4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Soome rattaretk
Savolased elavad tuhande kõnejärve maal

Meie tuhande järve rattaretk läbib mitte ainult looduskauneid paiku. Ja mitte ainult Soome asjastunud ajalugu. Vaid paiku, kus on aastasadu elanud ja elavad praeguseni ühed värvikamad Soome hõimud. Savolased. Soomlasele on savolane teada asi, umbes nii nagu eestlasele setu. Kuid setu on setu ja savolane savolane, seegi on kindel. Kui see pole mitte teisiti. Või hoopis vastupidi. Umbes nii arvaks asja kohta savolane ise. Sest Savo pole mitte ainult tuhande järve, vaid ka tuhande kõnejärve maa.

Soome hõimud. Soomlased on meie jaoks soomlased ja kogu lugu. Ent nii nagu Eestis elab saarlasi ja hiidlasi, võrokesi ja setusid, mulke ja “päris-eestlasi”, nii leiame Soomest savolased ja hämelased, karjalased ja põhjalased, päris-soomlased ja saamid.

Soome rahvaste ja looduse piibli – “Maamme kirja” – pani kirja Zac­harias Topelius 130 aasta eest. Nüüdseks on seda müüdud 3 miljonit tükki. “Soomlased on kõik need, kes armastavad seda maad ja peavad seda oma isamaaks, kes alluvad selle seadustele ja töötavad selle heaks; nad on üks rahvas,” kuulutas Topelius. Üks rahvas, kuid eri hõimud. Savo murrete all on kolmandik nüüdis-Soomest.

Pehme ja kõva leiva piir. Soome jagab kaheks üks mõtteline lõunast põhja kulgev piir. Millest ida pool tegeldi alepõllunduse, lääne pool aga harimispõllundusega. Või siis teisiti – kus ühel pool süüakse kõva leiba, teisel pool aga pehmet leiba. Savolased on ikka tublisti tööd rüganud. Kuid samas on nad ka armastanud mugavusi. Mida kindlasti pakub pehme leib ja veel enamgi Savo köögimajanduse lipulaev kalakukko – kalapirukas.
Meie räägiksime ida ja lääne mõjudest, vene ja rootsi mõjudest. Nii lihtne see asi siiski pole. Savolastel on ikka olnud tegemist idavaenlastega, nii nagu võrokestel ja tartlastelgi. Ühelgi soome hõimul pole nii pikka sõjakogemust, kui savolastel. Kuid neil on Vene ja Soome vahel olnud võtta karjalased. Kes viimases sõjas kõvasti räsida said ja suures osas praegusesse Soomesse ümber asustati. Või siis hoopis Venesse jäid ja seal peaaegu hääbusid.

Karjalased olid neid vastu võtnud päris-soomlastele ja hämelastele võõravõitu. Imestati, kuidas ikka nii võib, et pirukat suisa võiga küpsetatakse ja siis takkajärele veel võid peale pannakse. Uskumatu laristamine! Noh, aga ega savolased sööki just leigelt suhtu. Mistõttu neid vahel koguni Soome prantslasteks kutsutakse.


Soome prantslased ja itaallased.
“Kui käin ringi Põhja-Itaalias, peetakse mind lõunaitaallaseks.” Umbes nii ütles ajakirjale Apu Soome eurovolinik Erkki Liikanen. Kes nagu iga korralik savolane vehib kätega, armastab suhelda ja ajab pikka jutukest, mitte asjalik-lühikest hakitud teksti, nagu mingi päris-soomlane.

Savolane peab jutust lugu. Seda on põhjendatud kooseluga pimedates kitsastes hüttides läbi aastasadade pimedate päevade. See jutt ei kõlba kuhugi. Kas siis hämelane või põhjalane pole veel pimedamas hütis olnud?

Savolane peab lühikest ja otsest juttu vestluskaaslase solvamiseks. Öelda tuleb ikka ääri ja veeri, üle kivi ja kännu, nurga tagant ja näo eest. “Kui savolane avab suu, vastutab kuulaja, mis sest välja tuleb.” Nii arvab läänepoolne Soome.



Kirikupaadiga keelemerele.
Võib-olla tuleb savolase jutt hoopis sellest kummalisest maastikust, millel ta elab. Mis on järvede poolt katki näritud enam kui juust hiirtest ja kus aastasadu sai liigelda vaid kirikupaatideks kutsutud pikkade hirmraskete ning paarkümmend inimest ühes viivate veemonstrumitega. Kui ikka kõik kakskümmend külanaist ja -meest peavad tundide kaupa ühes sõudma, et pärale jõuda – kas ei pane see mõlgutama mõtteid ja poetama keelekrutskeid, et kergem oleks end üle laine ja vastu tuult edasi liigutada?

Savo murre pole keel, vaid tava hävitada kultuurne keskustelu. Pussi pole vaja, kui keel on terav.


Savolased ees ja teised soomlased järel. Või vastupidi.


Miks savolasel on vihmavarjus augud?

Sest ta tahab näha, kui sadu lakkab.

Mitu savolast on vaja lambipirni vahetama?

Vaid üks, kui ta saab olla lambivahetusmeeskonna esimees.

Miks savolased lähevad kinno vaid 9, 13, 17 või 19 kaupa?

Sest filmireklaamis on öeldud, et alla 8, 12, 16 või 18 keelatud.

Miks rong peatub Mäntyharjus?

Sest savo keele tõlk tuleb peale.

Kaks savolast lendavad raketil Päikese poole. NASA mees võtab ühendust ja hoiatab – sulate ära. “Ei me sinna päeval lähe.”

Kaks savo meest leiavad tualetist viinapudeli. Üks lonksab, ütleb teisele: võta sina ka. See ju kusi, tõdeb teine. Seda minagi, kostab esimene.

Savo mehelt küsitakse: oled abielus? “Ei ole, auto ajas alla.”



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet