6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tallinnas raiutakse aastas 10 000 puud

Tallinnas on jälle uus võim. Ja uued lubadused. Võimule saanud erakondade troika lubab oma Rohelise Tallinna platvormis: iga mahavõetud puu asemele istutame vähemalt viis uut! Väga julge lubadus linnavalitsuselt, kes siiamaani on võimaldanud puid raiuda kolmkümmend korda rohkem kui istutada.

See, kui palju linnas puid ametlikult raiutakse, on tõesti teada. Kõik kirve alla minevad puud vaatab üle linna keskkonnakorralduse juhtivspetsialist Kristjan Tarn. Ja neid puid on olnud viimastel aastatel stabiilselt 10 000 ringis. Raiutud puude arv ei ole õnneks enam kasvanud, vaid hoopis vastupidi. “2001. aastal, kui valmistati ette uusi elamurajoone Merirahut ja Veskimöldret, siis oli see arv poole suurem,” näeb linnaametnik Tarn asjas positiivset poolt. Hea, et linnavalitsusel on vähemalt ülevaade, kui palju nad puid raiuvad.
Hoopis nukram lugu on aga statistikaga. Kui palju linn puid istutab – seda ei tea linnavalitsusest keegi. Sama tunnistab ka SAPA värske juhtivspetsialist Heli Luts: “Ühtset ülevaadet palju linn puid istutab, linnavalitsusel ei ole.” Miks siis ei huvituta linnakodanikele meelepärasest tegevusest – puude istutamisest? Kuna linnavalitsus jäi vastuse võlgu, otsustas allakirjutanu läbi helistada kõik Tallinna linnaosade haljastusspetsialistid, et ometigi teada saada, palju siis Tallinnas puid istutatakse. Löönud linnaosavalitsuste numbrid kokku, tuli nukker pilt Tallinna puude iibest: 2003. aastal istutas linn 296 puud ja 2004. aastal 476 puud. Meenutuseks – maha raiuti 10 000. Aastaga suurenenud arvust läheb aga enamik RMK “Miljoni puu” projekti arvele, mille raames sai Tallinna kasvama pandud sadakond noort mändi.

Puud segavad kinnisvaraarendajaid.
Enamuse linnaosade haljastusspetsialistid oskavad tuua paar juhtumit lähemast minevikust, kus puule on kallale mindud ilma raieloata. Sakala tänaval võtsid kinnisvaraarendajad maha 70-aastase elujõulise pärna ja jäid vahele. Kesklinna haljastuse peaspetsialist Mart Mets: “Hiljem hakkasid mehed tagasi ajama ja tulid advokaatidega kohtumisele. Nad võivad saada maksimaalselt 20 000–30 000 krooni trahvi. Puu tegelik väärtus on 50 000 krooni.” Käärid trahvi ja puualuse maa hinna vahel on aga palju suuremad. Vana puu koos võraga võib enda alla võtta vabalt kuni 400 m2. Sakala tänava pärn kahandas krundi ehitusmaad ca 100 m2 võrra. Kui väljendada seda kesklinna maahindades, kus ruutmeeter maksab 3000 krooni, saame ala kehtivaks väärtuseks 300 000 krooni. Veel ei tea, kes kohtuasja võidab, kuid rahaline võit on praeguseks juba selge – kinnisvaraarendajatele on trahvi maksmine köömes.
Sakala tänava röövraiet võib omamoodi lihtsaks juhtumiks pidada, kuna pärna olemasolu on võimalik tõestada. Enamiku puude kadumist Tallinnas oleks aga hoopis keerulisem tõestada, kui üldse võimatu. Looduskaitse üksikobjektidena on Tallinnas kaitstud 74 puud. Need 74 puud oleksid nagu vanajumala enda selja taga, võrreldes teistega. Mingi identiteet on antud ka “Tallinna silmapaistvatele puudele”. Sellise nime all võtab oma inventuuris kokku Tallinna silmapaistvamad puud tuntud puudeuurija Heldur Sander. Selles kuus aastat tagasi tehtud inventuuris on ligikaudu 800 puud (lisaks parkides olevad silmapaistvad puud). Need on millegagi rohkem tähelepanu pälvinud isendid – kas haruldased liigid või suured, vanad ning ajaloolise väärtusega. Seesama inventuur ongi Tallinna puude Schindleri nimekiri – nendel kõigil on päris hea elulootus, sest selle inventuuri järgi kontrollib linn nende tervist ja olemasolu. Aga ülejäänud?
Ülejäänutega on niimoodi: “Kui puu vaikselt maha võtta, känd üles juurida ja ilusasti ära rehitseda, siis ei saa küll tõestada, et seal puu oli,” tunnistab puudeuurija Heldur Sander. Ja 70-aastane puu, kes on vanem, kui suur osa linnamaju ja linnakodanikke ning kelle olemasolu võis iseenesestmõistetav tunduda, on ühel hetkel kadunud.


Puud ja poliitika.
Kui enamik Tallinna ilmestavaid puid on kaitsetud ja nende kadumist ei pruugita kiiresti arenevas pealinnas tähelegi panna, on mõnedest rohelistest hiiglastest saanud tõelised meediastaarid. Viimase aja meediakära Kaarli puiestee pärnade ümber on teinud nendest puudest konkurentsitud liidrid. Ja täiesti põhjendatult. Kolm aastat tagasi näis puiestee kaitsjatele võitlus võidetud olevat: tolleaegsed vastasleeri argumendid, et noorde linna ei sobi vanad puud, naerdi välja ning linn oma armulikkuses päästis pärnad surmanuhtlusest. Nüüd on pärnad linnavalitsusel jälle mureks kaelas. Puude oksad võivad linnakodanikele pähe lajatada, kõlab põhiline süüdistus. Ja seda pole ometi vaja, sest Tallinn peab turvaline linn olema. Nii osavõtlikku raadi pole vana hansalinn küllap enne kogenudki. Ainult, et liiklusest tulenevatesse ohtudesse nii osavõtlikult ei suhtuta. Samas on kahju, et Kaarli puiestee vanadest ja väärikatest puudest on saanud noore ning kohati räpase poliitika mänguobjekt. Kolm aastat tagasi lubasid opositsioonis olnud Keskerakonna noored Greenpeace’ilt ahelaid laenata, et end puude päästmiseks pärnade külge aheldada. Kolm aastat hiljem, kui mõnedest noortest pärnade kaitsjatest olid saanud juba linnapea nõunikud ja Keskerakond oli linnas võimu juures, tõstatas linn imekombel jällegi pärnade raiumise küsimuse. Seekord viskus dzotile järgmine opositsioonipartei – sotsiaaldemokraadid. Nende noortekogu on pärnade kaitses reaalsemaid samme astunud: lisaks pressiteatele on nad lubanud igal pühapäeval kell 14.00 pärnade kaitseks demonstratsiooni korraldada. Ja niikaua, kuni pärnadele on lõplikult armu antud.


Palju maksab Roheline Tallinn?
Aga kui palju siis ikkagi maksab troika Rohelise Tallinna platvormi lubadus: iga mahavõetud puu asemele istutame vähemalt viis uut! Tallinnas raiutakse igal aastal umbes 10 000 puud, seega tuleks uuel linnavalitsusel vastutada vähemalt 50 000 uue puu mahaistutamise eest. Linnavalitsuse haljastusspetsialisti sõnul maksab üks kasvamislootust andev puuistik koos istutustööga linnale 2500 krooni. See teeb Tallinnale 125 miljonit krooni aastas. Valimislubadustega on nagu on. Aga mida ikkagi teha, et Tallinnas jaguks lisaks lubadustele ning platvormidele ruumi ka puude jaoks?



Kristo Kiiker
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet