4/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Ahvenamaa Rattaretk
Ahvenamaa rattaretke marsruudikirjeldus

I Päev

Mariehamn. Ahvenamaa majandusliku ja administratiivse keskuse Mariehamni (soome keeles Maarianhamina) rajas 1861.a tsaar Aleksander II, kes andis linnale nime oma naise Maria järgi. Rajamise hetkel elas linnakeses ainult 33 elanikku. 19. sajandi lõpus hakkasid Rootsi ja Vene turistid linnakeses puhkamas ja Bomarsundi kindluse varemeid uudistamas käima. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli Mariehamn maailma suurima purjelaevastiku kodusadamaks. Tänapäeval on Mariehamn 10 000 elanikuga idülliline väikelinn, mida suvel elavdavad turistid. Linn asub pikal kitsal poolsaarel Idasadama (Östra Hamnen) ja Läänesadama (Västra Hamnen) vahel.Linnake võlub oma armsate puumajade, pikkade rannapromenaadide ja muretu õhkkonnaga.

Muuseumlaev Pommern. Ahvenamaa purjelaevastike õitseaega meenutab Läänesadamas ankrus seisev laev, mida peetakse üheks Ahvenamaa sümboliks. Neljamastiline purjelaev ehitati 1903.a kaubalaevaks, millega veeti vilja Austraaliast Euroopasse. Korraga mahtus laevale koguni 49 000 viljakotti. Reis võttis tavaliselt aega vähemalt 8 kuud. Ahvenamaalaste kätte jõudis laev 1923. a,kui selle ostis Kreeka riigilt ahvenamaalasest kapten Gustaf Eriksson. Erikssoni purjelaevastik oli 1930. aastatel maailma suurim, talle kuulus 50 purjelaeva. Viimase sõidu purjede all tegi laev 1939.a, Teise maailmasõja algusest alates on Pommern seisnud ankrus Mariehamni sadamas praeguses kohas.
Gustaf Eriksson suri 1947 ja 1952. aastal kinkisid Erikssoni pärijad laeva Mariehamni linnale, kelle jõududega laev restaureeriti. Terasest ehitatud pargas on 95 m pikk, 13 m lai, mastid on 50 m kõrged. Üldse on Soomes säilinud kaks ookeanipurjelaeva, lisaks Pommernile veel Sigyn Turu linnas. Kapten Erikssoni kodu väravat Norra Esplanadgatanil peetakse maakonna üheks kaunimaks. Väravat kaunistab kaks rauast sepistatud neljamastilist pargast.

Ahvenamaa Meremuuseum. Pommerni kõrval asuvas muuseumis näeb palju põnevaid esemeid vanadelt laevadelt, kunagisi kajuteid ja isegi kogu maailmas haruldast piraatide laevalippu 16. sajandist. Pommern ja Meremuuseum on avatud kl 9–17, kahe muuseumi ühispilet maksab täiskasvanutele 7 EUR, lastele (4–15.a.) 4 EUR, eraldi pilet 4,50 EUR, lastele 2,50 EUR.

Mariehamni kirik. Kirik ehitati 1927.a, raha ehitustööde jaoks annetas teine kuulus Ahvenamaalt pärit kapten ja laevafirmaomanik August Troberg. Juugendstiilis kiriku arhitektiks on Lars Sonk, kelle projekteeritud on ka üks Soome kuulsamaid kirikuid, Tampere Toomkirik.
Mariehamni peatänavad on Storagatan, kus asub ka turismiinfopunkt, ja Torggatan, kus asuvad suuremad poed. Ujumisrand on Idasadama pool, väiksel Lilla Holmeni poolsaarel – sinna jõudmiseks tuleb lihtsalt mööda Storagatanit tänava lõppu minna (Viking Line’i terminalile vastupidises suunas).

Jomala Püha Olavi kirik. See on Ahvenamaa üks vanimaid kirikuid, mille vanimad osad on ehitatud juba 12. sajandil. Endisaegsest interjöörist on vähe säilinud, v.a mõned seinamaalingud 13. sajandist ja 14. sajandist pärinev skulptuur. Avatud R 9:30 – 15:30, L suletud. Põhimarsruudist kõrvale jääv Önnigeby oli 20. sajandi algul tuntud kunstnike suvituskohana, seal oli Soome ühe kuulsaima maastikumaalija Viktor Westelholmi suvekodu. 20. sajandi alguses käisid Ahvenamaal suvesid veetmas, maalimas ja kirjutamas ka Nikolai Triik, Konrad Mägi ja Friedebert Tuglas.

Godby. Ahvenamaa suuruselt teine keskus Mariehamni järel. Suur kauplus (avatud E–R 9–20, L 9–16, P 12–16).

Uffe pa Berget. Kohe enne Sundi viivat silda mäe otsas vaateplatvorm, kust avaneb suursugune vaade ümbritsevatele lahtedele. Kohvik, avatud R 10–20, L 11–20.

Kastelholma loss on üks huvitavamaid vaatamisväärsusi Ahvenamaal. Lossi täpne vanus ei ole teada, kuid seda on tekstides mainitud juba 1388. a. Loss ehitati strateegilisse kohta, purjetamiseks sobiva lahe kaldale, kuid siiski kaugemale põhilistest laevateedest. Päris alguses oli loss igast küljest veega ümbritsetud ja Slottssundeti lahe järsud kaldad pakkusid head looduslikku kaitset. Oma nüüdse kuju on loss saanud 13.–16. sajandil. Kastelholma oli 14. ja 15. sajandil Ahvenamaa iseseisva administratiivüksuse keskus ja seda valitses kuninga poolt ametisse määratud läänihärra.
Kuningas Gustav Vasale meeldis Kastelholma nii väga, et ta elas ise 1556. a paar kuud lossis ja laskis ehitada ka kuningamõisa. Hiljem andis ta lossi oma nooremale pojale Johanile, kes muu hulgas pidas lossitornis vangis oma venda Erik XIV, tema abikaasat ja lapsi. 1634. a liideti Ahvenamaa maakond Turu maakonnaga ja Kastelholma kaotas oma tähtsuse. Loss sai kannatada suures tulekahjus 1745. a ning hakkas pärast seda kiiresti lagunema. Tulekahjust paremini säilinud põhjatiiba kasutati kuni 1930. aastateni viljahoidlana. 1980. aastatel hakati lossi restaureerima. Lossiga saab tavaliselt tutvuda ainult giidi juhendatud ekskursioonidel, kuid meie rattaretke ajal laupäeval lubatakse lossi ka giidita.
Reedel, 15.08. toimuvad soomekeelsed ekskursioonid kl 10, 11, 12, 13:20, 14:20, 15:20. Ekskursioon koos sissepääsuga maksab täiskasvanutele 5 EUR, lastele 8–15 a 3, 5 EUR. Laupäeval, 16.08. loss avatud 10–16 ja kuna giidiga ekskursioone enam hooaja lõppemise tõttu ei korraldata, on sissepääs poole hinnaga!

Jan Karslgardeni vabaõhumuuseum. Kastelholma lossi kõrvale vabaõhumuuseumi territooriumile on kokku kogutud ajaloolisi ehitisi kogu Ahvenamaalt. Huvilised saavad näha elumaju, õiget “jaanisammast”, aitasid ja tuuleveskeid, viimaseid oli veel 20. sajandi alguses Ahvenamaal tuhatkond. Avatud iga päev 10–17, sissepääs territooriumile tasuta.

Vanglamuuseum “Vita Björn”. Jan Karlsgardeni vabaõhumuuseumi lähedal asuvas vanglamuuseumis näeb erinevate ajastute vangikonge 18. sajandist kuni 1950. aastateni. Hoone valmis 1784. a ja veel aastani 1974 tegutses seal vangla. Tubade jaotus oli tüüpiline tolle aja maavanglatele: hoone üks pool oli vangivalvuri ja tema pere elukohaks ning teine pool oli jagatud vangikongideks. Algselt oli vangikonge ainult kolm, hiljem ehitati kaks juurde. Maja restaureeriti võimalikult originaalilähedaselt 1980-ndatel. Avatud iga päev 10–17, täiskasvanutele sissepääs 2 EUR, lastele 1 EUR.

Kastelholma tigudefarm Alandia Escargot. Farm asub Kastelholma lossi ja Jan Karslgardeni lähedal. Farmis kasvatatakse tuhandeid Helix Aspersa tigusid, kelle eluoluga saab tutvuda giidiga ringkäigul. Kuigi teod on väikesed ja suhteliselt tähtsusetud loomad, jagub nende elust palju lõbusaid lugusid, giidiga ringkäigul kuulete neist kõige põnevamaid. Legendi järgi õppis Amor armunoolte viskamist just tigude armumängu vaadates. Ringkäik lõpeb tigude maitsmisega, tigusid pakutakse maitsestatud sulavõi, leiva ja siidriga. Ringkäik kestab umbes tunni. Ekskursioonid toimuvad R kl 11, 14 ja 16, L kl 11, 14, ekskursiooni hind 5.50 EUR / in. Sellele lisaks on võimalik tigusid maitsta, hind 3,50 EUR/in.

Bomarsundi kindluse varemed. Need meenutavad aega., kui Ahvenamaa, nagu ülejäänud Soome, kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. Ahvenamaa oli Venemaa jaoks strateegilise tähtsusega ja 1830. aastatel hakkasid venelased ehitama tugevat kindlust, kuhu panna elama maakonda toodavad sõdurid ja mis pakuks kaitset Rootsi eest. 1842. a valminud kindlus pidi mahutama 5000 meest. 1854. a Krimmis sõja ajal ründasid prantslased ja inglased kindlust raevukalt nii maalt kui merelt ja hävitasid selle. Kindlust ei taastatud ja kohalikud elanikud kasutasid tugevaid kindlusekive oma majade ehitamiseks. Kindluse ajalooga ja säilinud müüridega on võimalik tutvuda eestikeelse giidi juhendamisel, R kl 10 ja 17 ning L kl 9, ekskursioon sisaldub paketi hinnas.

Saltviki regioon. Mõned arheoloogid arvavad siiani, et kuulus viikingite pealinn Birka asus just nimelt Saltvikis Ahvenamaal ja mitte Rootsis Björkö saarel. Põhjust sellisteks oletusteks on andnud väärtuslikud arheoloogilised leiud Saltviki matmispaikadest. Rauaaja lõpus (400–1000 AD) ehitatud Borgboda oli suurim Ahvenamaa kuuest viikingilinnusest. Iidsest linnusest on säilinud mõned kivivaremed, muidu näeb iidne linnus välja nagu tavaline karjamaa. Borgbodast on väljakaevamistel leitud palju pronksehteid. Linnuse lähedal asub “Ida majake” – külalistele peatuskohaks sisustatud majake räägib rahvalaulik Ida Jannsonist, kes elas selles suurema osa oma elust 20. sajandil.

Finströmi kirik. Üks Ahvenamaa vanemaid ja kaunemaid kirikuid, 5 km kaugusel Godby külast. Kivikirik ehitati ilmselt 13. sajandil, kuid sellel kohal oli varem puukirik juba 11. sajandil. Kiriku interjööri peetakse üheks paremini säilinud keskaegseks interjööriks Soomes. Säilinud on keskaegsed freskod, mis reformatsiooni ajal üle lubjati ja nüüdseks taas lubja alt välja puhastatud on. Väga väärtuslikud on keskaegsed pühakute puuskulptuurid, nende hulgas on ka 14. sajandist pärinev koduloomade kaitsepühaku Püha Antoniuse kuju, mis kuulub Soome kiriku kõige väärtuslikemate esemete hulka.

Svartsmara. Umbes 3 km Finnströmi kirikust lõuna poole jääv küla on üks Ahvenamaa paremini säilinud vanu külasid.

II päev

Hammarlandi kirik. Kindlust meenutav Püha Katariina nime kandev kirik püstitati 12.–13. sajandil. Kirik asub keset kunagist paganlikku asustus- ja matmispaika. Kirikuaia lähedal on ligi kolmkümmend küngast, need on kunagised Kjusani viikingihauad.

Eckerö. 40 km kaugusel Mariehamnist asuv Soome kõige läänepoolsem vald, 820 elanikku, ainult kahetunnise teekonna kaugusel Rootsist.

Eckerö Posti- ja Tollimaja.Ehitati 1828.a Vene tsaar Nikolai I käsul. Arhitektiks oli kuulus Carl Ludwig Engel, kes on projekteerinud ka Helsingi Toomkiriku ja Helsingi Senativäljaku. Ehitis sai väikese külakese kohta äärmiselt grandioosne, sest tsaar tahtis näidata rootslastele oma ülemvõimu ja käskis ehitada tingimata suurema postimaja kui oli rootslaste postimaja vastaskaldal Grisslehamnis. Praegu asub hoones posti- ja tollimuuseum. Avatud 10–18, täiskasvanutele 1,70 EUR.
Posti- ja Tollimaja juurest sai alguse Eckerö vana postitee. 1638. aastast alates kästi kõigil Ahvenamaa talupoegadel osaleda postiroodus, sest Eckeröst sai Soome ja Rootsi vahelise postimarsruudi tähtis osa.
Kogu kuninglik post toimetati Rootsist Eckerö kaudu Ahvenamaale ja sealt edasi Soome linna Turusse. Posti veeti üle mere väikeste ühepurjeliste puupaatidega ja selle ränkraske sõidu ajal kaotasid paljud talupojad elu. Postiroodumehi mälestatakse igal aastal juunikuus sõudmisvõistlusega Storbyst Grisslehamni, mille käigus iga soovija võib omal nahal avamere sõudmise järele proovida. Üritus on populaarne Ahvenamaa meeste seas, kuid kohalikud teavad rääkida, et kes korra ränga teekonna läbinud on, see järgmistel aastatel enam proovima ei tule.

Käringsund. Maaliline vana kalasadam Eckerös. Tihedalt külg külje kõrval vanu paadikuure nähes tundub, nagu oleks aeg siin paarsada aastat tagasi peatunud. Kalasuitsetamistsehhist saab osta värsket suitsukala, mis rannakaljudel piknikku pidades maitseb imehea.

Ahvenamaa Jahi- ja Kalandusmuuseum. Käringsundi sadama lähedal saab aimu Ahvenamaa kahe põlise ameti, jahimehe ja kalamehe, eluolust läbi aegade. Põnevaid esemeid hülgeküttidelt ja kalameeste pikkadelt reisidelt Stockholmi, Helsingisse ja Tallinnasse. Avatud iga päev 10–17, sissepääs täiskasvanutele 4,20 EUR, lastele (7–12 a) 1,70 EUR.

Eckerö ulukisafari. On võimalus minna safariautoga põnevale ringsõidule omapärasesse loomaparki, mis asub Jahi- ja Kalandusmuuseumi vastas. 40-minutilise ekskursiooni jooksul näeb hirvi, metssigu, jaanalinde, parte, hanesid ja musti luiki. Safari käigus tehakse ka väike loomade söötmise peatus. Kl 12, 13, 14 ja 15, maksab 7 EUR / in. Eckerö kirik. Iidsete matmispaikade kõrval asuv väike kirik 13. sajandist. Interjöör 18. sajandi hõnguline, eriliseks reliikviaks on 14. sajandist pärinev Madonna kuju. Avatud L kl 9–18.

Degersand. Põhimarsruudist kõrvale jäävat Degersandi nimetatakse tihti Ahvenamaa parimaks rannaks, u 9 km kaugusel Eckeröst. Liivadüünid väärivad vaatamist, kui jaksate lisakilomeetrid ette võtta.

Põhimarsruudist kõrval

Prästö saar. Kohe Bomarsundi kindluse varemete juurest üle silla asuv saar, kuhu kindluse ehitamise aegu maeti kõik, kes kindluses surid. Sellel tillukesel saarel asuvad kõrvuti kreeka õigeusu, kristlaste, juutide ja moslemite surnuaiad. Esimesed hauad juba 1810. aastast, vanim säilinud hauakivi 1826. aastast.

Vardö saar. Ühendus peasaarega toimub regulaarse tasuta praami abil. Kunagine postitee Soomest Rootsi kulges Vardö kaudu, sellest ajast on säilinud mõned teetähised. Idülliline küla, kus torkavad silma uhked kunagised kaptenite majad. Vardö kirik pärineb 15. sajandist, kuid keskaegne sisustus ei ole säilinud. Kirik on avatud iga päev 10–18. Väike pood.

Geta mägi. Ahvenamaa kõrguselt teine mägi, 99 m üle merepinna, mäelt avanev imeilus vaade peasaart ümbritsevatele tillukestele saartele korvab mäkketõusu raskuse. Mäel on ka vaatetorn, kohvik ja golfiväljak.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet