunaline
oosistik pikkusega ligi
5 kilomeetrit. Tegemist on mandrijää
sulamisel hiiglaslikesse jääpragudesse
uhutud kivise pinnasega, mis jää lõplikul
sulamisel alles jäi ja moodustas
pikad vallid. Paiguti on vallseljaku hari
õige kitsuke, vaevalt jalgraja laiune.
Nõlvad on järsud, mõnes paigas lausa
45kraadised ja suhteline kõrgus jalamil
asuva madalsoo või rabaga võrreldes
pea paarkümmend meetrit. Reeglina
kasvab nõlvadel kuuse-kase-männi
segamets, aga leidub ka lepikuid ja
sarapikke. Allpool on rabamännikud.
Et saada siinsetest pinnavormidest
parem ülevaade, soovitangi siia matkama
tulla just talvel, kui lehes puud ei
sega vaatevälja.
Matkarada kulgeb mitmes suunas
Teedelahkme vallseljakule jõudnu leiab
ennast valiku ees, kas minna vasakule
või paremale. Vasakule minnes



Tarmo Mikussaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet