2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
EESTI LAPSED MÕÕDAVAD TEADLASTELE ILMA

Iga päev panevad kaks Muhu Põhikooli õpilast kirja pilvede tüübi, mõõdavad sademete hulga ja õhutemperatuuri. Nende vaatlusandmeid kasutavad kauges Ameerikas asuvad kliimamuutuste uurijad.

Sarnaselt Muhu kooli õpilastega käib aastas oma kooli lähedal keskkonnamõõtmisi tegemas ligi tuhat Eesti õpilast. 34 siinset kooli osaleb ülemaailmses haridus- ja teadusprogrammis GLOBE.
Lisaks ilmale uuritakse veel mõne kohaliku mageveekogu olukorda ning mulda ja metsa. Mõõtmistulemused saadetakse interneti andmebaasi ja need on ülemaailmselt keskkonnaalasteks uurimistöödeks kättesaadavad. Eesti õpilaste andmeid saavad oma koolitöös võrdluseks kasutada kas või Austraalia noored.

Eestis usinad õpilased. GLOBE-is osaleb kokku ligi 12 000 kooli maailma erinevatest paikadest. Eesti lapsed on ühed usinamad. “Oleme viie parema riigi hulgas mõõtmiste arvu poolest, ning meie seitse kooli on mõõtmiste kvaliteedi järgi 59 maailma parima seas,” ütleb GLOBE Eesti koordinaator Ülle Kikas.

Muhu kool pole ainus, kelle mõõtmistulemused USA Rahvusliku Kliimaandmete Keskuse globaalsete kliimamuutuste uurimisandmetikku kaasati. Ka Voore Põhikooli, Rõngu Keskkooli, Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi, C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilaste mõõtmistulemusi peab kliimaandmete keskus nõnda kvaliteetseteks, et neid teadustöös kasutada.
Eesti ühines programmiga, mida toetab ka NASA, seitse aastat tagasi. “Algus langes kokku Tiigrihüppe käivitamisega. Koolidesse toodi arvutid, õhinat oli palju. Nii haarati internetiga seotud teadusprogrammist huviga kinni,” põhjendab keskkonnauuringute populaarsust Ülle Kikas. Praegu on GLOBE Eesti suurim õpilaste teadusprogramm. “Uurimishuviga noortel pole tegelikult palju võimalusi enda näitamiseks. GLOBE raames saavad nad üle Eesti kokku. Tekkinud on hea noorte seltskond. Üks gümnaasiumilõpetaja just tunnistas mulle, et kavatseb oma lõpukirjandis kindlasti GLOBE-ist kirjutada.”
Õpilastel on võimalik ka internetis tippteadlastega vestelda ning kaks aastat tagasi käisid Otepääl Läti, Leedu, Eesti ja Põhjamaade noortega näost näkku kohtumas erinevate riikide teadlased. “Sellist võimalust ju muidu kooliõpilastel pole,” lisab Kikas. Loodustunnid muutusid huvitavamaks. Seni on GLOBE-i toetanud Eesti riik. Ühe kooli mõõteriistad maksavad 10 000 krooni. Igal aastal tuleb arvestada ka ligi 1000- kroonise lisaväljaminekuga, et varastatud, purunenud või otsa lõppenud töövahendeid asendada. “Programmile ette nähtud rahasummad on aga kahanenud. Praegu ongi mõõteriistad suurim mure,” nendib Kikas. Sellest hoolimata pole GLOBE-i koolide nimekiri suletud. “Ühinemistingimuseks on, et koolil oleks üks kindel õpetaja, kes programmi veab. See pedagoog saab väljaõppe. Edasi on juba nii tema kui ka õpilaste valida, milliseid mõõtmisi tegema hakatakse,” ütleb Kikas. Praegu vaadeldakse Eestis kõige enam sademeid, temperatuuri, pilvisust. “See vaimustab enim just põhikooli õpilasi. Loodusainete tunnid on kahtlemata seetõttu neile huvitavamad.”
GLOBE-i kohta saab infot interneti aadressidelt
http://globe.gov ning http://ael.physics.ut.ee/globe

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet