4/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Marek Strandberg: “Arvan teadvat parimat teed säästvasse ühiskonda.”

Marek Strandberg on Eestis üks väheseid inimesi, kes suudab vaevata ära põhjendada, miks säästev areng on majanduslikult kõige kasulikum. Idee on ju lihtne – sa ei tohi tarbida rohkem, kui loodus suudab sinu tarbitavat taastoota. Muidu saab lõpuks kõik otsa. Vesi, muld, õhk.

Seda lihtsat ideed on aga millegipärast väga raske selgeks teha inimestele, kes on harjunud looduselt võtma, mitte armuande ootama. Rohelise ilmavaatega kodanikul on tavaliselt skeptikust majandusinimesele väga raske ära põhjendada, miks ta usub näiteks, et iga kahe aasta tagant uut mobiili või autot osta on kahjulik. Majanduskasv ja areng on need maagilised sõnad, mille peale tavarohelise hammas ei hakka. Marek Strandbergil aga hakkab.


Marek, Sinu netiküljel www.metsas.ee tiksub üks iselaadne kell – elanike arv kasvab, elus maismaa pind väheneb. Praegu vaatamise hetkel on suhe 6 383 106 860: 8 574 053 264 ehk üle kuue miljardi elaniku kaheksa ja poole miljardi hektari kohta. Sekundiga lisandub kaks inimest, elus maismaa väheneb veerand hektarit. Kole pilt. Usud Sa siiski säästvasse arengusse?

Seda lihtsat ideed on aga millegipärast väga raske selgeks teha inimestele, kes on harjunud looduselt võtma, mitte armuande ootama. Rohelise ilmavaatega kodanikul on tavaliselt skeptikust majandusinimesele väga raske ära põhjendada, miks ta usub näiteks, et iga kahe aasta tagant uut mobiili või autot osta on kahjulik. Majanduskasv ja areng on need maagilised sõnad, mille peale tavarohelise hammas ei hakka. Marek Strandbergil aga hakkab.



Marek, Sinu netiküljel www.metsas.ee tiksub üks iselaadne kell – elanike arv kasvab, elus maismaa pind väheneb. Praegu vaatamise hetkel on suhe 6 383 106 860: 8 574 053 264 ehk üle kuue miljardi elaniku kaheksa ja poole miljardi hektari kohta. Sekundiga lisandub kaks inimest, elus maismaa väheneb veerand hektarit. Kole pilt. Usud Sa siiski säästvasse arengusse?
Eks ma ikka usun... Arvan isegi teadvat, milline on ka parim tee sellise ühiskonnani. See on kokkuleppeliselt selgete ressursipiirangute kehtestamine kõigile tegevustele. Kõik peavad ära mahtuma neile antud keskkonnaruumi piiresse ja ei muud. See pole mitte tagasiminek, vaid väljakutse selleks sobilike tehnoloogiate loomiseks. Just tehnoloogilisus on see, miks ma arvan, et sellised keskkonnapiirangud, kui need rakendataks, ei lõpeta mitte majandust, vaid annavad majandusele hoopis uue sisu ja tähenduse.



Marek, Sul on neli last. Millises keskkonnas nad elavad 20 aasta pärast?

Loodan, et vaimselt ja füüsiliselt terves keskkonnas.


Erinevaid maailmalõpu teooriaid on palju. Kas Sul on oma?



Ei, õnneks ei ole. Maa kosmilise lõpu vastu pole vist suurt miskit ette võtta. Küll aga selle vastu, et me end ise oma ebaproportsionaalselt elusat neelavate tehnoloogiatega tupikteele ei majandaks. Tehnoloogiline maailmalõpp on saanud võimalikuks ikka inimeste endi mõtte ja kultuuri tõttu. Selle juured aga võivad olla kindlasti kaugemal kui vaid tööstusajastu alguses.
Esimese aastatuhande algul levis eraklus ja pühendumine vaid vaimule ning materiaalsest lahtiütlemine. Paradoks on, et selle tulemusena tekkinud kloostrite struktuur muutus sajandite vältel suurimaks varade, teadmiste ja majandusliku võimu omanikuks. Pühendumus formaalselt ainult vaimsele käivitas vaid laieneva keskkonnaressursside kasutuse. Kloostreist pärineb ju ka teiste kultuuride vastuvaidlematu alistamise ideoloogia – ristisõjad. Vaadates, mis ja mille pärast toimub täna Iraagis, pole näha selle mõttelaadi lõppu. Julgen seetõttu arvata, et paljud meie tänased hädad on vaat et isegi kristlike juurtega. Maailm ja meie toimimine selles tuleb põhjalikult ümber mõelda, pühendumine vaid vaimsele, märkamata, et meie ihu olemus ja tervis on ju loodusliku loomuga.

Igal juhul on Lääne kultuuris selgelt näha, et fataalse maailmalõpu usk on toetatud selgetest tegevustest, mis ühiskondi sinnapoole ka liigutavad, ja nii on see toimunud juba üle 1500 aasta.

Nii et praegune tegevus ilma muutusteta ajaks meid hukatusele. Kuidas suhtud manipulatsioonidesse geenidega, mida arvad geenimuundatud taimede turuletulekust Eestis?

Muundkultuuride puhul peaks esmaseks küsimuseks olema ikka: “Milleks neid on vaja?”, mitte “Kas nad on kahjulikud?” Nii pole GMO-de vajalikkus sugugi nii ilmne, kui arvatakse. Peamiselt, saan aru, on nende massilisest kasutamisest huvitatud ennekõike ettevõtted, kes need on loonud. Muundkultuur on kui arvutiprogramm, mille loojate esmaseks majandushuviks on ju neid võimalikult monopoolselt müüa. Arvutitarkvara tähendus ja vajalikkus on sageli ju enam kui ilmne – töö- ja kommunikatsioonivõime kasv on senisega võrreldes enneolematu. Milles on aga GMO-de kasutuse enneolematu tähendus. Jah, räägitakse, et nende abil olla võimalik näiteks Kagu-Aasias tekkinud A-vitamiini defitsiiti korvata, kui kasutada massiliselt nn Kuldset Riisi. Samas pole ju riisikasvatuse valdavaks muutumine ja sellega kaasnenud vitamiinipuudus põhjustatud muust kui kaubanduse üleilmastumisest. Just riisinõudluse valdavuse tõttu on lõpetatud ju muude ning toitumistasakaalu tagavate söödavate taimede kasvatamine. Kas sellist majanduspoliitilist probleemi saab tõepoolest siis lahendada uute taimeliinide loomisega? Ilmselt mitte.

Majanduses tuleb ju lähtuda turureeglitest ja neid tähele panna:

2000. aastal vähenes maailmas Bt-maisi (vastavat bakteritoksiini sünteesivaks õpetatud maisi) kasvupind 25%. Suurim USA lastetoidutootja Unilever teatas 1999. aastal, et muudab oma tootmise GMO vabaks, USA maisi eksport Euroopasse aastail 1997–1998 vähenes 23 korda. Kas on siis nii, et kui turg ei kõnele meeldivaid sõnumeid, on tarbijad rumalad ning rohelised levitavad vaid põhjendamatuid hirmujutte?

Teaduslikult on muundkultuuride loomine ja nendega katsetamine meie tunnetust avardav, kuid see ei tähenda, et iga esimesel pilgul huvipakkuvana tunduv muundkultuur peaks koheselt ka masskasutusse jõudma.



Kuid keskkonnaminister andis siiski oma nõusoleku turustada GMO-sid Eu­roo­pa Liidus. Kelle huvisid ta kaitses?


Seda tuleb ikka Villu Reiljanilt küsida. Avalikult on ta mitmeid kordi maininud, et tema usaldab teadlaste arvamust. Eks teadlasigi ole erinevaid... aga siiski on see küsimus ministrile endale.


Sa oled lõpetanud cum laude keemia-füüsikateaduskonna TÜ-s. Praegu osa­led nanotehnoloogia materjalide loomisel Tehnikaülikoolis ja Tartu Üli­koolis. Mis neid kahte ala ühendab?


Nanotehnoloogia ju polegi muud kui molekulide mõõdus ja tasandil korrastatud materjalide loomine. Selliste materjalide ja seadmete, mille omadused erinevad senituntuist. Eks teaduste nimetamine olegi ju kaasajal muutunud, ning see, mida varem nimetati keemiaks ja füüsikaks, on teatud valdkonnas muutunud nende piiriteaduseks.


Kas mõnda teie loodud materjali ka kusagil kasutatakse?


Veel mitte, aga arvatavalt hakatakse: kergetes elektriküttekehades, mida pannakse riiete sisse, ning arvatavalt ka katalüsaatorites, mida saab kasutada näiteks kütuselementides. Ise loodame ka neid materjale kasutades valmis saada elektrivoolul töötava tehislihase.



Sinu ühiskondlik tegevuspõld on lai – oled ELF-i nõukogu esimees, töötad mitmes ülikoolis. Mitu tundi päevas kulutad väljaspool koduseinu?


Paraku enamuse ärkveloleku tundidest, tõesti.


Mis laeb Sind energiaga?


Päike, nagu kõiki teisigi olendeid Maal.


Marek Strandberg on välja arvutanud, mis juhtub sekundi jooksul Eesti keskkonna sõlmpunktides

MAA

Tekib 800 g mulda

Hävib 4.4 kg mulda
(intensiivse põllumajanduse tõttu)

METS

Hävib 1 m2 männimetsa

(see on juba kasvu ja raie vahe)

Hävib 5 m2 kuusemetsa

Lisandub 1 m2 haavikuid ja lepavõsa

MAAVARAD

Kaevandatakse 333 kg põlevkivi

Kaevandustest punbatakse välja 5,5 tonni magevett (see on saastatud sulfaatidega ega kõlba enam juua ega tööstuseski kasutamiseks)

Kogu energiatööstuses kasutatakse ära 35 t magevett
Eesti elanikud kasutavad olmes 1,2 tonni magevett

(Kirde-Eestis on põhjavee kasutamise kiirus paiguti suurem kui selle tekke kiirus)



RAHA

Eesti Energia teenib 18 kr kasumit

Eesti Põlevkivi teenib 8 kr kasumit


Rahuliku inimese süda lööb 1 korra


Marek, kuidas Sa seda arvutasid?


Eks see ole avaldatud statistikast lihtsa jagamistehtega saadud. Alati on õpetlik näidata inimestele toimuvat nendele arusaadavas ajaskaalas. Selleks võib olla näiteks üks südamelöök.

Allikas: www.metsas.ee
(“Sekund Eestis”)


Marek Strandbergil ilutseb särgil alternatiivne eurolipp, mille kavandas Hollandi arhitekt Rem Koolhaas . “Mõne aasta eest olla Romano Prodi ise palunud tal lipp kavandada. Tegelikult on see päris hea lipp. Nagu kokku lepitud, on lippudel ikka ühetaolised proportsioonid. Triipkoodina kujutatud rahvusvärvide ribade lisandumisel peavad ülejäänud koomale tõmbama. Teistega arvestama ning võimalusi silmas pidama,” selgitab Strandberg, kes juunis kandideeris EL-i parlamenti. Üheksas koht tõi teadmise, et rohelisel maailmavaatel on Eestis kandepinda.





Õhuärist ja Kyoto protokollist


Mäletate, kuidas luuletaja Ludvig Sander õhkas vanale Vestmannile: “Õhk, papa, ei maksa ju midagi!” Nüüd on aga õhumüümisest saamas miljonite äri. Kõik algab sellest, et inimesed saastavad atmosfääri liialt süsihappegaasidega (ja muude gaasidega), teadlased peavad seda aga palju peavalu tekitanud kliimamuutuste kiirendajaks. Et saastet piirata, on vastu võetud Kyoto protokoll, mis määrab vastavale riigile saastehulga, millest rohkem ta mürkgaase tekitada ei tohi. Iseenesest ilus, ent asjal on konks küljes: kui näiteks Eesti saastab vähem, kui lubatud – mis on ju igati tore – tohib ta oma saastekvooti edasi müüa riigile, kes tahab rohkem saastata, kui talle lubatud. Äri ongi sündinud, miljonid liiguvad käest kätte.



Marek Strandberg, kas on ilus, et saastekvoodiga kaubeldakse?


Mõnes mõttes on ju esmane idee igati arukas – piirata kasvuhoonegaaside emissiooni ja nende liigselt tekitajaid koormata kõrgete maksudega. Arukana tundub ka lähte-eeldus, et riigid lepivad kokku, millises ulatuses fossiilse kütuse saastekvoote aasta-aastalt vähendatakse. Ja neid, kes oma ettenähtud kvooti ära ei kuluta, premeeritaks õigusega oma kvooti suurematele saastajatele maha müüa. Tänases Eestiski rakendatud praktikas näeb asi välja nii, et suurima saastekvoodi omanik on suurim saastaja Eesti Energia. Eestis on ühtekokku kasvuhoonegaaside (KHG) kvoodikaubandusse kaasatud umbes 40 ettevõtet.

See oli ette teada, et selline kvoodikaubandus tuleb. Eesti Energia andis valitsusele kavalalt teada, et nende KHG emissioon oli 2003. aastal tervelt viiendiku võrra suurem kui 2002. aastal.


See tähendab, et Eesti Energia ütles end olevat 20 protsenti suurem saastaja kui aasta varem. Eesti Energia üritas end näidata suurema saastajana. Mispärast?


Nimelt määratakse viimaste aastate keskmistest nn referentsnumber ehk palju saastata lubatakse. Hiljem saab sellest numbrist parematena paista. Mida vähem määratud keskmisest puudu jääb, seda rohkem kvooti on võimalik maha müüa.


Et kui number on praegu suurem, siis võib hiljem edasi saastata tegelikul tasemel, samas kvoodiülejäägiga kasu teenida?


Eesti Energia äkiline saastekasv 20% võrra polegi arvatavalt muust kui rahasaamissoovist tingitud, seetõttu näidati end 2003. aastal suurema saastajana. Sellist saastamise äkk-kasvu on raske põhjendada selle taustal, et vastavalt statistikaameti andmetele on põlevkivi kaevandamise kasv viimastel aastatel jäänud 2–3% vahele, ning pange tähele: Eesti Energia on teavitanud pidevatest investeeringutest säästvamatesse tehnoloogiatesse ning põhjendanud sellega hinnatõusu. Mis on selle arvatava “väikese hädavale” majanduslik tähendus? Ei muud, kui et saadakse ca 150 miljoni kroonist lisatulu iga-aastaselt. Ilma erilise kohustuseta saadud raha näiteks säästlikematesse tehnoloogiatesse investeerida.



Intervjueeris: Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet